Skip tu di aatikl

Skip tu lis a tapik

STODI AATIKL 49

Wahn Taim Deh fi Werk ahn Wahn Taim Deh fi Res

Wahn Taim Deh fi Werk ahn Wahn Taim Deh fi Res

“Lesgoh tek wahn kwaiyet lee brayk . . . ahn geh sohn res.”—MAAK 6:31.

SANG 143 Kip Aan Di Werk, Di Wach, ahn Bee Payshent

WEH WI WAHN DISKOS? *

1. Weh atichood wahn lata peepl ga tuwaadz werk?

EENA wahn lata konchri, peepl di werk haada ahn langa dan yoozhwal. How di peepl rong wehpaat yoo liv stan? Wat da dehn atichood tuwaadz werk? Peepl weh werk tu moch yoozhwali noh ga taim fi res, fi spen wid dehn famili, er fi kantinyu laan bowt Gaad. (Eccl. 2:23) Pahn di ada han, dehn ga sohn peepl weh noh laik werk non ataal, ahn dehn mek ekskyoos fi wai dehn noh haftu werk.—Prov. 26:13, 14.

2-3. Weh wi ku laan bowt werk fahn Jehoava ahn Jeezas?

2 Wahn lata peepl eena di werl eeda werk tu moch er noh werk non ataal. Bot tink bowt di atichood weh Jehoava ahn Jeezas ga tuwaadz werk. Wi noa dat Jehoava lov werk. Jeezas mi mek dat klyaa wen ih mi seh: “Mai Faada aalwayz di help peepl [“kip aan di werk,” NW], an Ai di du di sayhn ting tu.” (Jan 5:17) Tink bowt aala di werk weh Gaad mi du wen ih mi kriyayt di aynjelz ahn di hoal yoonivers. Wi aalso si wahn lata di byootiful tingz weh Gaad mi kriyayt rait ya pahn ert. Di saamis mi seh: “Yu mek wahn lata tingz, Oa Jehoava! Yu mi mek aala dehn eena wizdom. Di ert ful op wid weh yoo mek.”—Ps. 104:24.

3 Jeezas fala ih Pa egzampl. Wen ih Pa mi-di “pripyaa di hevnz,” hihn mi help ahn. Jeezas da-mi Jehoava “maasta werka.” (Prov. 8:27-31) Wen Jeezas mi deh pahn di ert, hihn mi du reeli gud werk. Da werk da-mi laik food tu hihn, an evriting weh ih mi du pahn ert mi proov dat da Gaad mi sen ahn.—Jan 4:34; 5:36; 14:10.

4. Weh wi ku laan fahn Jehoava ahn Jeezas bowt res?

4 Jehoava ahn Jeezas aalwayz di werk haad, ahn wee shuda laan fahn dehn. Bot yu tink dis meenz dat wi noh need fi res? No, non ataal. Jehoava kyaahn geh taiyad, soh hihn noh need fi res. Bot di Baibl doo seh dat afta Jehoava mi kriyayt di hevnz ahn di ert, hihn mi “res ahn stap werk.” (Ex. 31:17) Soh dis meenz dat Jehoava mi stap kriyayt tingz, an ih tek sohn taim fi injai weh hihn mi kriyayt. An aldoa Jeezas mi werk haad wail hihn mi deh pahn ert, hihn mi stil mek shoar dat hihn mi tek taim fi res an injai wahn meel lang wid ih frenz.—Mach. 14:13; Look 7:34.

5. Weh wahn lata Gaad peepl di schrogl wid?

5 Di Baibl inkorij Gaad peepl fi injai werk. Fi hihn servants sopoas tu werk haad ahn noh bee layzi. (Prov. 15:19) Az wan a Krais disaipl, yu ga di rispansabiliti fi preech di gud nyooz, ahn yu praabli haftu werk fi provaid fi yu famili tu. Bot stil, yu aalso need fi get inof res. Yoo eva schrogl fi fain inof taim fi werk, fi goh owt eena di minischri, ahn fi res? How wi ku ga wahn balans vyoo a werk ahn res?

HOW FI GA DI RAIT ATICHOOD TUWAADZ WERK AHN RES?

6. Akaadn tu Maak 6:30-34, how Jeezas mi shoa dat hihn mi ga di rait atichood tuwaadz werk ahn res?

6 Ih impoatant fi mek wi ga di rait atichood tuwaadz werk. King Salaman mi rait: “Fi evriting dehn ga wahn apointid taim.” Hihn mi seh dehn ga wahn taim fi plaant, fi bil, fi krai, fi laaf, fi daans, an fi ada tingz tu. (Eccl. 3:1-8) Wi ku seh dat aal dat reeli kom op tu jos too tingz—werk ahn res. Jeezas mi ga di rait atichood tuwaadz werk ahn res. Wan taim, wen di apasl dehn mi kohn bak fahn wahn preechin toar, dehn mi soh taiyad dat “dehn mi haadli ga taim fi dehnself, noh eevn fi eet.” Jeezas mi tel dehn seh: “Lesgoh tek wahn kwaiyet lee brayk wee wan, ahn geh sohn res.” (Reed Maak 6:30-34.) Eevn doa Jeezas an ih disaipl dehn kudn aalwayz geh di res weh dehn mi waahn, Jeezas mi noa dat dehn mi need fi res.

7. How wahn stodi a di Sabat laa ku help wi?

7 Fahn taim tu taim, aala wi need fi res er chaynj op di way wi du tingz. Wi ku si dat fahn wahn impoatant araynjment weh Gaad mi mek fi ih peepl eena di paas. Da araynjment da-mi fi kip di Sabat day evri week. Tudeh, wee noh deh anda di Laa weh Jehoava mi gi di Izrelait dehn chroo Moaziz, bot wi ku stil benifit fahn weh da Laa seh bowt di Sabat. Weh wi laan ku help wi fi si weda er nat wi ga di rait atichood tuwaadz werk ahn res.

DI SABAT—WAHN TAIM FI RES AHN FI WERSHIP

8. Akaadn tu Exodus 31:12-15, weh di Izrelait dehn yoostu du pan di Sabat?

8 Di Baibl seh dat afta siks “dayz,” Gaad mi stap kriyayt tingz pahn di ert. (Gen. 2:2) Bot Jehoava lov fi werk, an hihn stil di werk eena ada wayz. (Jan 5:17) Jehoava mi werk fi siks “dayz” ahn res pahn di sevent “day,” ahn hihn mi aalso tel di Izrelait dehn fi res evri sevent day. Gaad mi seh dat di Sabat da-mi wahn sain bitween hihn an Izrel. Da mi wahn day a kompleet “res . . . , sohnting hoali tu Jehoava.” (Reed Exodus 31:12-15.) * Nobadi mi alow fi werk, noh eevn di pikni dehn, di slayv dehn, ner di animal dehn. (Ex. 20:10) Di Sabat mi alow di Izrelait dehn fi foakos moa pahn dehn wership tu Gaad.

9. Weh rang aidyaa sohn peepl mi gat bowt di Sabat eena Jeezas day?

9 Di Sabat mi gud fi Gaad peepl; bot wahn lata di rilijos leedaz eena Jeezas taim mi mek sohn schrik schrik roolz bowt how fi obay di Sabat laa. Dehn mi seh dat pahn di Sabat ih mi rang fi pik grayn fi eet, ahn dat ih mi eevn rang fi heel wahn persn weh mi sik. (Maak 2:23-27; 3:2-5) Bot dat da neva weh Gaad mi waahn, ahn Jeezas mi mek dat klyaa tu peepl hoo mi waahn lisn.

Jeezas famili mi yooz di Sabat fi foakos pahn dehn wership tu Gaad (Paragraaf 10) *

10. Akaadn tu Machyu 12:9-12, weh wi ku laan bowt Jeezas atichood tuwaadz di Sabat?

10 Jeezas an ih Jooish falowaz mi res pahn di Sabat bikaaz dehn mi deh anda di Laa weh Jehoava mi gi di Izrelait dehn chroo Moaziz. * Bot Jeezas mi seh ahn du tingz weh mi shoa dat ih neva rang fi du kain ahn helpful tingz fi adaz pahn di Sabat. Hihn mi seh klyaa-wan: “Di Laa alow wi fi du gud pahn di Sabat.” (Reed Machyu 12:9-12.) Hihn neva tink dat ih mi rang fi bee kain ahn helpful pahn di Sabat. Di tingz weh Jeezas mi du shoa dat hihn mi andastan wahn veri impoatant reezn wai Gaad mi tel ih peepl fi res pahn da day. Bikaaz Gaad peepl mi res pahn da day, dehn kuda mi foakos pahn dehn wership tu Jehoava. Jeezas mi groa op eena wahn famili weh mi yooz di Sabat day fi wership Jehoava. Wi noa dis bikaaz a weh wi reed bowt Jeezas: “Ih [Jeezas] gaahn bak da Nazaret, weh da-mi ih hoamtong. Ih gaan eena di sinagag pahn di Sabat jos laik how ih doz aalwayz du. Den ih stan op fi reed.”—Look 4:15-19.

WAT DA YU ATICHOOD TUWAADZ WERK?

11. Hoo mi set wahn gud egzampl fi Jeezas wen ih kohn tu werk? Pleez eksplayn yu ansa.

11 Joazef mi teech Jeezas how fi bee wahn kyaapenta, an ih mi aalso teech ahn bowt how Gaad vyoo werk. (Mach. 13:55, 56) Ahn Jeezas mi si how Joazef werk haad evri day fi sopoat ih famili. Laytaraan, Jeezas mi tel ih disaiplz: “Wahn werka dizerv ih pay.” (Look 10:7) Yes, Jeezas mi noa how fi werk haad.

12. Weh skripchaz shoa di atichood weh Paal mi ga tuwaadz haad werk?

12 Di apasl Paal mi aalso noa how fi werk haad. Fi hihn mayn werk da-mi fi tel adaz bowt Jeezas ahn bowt Jeezas mesij. Stilyet, Paal mi haftu werk fi sopoat ihself. Di bradaz ahn sistaz da Tesalonaika mi noa dat Paal mi “werk haad day ahn nait” bikaaz hihn neva waahn mek non a dehn “haftu pay fi help” ahn. (2 Tes. 3:8; Aks 20:34, 35) Wen Paal mi rait bowt fi hihn werk, hihn praabli mi-di taak bowt di werk weh ih doz du fi mek tent. Wail hihn mi deh da Korint, hihn mi stay wid Akwila ahn Prisila ahn werk wid dehn “laik how dehn doz mek tent fi sel.” Wen Paal mi seh dat hihn mi werk “day ahn nait,” hihn neva meen dat aal weh hihn mi du da werk. Hihn mi tek taim aaf fahn ih werk, laik pahn di Sabat. Pahn da day hihn mi ga di apachooniti fi preech tu di Jooz, hoo neva werk pahn da day eeda.—Aks 13:14-16, 42-44; 16:13; 18:1-4.

13. Weh wi ku laan fahn Paal egzampl?

13 Di apasl Paal set wahn gud egzampl. Hihn mi haftu werk, bot stilyet, hihn mi mek shoar dat hihn mi aalwayz fain taim fi tel ‘peepl di gud nyoozʼ bowt Gaad. (Roam. 15:16; 2 Kor. 11:23) Ahn hihn mi inkorij adaz fi du di sayhn ting. Hihn mi aalso seh dat Akwila ahn Prisila “mi-di werk fi Krais Jeezas” lang wid hihn. (Roam. 12:11; 16:3) Paal mi tel di bradaz ahn sistaz fi mek dehn ‘kip aan di du di Laad werk wid evriting weh dehn gat.ʼ (1 Kor. 15:58; 2 Kor. 9:8) Jehoava mi eevn mek di apasl Paal rait: “If unu noh werk, unu noh fi eet.”—2 Tes. 3:10.

14. Weh Jeezas werdz da Jan 14:12 meen?

14 Di moas impoatant werk wi ku du now da fi preech ahn mek disaiplz. In fak, Jeezas mi seh dat ih disaipl dehn wuda du grayta werk dan weh hihn mi du! (Reed Jan 14:12.) Hihn neva meen dat wee wahn ku du miraklz laik hihn. Raada, ih mi meen dat ih falowaz mi wahn preech ahn teech eena moa plays, tu moa peepl, ahn fi wahn langa taim dan hihn.

15. Weh kweschanz wi shuda aks wiself, ahn wai?

15 If yoo ga wahn jab, aks yuself dehnya kweschanz: ‘Peepl noa mee az wahn haad werka wehpaat Ai werk? Ai finish mai werk pahn taim ahn du di bes Ah kud?ʼ If yu ansa da yes, den moa dan laikli yu baas wahn ku chros yu. Ahn peepl da yu werk mait bee moa wilin fi waahn lisn tu di gud nyooz. Wen ih kohn tu di preechin ahn teechin werk, aks yuself dehnya kweschanz: ‘Di bradaz ahn sistaz noa mee az sombadi weh werk haad eena di minischri? Ai pripyaa gud fi wen Ah goh preech? Wen Ai meet sombadi weh shoa inchres eena di gud nyooz, Ai goh bak az soon az pasabl? Ai yoozhwali tek paat eena aala di difrent faam a di preechin werk?ʼ If yu ansa da yes, yu wahn fain jai eena yu minischri.

WAT DA YU ATICHOOD TUWAADZ RES?

16. Weh atichood Jeezas an ih apasl dehn mi ga tuwaadz res, ahn how ih difrent fahn di atichood weh peepl ga tudeh?

16 Jeezas mi noa dat sohntaim hihn an ih apasl dehn mi need fi res. Bot, wahn lata peepl bak den ahn tudeh da laik di rich man eena Jeezas iloschrayshan. Da man mi seh tu ihself: ‘Tek it eezi! Eet ahn jrink an injai yuself!ʼ (Look 12:19; 2 Tim. 3:4) Hihn mi tink dat di moas impoatant tingz eena laif da-mi res ahn plezha. Bot Jeezas an ih apasl dehn neva foakos pahn dehnself.

If wi ga di rait atichood tuwaadz werk ahn res, ih wahn help wi fi foakos pahn gud werk, ahn dat wahn rifresh wi (Paragraaf 17) *

17. How wee yooz wi taim aaf fahn werk?

17 Tudeh, wi chrai fi fala Jeezas egzampl. Wen wi geh taim aaf fahn werk, wi noh onli res, bot wi aalso yooz di taim fi preech ahn goh da wi Kristyan meetin dehn. In fak, ih reeli impoatant dat wi mek disaipl ahn goh da wi meetin dehn. Soh wi du wi bes fi du aala dehnya tingz fi Jehoava. (Heeb. 10:24, 25) Eevn wen wi deh pahn haliday, wi mek shoar dat wi aalwayz goh da wi meetin dehn. Ahn wi aalwayz luk fi wahn apachooniti fi taak bowt di Baibl tu peepl weh wi meet.—2 Tim. 4:2.

18. Weh wi King, Krais Jeezas, waahn wi du?

18 Wee soh graytful dat wi King, Krais Jeezas, noh ekspek wi fi du moa dan weh wi ku du! (Heeb. 4:15) Hihn waahn wi geh di res weh wi need. Hihn aalso waahn wi werk haad fi ga weh wi need ahn fi ga jai di mek disaiplz. Eena di neks aatikl, wi waahn diskos weh Jeezas mi du fi gi wi freedom.

SANG 38 Gaad Wahn Mek Yu Schrang

^ párr. 5 Di Skripchaz teech wi how wi ku ga wahn balans vyoo a werk ahn res. Eena dis aatikl, wi wahn diskos bowt di Sabat weh Jehoava mi giv tu di nayshan a Izrel. Dis wahn help wi fi si weh kaina atichood wi shuda ga tuwaadz werk ahn res.

^ párr. 8 Exodus 31:12-15:“Jehoava mi kantinyu fi tel Moaziz: 13 ‘Taak tu di Izrelait dehn ahn tel dehn, “Unu espeshali fi kip mi sabat dehn, kaaz da wahn sain bitween mee ahn unu joorin aala unu jenarayshan dehn, soh dat unu ku noa dat da mee, Jehoava, hoo di mek unu hoali. 14 Unu mos kip di Sabat, kaaz da sohnting hoali tu unu. Unu fi kil enibadi weh noh rispek it. If enibadi du eni kaina werk pahn da day, den unu fi kil da persn. 15 Unu fi werk siks dayz a di week, bot pahn di sevent day unu fi kompleetli res kaaz da di Sabat. Da sohnting hoali tu Jehoava. Unu mos kil enibadi weh werk pahn di Sabat day.”’”

^ párr. 10 Di disaiplz mi ga soh moch rispek fi di Sabat laa dat dehn mi stap pripyaa di perfyoom ail an ada tingz weh dehn mi wahn yooz fi chreet Jeezas badi til di Sabat day mi oava.—Look 23:55, 56.

^ párr. 56 DI PICHA: Joazef mi kehr ih famili da di sinagag pahn di Sabat.

^ párr. 58 DI PICHA: Wahn pa weh werk fi provaid fi ih famili di yooz ih taim aaf fahn werk fi du spirichwal tingz, eevn wen hihn an ih famili deh pahn haliday.