Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 1

Kosap Ápilúkúlúkúngaw, pún Ngang Óm Kot

Kosap Ápilúkúlúkúngaw, pún Ngang Óm Kot

“Kosap niuokus, pun ngang üa etuk, kosap pwal apilüküngau, pun ngang om Kot. Üpwe apöchökülok, üpwe pwal alisuk.”​—AIS. 41:10.

KÉL 23 Jiowa, Ach Pöchökkül

MINNE SIPWELE KÁÉ *

1-2. (a) Ifa usun ewe pwóróus mi makketiw lón Aisea 41:10 a álisi emén chienach itan Yoshiko? (b) Ié a tongeni kúna feiéch seni ewe pwóróus me ren Jiowa mi mak lón Aisea 41:10?

EMÉN Chón Kraist fefin itan Yoshiko a angei pwóróus ese múrinné. Néún we tokter a ereni pwe Yoshiko epwele máló mwirin chék fitu maram. Met meefien neminna? Yoshiko a chemeni eú wokisin a fókkun sani, Aisea 41:10. (Álleani.) Fán kinamwe a ereni néún we tokter pwe i ese lólilen pún Jiowa a kamwéch péún. * Ewe pwóróus mi ourur mi nóm lón ena wokisin a álisi chiechiach na fefin le unusen lúkúlúk wóón Jiowa. Ena wokisin a pwal tongeni álisikich ach sipwe amwéchú ach kinamwe atun sia kúkkúna watteen riáfféú. Ren ach sipwe weweiti ifa usun, sipwe akkomw etittina ewe popun Kot a ngeni Aisea ena pwóróus.

2 Akkomwan, Jiowa a ewisa ngeni Aisea an epwe makkeei ekkena kapas ren an epwe oururu ekkewe chón Jus, iir kewe mwirin repwap eoló lón Papilon. Iwe nge, Jiowa a túmúnú ena pwóróus pwe esap fán iten chék feiéchún ekkewe chón Jus mi eoló nge pwal fán iten meinisin néún kewe aramas lóóm, tori ei fansoun. (Ais. 40:8; Rom 15:4) Ikenái, sia nóm lón “fansoun weires,” sia ákkáeúin osupwangen ewe apéchékkúl mi nóm lón puken Aisea lón ei fansoun.​—2 Tim. 3:1.

3. (a) Ikkefa ekkewe pwon mi nóm lón Aisea 41:10? (b) Pwata sia osupwangan ekkewe kapasen alúkúlúk ekkeei pwon ra ngenikich?

3 Lón ei lesen, sipwe nefótófót wóón án Jiowa kewe pwon mi tongeni apéchékkúla ach lúkú ewe mi makketiw lón Aisea 41:10, ewe lesenin ier mi kefil fán iten 2019: (1) Jiowa epwe etikich, (2) i ach Kot, me (3) i epwe álisikich. Sia osupwangan ekkeei alúkúlúk * pún, usun chék Yoshiko, sia pwal kúkkúna riáfféú lón manawach. Sia pwal kúkkúna osukosuk pokiten ekkewe mettóch mi ngaw mi fiffis lón ei fénúfan. Ekkóch me leich sia pwal mwo nge lillikiitú fán riáfféúmwáál seni ekkewe mwú mi péchékkúl. Sipwe pwóróus usun eú me eú ekkeei úlúngát kapasen alúkúlúk.

“NGANG ÜA ETUK”

4. (a) Ifa ewe áeúin kapasen alúkúlúk sipwe pwóróusfengen wóón? (Pwal ppii ewe footnote.) (b) Ifa usun Jiowa a pwári meefian ngenikich? (c) Met meefiom ren án Kot kewe kapas?

4 Jiowa a akkomw alúkúlúkúkich ren ekkeei kapas: “Kosap niuokus, pun ngang üa etuk.” * Jiowa a pwári pwe i a etikich ren an unusen áfánnikich me an tongekich. Ekieki ifa usun a kan pwáppwári alóllóólun meefian ngenikich. “Ka fakkun auchea me rei,” alon Jiowa. “Ua tongeok o asamoluk.” (Ais. 43:4, Kapasen God) Ese wor och mettóch wóón unuselapen láng me fénúfan epwe tongeni efisi pwe Jiowa esap chúen tongei chókkewe mi angang ngeni. An we tuppwél ngenikich a fókkun núkúchar. (Ais. 54:10) An we tong me chiechi a ngenikich tipepwora. Epwe túmúnúkich ikenái usun chék an túmúnú Apram, (Apraham) chienan we. Jiowa a ereni: “Kosap niuokus Apram. Ngang tittum.”—Ken. 15:1.

Ren álillisin Jiowa sia tongeni likiitú fán ese lifilifil osukosuk mi usun chénúpupu me pulopulen ekkei sia kúkkúna (Ppii parakraf 5-6) *

5-6. (a) Ifa usun sia silei pwe Jiowa a mochen álisikich lón pwisin ach kewe riáfféú? (b) Met sókkun lesen sia tongeni káé seni pwóróusen Yoshiko?

5 Sia silei pwe Jiowa a mochen álisikich lón pwisin ach kewe riáfféú pún a pwon ngeni néún kewe aramas: “Are kopwe fetal lon koluk, üpwe etuk. Are kopwe fetal lon chanpupu, öütan esap amolumuk. Nge are kopwe fetal lon ekkei, kosap kar, nge pulopulan esap kuruk.” (Ais 43:2) Met weween ekkeei kapas?

6 Jiowa ese pwon pwe epwe áwesi ekkewe osukosuk mi áweiresi manawach, nge esap mut ngeni ewe ‘chanpupuun’ osukosuk an epwe akokakichetiw are ewe ‘pulopulen’ sóssót an epwe eriáfféúkich feilfeiló. A anúkúnúkúkich pwe epwe nónnóm rech, álisikich le “fetal” fán ekkena osukosuk. Met Jiowa epwe féri? Epwe ekinamweeló ach niwokkus pwe sipwe tongeni amwéchú ach enletin tuppwél ngeni, pwal mwo ika sipwe máló. (Ais. 41:13) Yoshiko, ewe sia fen pwóróus usun, a kúna pwúngún ena pwóróus. Néún we nengngin a erá: “Aua mwaar ren úkúkún kinamween Mama. Aua enletin kúna pwe Jiowa a ngeni kinamween letipan. Tori ewe rán a máló, Mama a fós ngeni ekkewe kangof me ekkewe mi samau usun Jiowa me an kewe pwon.” Met sia káé seni pwóróusen Yoshiko? Atun sia lúkúlúk wóón án Kot pwon “üpwe etuk,” sipwe pwal tipepwora me péchékkúl le likiitú fán sóssót.

“NGANG OM KOT”

7-8. (a) Ifa ewe oruuen kapasen alúkúlúk sipwele pwóróusfengen wóón, me met weween? (b) Pwata Jiowa a ereni ekkewe chón Jus mi eoló: “Kosap pwal apilüküngau”? (c) Ikkefa ekkewe kapas mi nóm lón Aisea 46:3, 4, ra wesewesen ekinamweeló letipen néún Kot kewe aramas?

7 Ekieki ewe oruuen kapasen alúkúlúk Aisea a makkeei: “Kosap pwal apilüküngau, pun ngang om Kot.” Met weween ewe kapas ápilúkúlúkúngaw me ikeei ie? Lón ena wokisin, ewe popun fós fán iten ewe kapas “apilüküngau” a anapanapa óm ka nesékúr ren óm silei pwe epwe wor feiengaw epwe fis ngonuk are a pwal weneiti án emén nóm lón niwokkus atun an nónnóm lón efeiengaw.

8 Pwata Jiowa a ereni ekkewe chón Jus iir kewe mwirin repwap eoló lón Papilon pwe resap “apilüküngau”? Pún a silei pwe chón ena fénú repwe niwokkus. Met popun repwe niwokkus? Arap ngeni muchúlóón ewe 70 ierin án chón Jus eoló, ewe mwichen soufiun Metia me Persia mi péchékkúl repwe maunei Papilon. Jiowa epwe néúnéú ena mwichen soufiu pwe epwe angasaaló néún kana aramas seni ar eoló lón Papilon. (Ais. 41:2-4) Lupwen ekkewe chón Papilon me ekkewe ekkóch mwú mi nónnóm lón ena atun ra silei pwe chón koputer ra kakkanoto, ra achocho le amwéchú ar pwora ren ar apasafengeni lefiler: “Kopwe apöchökulok!” Ra pwal achómmóngaaló ar kewe ululun kot ren ar ekieki pwe repwe túmúnúúr. (Ais. 41:5-7) Nge lón ena atun, Jiowa a ekinamweeló letipen ekkewe chón Jus mi eoló ren an apasa: “Nge en Israel nei chon angang,  . .  [kese usun chón órum] en nei chon angang . . . Kosap pwal apilüküngau, pun ngang om Kot.” (Ais. 41:8-10) Ekieki pwe Jiowa a erá: “Ngang om Kot.” Ren ekkena kapas, Jiowa a alúkúlúkú néún kewe chón angang mi tuppwél pwe i ese ménúkiireló. I mi chúen ar Kot, me iir mi chúen néún aramas. A ereniir: “Üpwe tümwünükemi . . . o amanauakemi.” Ese wor tipemwaramwar pwe ekkena kapasen alúkúlúk a apéchékkúla ekkewe chón Jus mi eoló.​—Álleani Aisea 46:3, 4.

9-10. Pwata ese wor popun ach sipwe niwokkus? Áweweei.

9 Ikenái lap seni fansoun meinisin, aramas ra aúrek ren ngangngawolóón nónnómun fénúfan. Mei pwúng a pwal kkúúkich ekkena chék pwal osukosuk. Nge ese wor popun sipwe niwokkus. Jiowa a erenikich: “Ngang om Kot.” Pwata ena pwóróus a alapaaló ewe popun ach sipwe chék kinamwe?

10 Ekieki ei kapas áwewe: Jim me Ben, iir rúúemén pasisé wóón ewe sepelin mi kan chúngúchúng ren watteen ásepwál. Atun ewe sepelin a ikkina usun, ewe chón uwei sepelin a fós ngeni meinisin pasisé: “Oupwe penitikemi. Epwe osukosuk ach ssá ren ekis fansoun.” Jim a poputá le fókkun lólilen. Nge ewe chón uwou sepelin a pwal apasa: “Ousap ápilúkúlúkúngaw. Iei i néúmi chón uwei sepelin a fóffós.” Lón ena atun, Jim a núénúeti mékúran me apasa: “Met sókkun kapasen alúkúlúk enan?” Nge a kúna Ben pwe ese mwo nge ekis lólilen. Jim a eisini: “Pwata ka kon kinamwe?” Ben a emelimel me apasa: “Pún ua fókkun silei ena chón uwei sepelin. I semei!” Mwirin Ben a erá: “Upwe erenuk pwóróusen semei. Ua silei pwe ika kopwe silei pwóróusan me angéchún le uwei sepelin, iwe kopwe pwal kinamwe.”

11. Ikkefa ekkewe lesen sia tongeni káé seni ewe kapas áwewe usun ekkewe rúúemén pasisé?

11 Ikkefa ekkewe lesen sia tongeni káé seni ei kapas áwewe? Sipwe usun chék Ben le kinamwe pún sia fókkun silei Jiowa, Semach we mi nóm láng. Sia silei pwe epwe emmweniéchúkich le likiitú fán ekkewe osukosuk mi usun mélúmél sia kúkkúna lón ránin lesópwólóón ei ótót. (Ais. 35:4) Sia lúkúlúk wóón Jiowa, ina minne sia tongeni amwéchú ach kinamwe inaamwo ika ekkewe ekkóch aramas wóón fénúfan ra unusen kokotiw lón ar niwokkus. (Ais. 30:15) Sipwe pwal usun chék Ben atun sia apwóróusa ngeni chón óruch ekkewe popun sia eáni lúkúlúk wóón Kot. Iwe, pwal iir ra pwal tongeni lúkúlúk pwe ese lifilifil met sókkun osukosuk repwe kúna, Jiowa epwe álisiir.

“ÜPWE APÖCHÖKÜLOK, ÜPWE PWAL ALISUK”

12. (a) Ifa ewe aúlúngátin kapasen alúkúlúk sipwele pwóróusfengen wóón? (b) Ewe pwóróus pwe Jiowa epwe “nemenem fän pöchökül” a áchemakich usun met?

12 Ekieki ewe aúlúngátin kapasen alúkúlúk Aisea a makkeei: “Üpwe apöchökülok, üpwe pwal alisuk.” Aisea a fen áweweei ifa usun Jiowa epwe apéchékkúla néún kewe aramas, a erá: “Kot ewe Samol mi Lapalap a feito pwe epwe nemenem fän pöchökül.” (Ais. 40:10) Ei pwóróus a áchemakich pwe Jiowa emén King mi manaman. A fen áeá an péchékkúl mi lululó le álisi me túmúnú néún kewe chón angang lóóm, me a sópwósópwóló le apéchékkúla me túmúnú chókkewe mi lúkúlúk wóón i ikenái.​—Tut. 1:30, 31; Ais. 43:10.

Ese wor pisekin maun epwe sópwéch le ú ngeni túmúnúen án Jiowa nemenem (Ppii parakraf 12-16) *

13. (a) Ákkáeúin ineet Jiowa epwe apwénúetá an we pwon pwe epwe apéchékkúlakich? (b) Ifa ewe anúkúnúk mi ngenikich péchékkúl me lúkúlúk?

13 Ákkáeúin lupwen ekkewe chón oputakich ra eriáfféwúmwáálikich, Jiowa epwe apwénúetá an pwon: “Üpwe apöchökülok.” Lón ekkóch fénú ikenái, chón oputakich ra fókkun achocho le pinei ach angangen afalafal are aúkalóói ach mwicheich. Inaamwo nge, sise kon ápilúkúlúkúngaw usun ekkena mettóch. Jiowa a ngenikich anúkúnúk mi ngenikich péchékkúl me lúkúlúk. A pwon ngenikich: “Esap wor och pisekin maun epwe tongeni afeiengauok.” (Ais. 54:17) Ena pwóróus a áchemakich usun úlúngát mettóch mi aúchea.

14. Pwata sisap máirú pwe chón koputan Kot ra maunekich?

14 Áeúin, pokiten kich chón tapweló mwirin Kraist, sia silei pwe sipwe kúna koput. (Mat. 10:22) Jesus a osuni pwe néún kewe chón káé repwe kúna watteen riáfféú lón ekkewe ránin lesópwólóón. (Mat. 24:9; Joh. 15:20) Oruuen, án Aisea oesini a éúréúrakich pwe chón koputach kewe resap chék oputakich nge repwe áeá sókkopaten pisekin maun ngenikich. A kapachelong lón ekkena pisekin maun án chón koputach anapanapa ar kewe chofona pwe epwe usun nge ra pwúng, ra tongeni chofonatá usuch are ra tongeni fókkun eriáfféwúmwáálikich. (Mat. 5:11) Jiowa esap aúkaló chón koputach lón ar áeá ekkena pisekin maun le maunekich. (Ef. 6:12; Pwär. 12:17) Nge ese wor popun ach sipwe niwokkus. Pwata?

15-16. (a) Ifa ewe aúlúngátin mettóch a lamot sipwe chechchemeni me ifa usun Aisea 25:4, 5 a apwúngaló ena? (b) Ifa usun Aisea 41:11, 12 a áweweei sópwólóón chókkewe mi maunekich?

15 Ekieki ewe aúlúngátin mettóch mi lamot sipwe chechchemeni. Jiowa a apasa pwe “esap wor och pisekin maun” repwe áeá fán itach ‘epwe tongeni afeiengauakich.’ Usun chék etiip a eppetikich seni péchékkúlen mélúmél mi efeiengaw, ina usun Jiowa epwe túmúnúkich seni “än ekewe aramas mi mwänewüs angangen afeiengau.” (Álleani Aisea 25:4, 5.) Chón koputach kewe resap fókkun tongeni sópwéch le efisi ngenikich feiengaw fóchófóch.​—Ais. 65:17.

16 Jiowa a pwal sópweló an apéchékkúla ach lúkúlúk wóón i ren an tichikin áweweei met epwe fis ngeni ‘chokewe ra songeitikich.’ (Álleani Aisea 41:11, 12.) Ese lifilifil angang weiresin chón koputach kewe le maunekich are péchékkúlen ewe maun nge sópwólóór léllé chék. Meinisin chón koputan néún Kot kewe aramas “repwe mäfeiengau o rosola.”

ACH ALÓLLÓÓLU ACH LÚKÚLÚK WÓÓN JIOWA

Sia tongeni alóllóólu ach lúkúlúk wóón Jiowa ren ach ákkálleani pwóróusan lón Paipel iteitan (Ppii parakraf 17-18) *

17-18. (a) Ifa usun álleaan Paipel a tongeni alóllóólu ach lúkúlúk wóón Kot? Apwóróusa eú pwóróus. (b) Ifa usun ach ekilonei ewe lesenin ier mi kefilitá fán iten 2019 a tongeni álisikich?

17 Sia alóllóólu ach lúkúlúk wóón Jiowa ren ach silefichi i. Nge ewe chék alen ach sipwe tongeni wesewesen silei Kot ina ach ákkálleaniéchú Paipel me mwirin ekilonei minne sia álleani. Ewe Paipel a masou ren pwóróus mi alúkúlúk ren ifa usun Jiowa a túmúnú néún kewe aramas lóóm. Ekkena pwóróus ra alúkúlúkúkich pwe epwe pwal túmúnúkich ikenái.

18 Ekieki eú kapas áwewe mi múrinné Aisea a eáni le áweweei ifa usun Jiowa a túmúnúkich. A apasa pwe Jiowa a usun emén chón mmasen siip me néún kewe chón angang usun appanen siip. Aisea a fósun Jiowa: “Epwe pwal achufengeni ekewe apanen sip o ekiretä fän mwärin.” (Ais. 40:11) Lupwen sia meefi péún Jiowa mi péchékkúl mi róómikich, sia meefi túmún me kinamwe. Ren ach sipwe amwéchú ach kinamwe inaamwo ika sia kúkkúna osukosuk, ewe chón angang mi alúkúlúk me tipachem a filatá Aisea 41:10, Kosap ápilúkúlúkúngaw, pún ngang óm Kot pwe lesenin ier lón 2019. Ekilonei ekkena kapasen alúkúlúk. Repwe apéchékkúlok atun kopwe kúna ekkewe osukosuk ra nóm mwom.

KÉL 60 Epwe Apéchékkúlok

^ par. 5 Ewe lesenin ier mi kefil fán iten 2019 a ngenikich úlúngát popun sia tongeni amwéchú ach kinamwe pwal mwo nge atun mettóch mi ngaw a fis wóón fénúfan are lón pwisin manawach. Ei lesen epwe etittina ekkena popun me álisikich le akúkkúnaló ach ápilúkúlúkúngaw nge alapaaló ach lúkúlúk wóón Jiowa. Ekilonei ewe lesenin ier. Amwéchúlúkún ika ka tongeni. Epwe apéchékkúlok lón ekkewe osukosuk kopwele kúna.

^ par. 1 Ppii The Watchtower, July 2016, p. 18.

^ par. 3 ÁWEWEEN KAPAS: kapasen alúkúlúk ina eú pwóróus mi enlet are eú pwon pwe och mettóch epwe wesewesen fis. Ekkewe kapasen alúkúlúk Jiowa a ngenikich epwe tongeni akúkkúnaló ach lólilen usun ekkewe osukosuk mi tongeni fis lón manawach.

^ par. 4 Ekkewe kapas “Kosap niuokus” a mak fán úlúngát lón Aisea 41:10, 13, me 14. Pwal lón ekkena wokisin a fán fite an a mak ewe kapas “Ngang” (a weneiti Jiowa). Met popun Jiowa a emmweni Aisea le néúnéú ewe kapas “Ngang” fán fite? Ren an epwe ekilapei eú pwóróus mi aúchea, ina ach sipwe tongeni ekinamweeló ach niwokkus ika sipwe chék lúkúlúk wóón Jiowa.

^ par. 52 ÁWEWEEN SASING: Chón eú famili mi kúkkúna sóssót lón leenien angang, ren péchékkúlen inisiir, lón ewe angangen afalafal, me lón sukul.

^ par. 54 ÁWEWEEN SASING: Ekkewe polis ra tolong lón imwen emén ikewe a fiffis eú mwich án Chón Pwáraatá, nge chienach kewe rese niwokkus.

^ par. 56 ÁWEWEEN SASING: Famili Fel mi kan fiffis iteitan epwe apéchékkúlakich le likiitú.