GAYARATI san haliihan aban Bíbülia lidan ebüréu? Háfuga siñá hubóun lan aliiha, háfuga giñe marihinñahagidün lan aban Bíbülia lidan ebüréu. Íbini ítara, hasubudiruni sásaamu le awinwandubei lidan sígulu 16 le gíribei Elias Hutter tuma bián tuwuyeri Bíbülia to lásügüragüdüboun líderagubadün lun gebegitima tan hibíbülian hun.

Lidan irumu 1553 lágurahoua Elias Hutter lidan liraüraü uburugu Görlitz, yarafa lun láfadaragun ageiraü Yámani guentó, luma Polonia labu República Cheka. Aturiaha lumuti Hutter iñeñein le ayanuhóubei lidan binadu ageiraü le ñéingiñe lubéi laboucha weyu libiti barana Mediteraniu tidan Luban furendei íñuti Luterana de Jena. Láurügü 24 irumu chülüti lun larufudahan ebüréu Leipzig. Adügati aban iseri aransehani lun arufudahani ani dará ligía aban leskuela Núremberg, ñein lubéi meha hafurendeira aturiahatiña ayanuha ebüréu, güriegu, latín luma yámani lidan gádürü irumu. Úatu meha ni aban leskuela ni Luban furendei íñuti to lídanboun binadu dan arufudahatu ítara.

Lidan irumu 1587 aba lasagarun Hutter aban Bíbülia lidan ebüréu to subudiwaboun uguñe weyu kei Binadu Daradu. Derekh ha-Kodesh, ligía tíribei Bíbülia to ani sagawati lídangiñe Isaíasi 35:8 mini lan “Émeri Sagüráuti”. Adügati lubuidun burí létüra le luágubei tidáü lun hariñaguni gürigia dimurei burí le: “Sun le tídanbei Bíbülia to arufuda lumuti buidu tan”. Gama lumoun, espechalitu ladüga aban tan tulu buitu lun lafurendeirúniwa ebüréu.

Lun gunfurandawa lan ka lan uagu buidu tubéi libibülian Hutter lidan ebüréu, samina humá luagu bián katei hénrenguti le úmabei hagagibudagua ha busenbaña haliihanu Bíbülia lidan ebüréu. Furumiñe, lídanñoun aban luwuyeri létüra le ibidiñewati ani mosu hagumeserun gürigia aliihei luéigiñe hóunwenren lun luagun habaünan, libiaman, anihein dimurei lubaragiñe o lárigiñe aban dimurei le adügübei lun hénrengu lan gunfurandawa lan. Kéiburi dimurei ebüréu נפשׁ (le ásügürawagüdübei néfesch), ani mini lan “uani”. Lidan Esekiéli 18:4 gumeseti lau aban liraüraü dimurei ה (ha), ani dan le lóundarawagun aba laliihóun הנפשׁ (hannéfesch). Lun aban gürigia le maliiraditi ebüréu buidu, gayarati genege lan amu lan dimurei הנפשׁ (hannéfesch) luéi נפשׁ (néfesch).

Yúsuti Hutter aban luwuyeri imprimírua tan Bíbülia le buiti lun líderaguniña aturiahatiña.  Mígisiti létüra ebüréu le derebuguti luma amu burí le mederebuguti. Imprimírü lumuti lúgubu dimurei le lau létüra ebüréu le derebuguti, ani aba layusurun dimurei le mederebugunti lubaragiñe luma lárigiñe. Adügati katei le lun hasubudiruni aturiahatiña lau lumenrengun ka lan lúgububei dimurei lidan ebüréu ani íderagua lumutiña katei le lun hafurendeiruni iñeñein. Yúsutu Traducción del Nuevo Mundo de las Santas Escrituras (con referencias) aban igaburi ítarati lun abürüdǘni le ǘnabubei lidan páhina. * Le lúgubu dimurei le ásügürawagüdübei lauñein wuriti, ani le lagumeseha luma lagumuha mama lauñein wuriti. Arufuda tumuti iyawaü to íñuboun ida liña lan larihín dimurei le lídanbei Esekiéli 18:4 le tídanbei Bíbülia ebüréu to lásügüragüdüboun Hutter luma le tayusurubei Biblia con referencias lidan abürüdǘni le lídanbei lagumuha páhina lidan ligiaméme bérusu.

Sagati giñe Hutter aban iseri Bíbülia lidan 12 iñeñein to subudiwaboun kei Iseri Daradu. Furitu lidan uburugu Núremberg lidan irumu 1599 ani subudiwatu kei Políglota de Núremberg. Busenti meha Hutter lun giñe ñein lan Abürüdǘni Güriegu Kristiánu lidan ebüréu, gama lumoun, aba lariñagun íbini lan meha “aranse lan lun lafayeirun saragu seinsu” tuagu, meseriwínbei hamuga láluahanu. * Ligía aba lubéi lásügüragüdünu Iseri Daradu lídangiñe güriegu lidoun iñeñein ebüréu ligía lungua. Aba letenirun lun dasi le ani gumú lumuti lídanrügü aban irumu.

Buiti san lásügüragüdünu Hutter Iseri Daradu lidoun Ebüréu? Lidan irumu 1891, abürühati aban sásaamu lidan ebüréu gíriti Franz Delitzsch: “Arihíwati furangu tidan Bíbülia to lásügüragüdüboun lau gunfuranda lani iñeñein ebüréu buidu sügǘ hau hibe-agei kristiánugu, ligía huugili lubéi techekürǘn ladüga saragu dan yúsutu dimurei buíduburiti”.

Marisidunti Hutter lau lásügüragüdünu Bíbülia ladüga míbetu lalugurun. Gama lumoun, súdiniti wadagimanu le ladügübei ani mabulieidunwagili. Kei hénpulu, chekü lumutu William Robertson luma Richard Caddick Iseri Daradu to ladügüboun Hutter lidan irumu 1661 luma irumu 1798 ani imprimírüya hamutu. Lau lásügüragüdünu Bíbülia lídangiñe binadu iñeñein güriegu, fidí lumuti Hutter iri Heowá ñein lubéi láfuacha dimurei Kýrios (Aburemei) luma Theós (Bungiu) le burí áfuachubei lidan abürüdǘni ebüréu o le ñein lubéi afiñe lan layanuhóuña lan luagu Heowá. Aban katei buiti lira, ladüga íbini ua lan liri Bungiu tidan saragu Bíbülia to lánina Iseri Daradu anihein tidan libibülian Hutter, ani ligía ábanya resun lunya lafidirún liri Bungiu lidan Abürüdǘni Güriegu Kristiánu.

Danme le harihini liri Bungiu, Heowá, lidan Abürüdǘni Güriegu Kristiánu o danme le háluahan aban abürüdǘni le ǘnabubei lidan páhina tidan Biblia con referencias, haritagua huméi wadagimanu le ladügübei Elias Hutter tau tubuidun burí libibülian lidan ebüréu.