Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 3

KÉL 124 Akkamwéchú Tuppwél

Jiowa Epwe Álisuk Atun Fansoun Weires

Jiowa Epwe Álisuk Atun Fansoun Weires

‘Jiowa epwe anúkúcharakemi.’1 PIT. 5:10.

MENLAPAN

Minne sia tongeni féri pwe sipwe kúna feiéch seni án Jiowa álillis atun fansoun weires.

1-2. Ikkefa ekkewe osukosuk néún Jiowa kewe aramas ra kúkkúna?

 OSUKOSUK mi áweires a tongeni mwittir siwili nónnómun manawach. Áwewe chék ren Luis a emén Chón Kraist mwán mi túppwél, nge a úri och sókkun kanser. Ewe tokter a ereni pwe a chék tongeni manaw lón úkúúkún fitu maram. Iwe pwal emén chienach itan Monika me pwúlúwan we ra fókkun angang weires lón ar angang ngeni Jiowa, nge eú rán, Monika a silei pwe pwúlúwan na, emén mwán mi ásimaw, a fen eáni ruu sókkun manaw ren fite ier. Iwe pwal emén chienach fefin mi lipich itan Olivia, a sú seni imwan we pokiten epwele war eú watteen taifun. Nge atun a liwin, a kúna pwe ewe taifun a fen ataieló imwan na. A chék fókkun weiweitá ekkena osukosuk mi siwili nónnómun manawen Luis, Monika, me Olivia. A pwal fis ngonuk eú osukosuk mi weiweitá mi unusen ekkesiwili nónnómun manawom?

2 Inaamwo iká kich néún Jiowa chón angang mi túppwél, nge a pwal tottorikich weires me a kan úrikich semmwen ussun chék aramas meinisin. Eli a pwal lamot ach sipwe likiitú fán án aramas ú ngenikich me eriáfféúkich. Inaamwo iká Jiowa ese eppeti senikich ekkena weires, nge a pwonei ngenikich pwe epwe álisikich. (Ais. 41:10) Ren an álillis, sia tongeni chék pwappwapwa, eáni kefil mi múrinné, me túttúppwél ngeni pwal mwo nge lón ekkewe atun mi fókkun áweires. Lón ei lesen, sipwe ppii rúáánú alen án Jiowa álisikich atun fansoun mi fókkun áweires lón manawach. Sipwe pwal káé met a lamot sipwe féri pwe sipwe feiéch seni ewe álillis a awora.

JIOWA EPWE TÚMÚNUK

3. Met a tongeni weires ach sipwe féri atun sia nóm lón osukosuk mi áweires?

3 Minne a áweiresikich. Atun sia nóm lón osukosuk mi áweires, eli epwe weires ach sipwe eáni ekiekéch me féri kefil. Pwata? Eli a fókkun metek letipach me luluuló weiresin ekiekich ren aúrek. Sise silei met sipwe féri mwirin. Áwewe chék ren meefien chienach kewe rúúemén fefin sia fós ussur me mwan atun ra nóm lón weires. Olivia a erá: “Mwirin talóón imwei we ren ewe taifun, úse silei met úpwe féri, me úa wessen kokoló fán weires.” Iei met Monika a erá ussun án pwúlúwan we kirikiringaw ngeni: “Minne úa meefi, a luluuló seni ái meefi lichippúng. Ussun itá emén a pwosuei. Úse silei ifa ussun úpwe féri ekkewe angang úa féfféri iteitan. Úse fókkun lúkú pwe epwe fis ngeniei ei sókkun.” Ifa ussun án Jiowa pwon a álisikich atun sia kokoló fán weires?

4. Met Jiowa a pwonei ngenikich me ren Filipai 4:​6, 7?

4 Minne Jiowa a féri. A pwonei pwe epwe fang ngenikich met ewe Paipel a eita ngeni “án Kot we kinamwe.” (Álleani Filipai 4:​6, 7.) Ena kinamwe a wewe ngeni ewe kinamwe sia meefi pokiten chék ach ririéch ngeni i. Ei kinamwe “mi luluuló seni met aramas ra tongeni weweiti,” a fókkun amwarar lap seni met sia tongeni ekieki. Ka fen máirú ren ewe kinamwe ka meefi mwirin óm sié ngeni Jiowa lón iótek? Ena memmeef, ina “án Kot we kinamwe.”

5. Ifa ussun án Kot kinamwe a túmúnú ekiekich me letipach?

5 Filipai 4:7 a pwal erá pwe án Kot kinamwe “epwe túmúnú letipemi me ekiekimi.” Ewe popun kapas fán iten “túmúnú,” ina eú kapas fán iten soufiu mi túmúnú eú telinimw me eppeti seni feiengaw. Chón nóm lón eú telinimw mi wor chón túmúnú, ra méúr kinamwe pwe ra silei pwe a wor soufiu mi mmasa ekkewe asamalap. Pwal ina chék ussun atun án Kot we kinamwe a túmúnú letipach me ekiekich, sia kan meefi núkúnúkéch pwe sia silei pwe sia túmún. (Kölf. 4:8) Inaamwo iká nónnómuch ese mwittir siwil, nge sia tongeni meefi kinamwe ussun chék ren met a fis ngeni Hana. (1 Sam. 1:​16-18) Me atun sia meefi kinamwe, lape ngeni a kan mecheres ach sipwe eáni ekiek mi ffataffatéch me eáni kefil mi múrinné.

Iótek tori óm kopwe meefi án “án Kot we kinamwe” túmúnú letipom me ekiekum (Ppii parakraf 4-6)


6. Met sia tongeni féri pwe sipwe kúna álillis seni án Kot we kinamwe? (Pwal ppii ewe sasing.)

6 Minne sipwe féri. Atun ka nóm lón osukosuk, kéri ewe chón túmún lón kapas áwewe. Ifa ussun? Iótek tori óm meefi án Kot kinamwe. (Luk 11:9; 1 Tes. 5:17) Luis, ewe sia fós ussun me mwan, a áweweei ifa ussun iir me pwúlúwan we, Ana, ra tongeni likiitú atun ra silei pwe a chék tongeni manaw ren úkúúkún fitu maram. A erá: “Lón ekkeei esin fansoun, a fókkun weires ach sipwe eáni kefil ussun pekin sáfei me pwal ekkóch mettóch. Nge áúa chék tongeni eáni kinamwe atun ekkena fansoun mi áweires pokiten chék ám iótek.” Luis me pwúlúwan we ra erá pwe ra kan wesewesen ikkiótek me tingorei Jiowa an epwe fang ngeniir kinamween ekiek, kinamween letip, me tipáchem le eáni kefil mi múrinné. Me ra meefi an álillis. Iká a fis ngonuk eú osukosuk mi weiweitá, sópweeló le ikkiótek, iwe kopwe meefi án ewe kinamwe seni Jiowa túmúnú letipom me ekiekum.—Rom 12:12.

JIOWA EPWE ANÚKÚCHAROK

7. Met sia tongeni meefi atun sia nóm fán weires?

7 Minne a áweiresikich. Atun sia nóm lón weires, eli meefiach, ekiekich, me féfférúch epwe ekis sókko seni ewe atun sise nóm lón weires. Eli ach memmeef epwe ussun efóch siip mi páipáifeil ren lóóló. Ana, ewe sia fós ussun me mwán, a erá pwe a meefi sókkopaten memmeef mwirin málóón Luis. A erá: “Fán ekkóch, úa fókkun meefi letipengaw me úa ekieki pwe úa mmen attong. Úa pwal meefi song pún a má seniei.” Me fán ekkóch, Ana a meefi tipitipingaw me mángaw ren an wisen apwúngaló ekkóch mettóch Luis a kan wisen apwúngaló. Fán ekkóch, neminna a meefi pwe ussun itá i a nónnóm lón eú mélúmél lemataw. Ifa ussun Jiowa a álisikich atun sia kokoló fán ekkena esin memmeef?

8. Met Jiowa a alúkúlúkú ngenikich me ren 1 Piter 5:10?

8 Minne Jiowa a féri. A alúkúlúkú ngenikich pwe epwe anúkúcharakich. (Álleani 1 Piter 5:10.) Atun a fis mélúmél lemataw, a tongeni poputá le nuponup efóch siip. Ren an epwe núkúchar ena siip, eli epwe wor efóch mechá mi itiwu me rúúepek me fán ena siip. Ena mechá a tongeni álisi ena siip an esap kon nuponup pwe chón fiti repwe núkúnúkéch me kinamwe lón ar sái. Iwe nge, ena mechá a chék álilliséch ngeni ena siip atun a ssá. Iwe, a pwal ina ussun, Jiowa epwe anúkúcharakich iká sia sópweeló lón ach angang ngeni fán túppwél atun fansoun weires.

Kopwe anúkúcharok ren ekkewe minen álillisin research (Ppii parakraf 8-9)


9. Ifa ussun ach kewe minen álillisin research epwe álisikich le nemeni meefiach? (Pwal ppii ewe sasing.)

9 Minne sipwe féri. Atun ka kokotiw lón sókkopaten memmeef mi áweires, kopwe fókkun achocho le chék ikkiótek, fiffiti mwiich, me fiffiti ewe angangen afalafal. Ewer, eli kese chúen tongeni féri úkúúkún met ka féri me lóóm, nge chemeni pwe Jiowa ese menei senikich met sise tongeni féri. (Apépé ngeni Luk 21:​1-4.) Pwal och, kopwe awora fansoun fán iten óm pwisin káé me ekilon. Pwata? Jiowa a awora ngenikich me ren an we mwicheich ekkewe pwóróus mi álilliséch, me video mi tongeni álisikich le nemeni meefiach atun sia nóm lón weires. Ren óm kopwe kúna met a lamot ngonuk, ka tongeni áeá ekkewe minen álillisin research mi kawor lón pwisin óm fós, áwewe chék ren ewe JW Library® app, Watch Tower Publications Index, me ewe Research Guide for Jehovah’s Witnesses. Monika, ewe sia pwóróus ussun me mwan, a erá pwe a kan áeá ekkena minen álillisin research atun a meefi pwe a kon péchékkúl an memmeefin letipengaw. Áwewe chék, a research ewe kapas “song” are “túppwél.” Mwirin, a álleani álleani tori a meefi kinamwe. Iei met a erá: “Úa fókkun meefi song atun úa poputá le research. Nge atun úa sópweeló le állea, úa meefi pwe ussun itá Jiowa a foropacheei. Atun úa állea, úa mirititi pwe Jiowa a weweiti met úa kan meefi, me a álisiei.” Ekkena sókkun álillis seni Jiowa a pwal tongeni álisuk le nemeni meefiom tori óm kinamwetiw.—Kölf. 119:​143, 144.

JIOWA EPWE ÁLISUK

10. Met sia tongeni meefi mwirin an torikich eú osukosuk mi áweires?

10 Minne a áweiresikich. Iká a torikich osukosuk mi áweires, eli epwe wor fansoun sipwe meefi apwangapwang lón pekin inis me pekin memmeef. Eli sipwe meefi pwe sia ussun emén chón ssá mi mwittir le ssá, nge a feiengaw, iwe a nikoikoi. Eli epwe weires ngenikich ach sipwe féri ekkewe angang mi mecheres ngenikich me mwan, are sise chúen mochen féri ekkewe mettóch sia kan pwapwaiti le féri me mwan. Eli sipwe ussun Elias, sia tongeni meefi pwe a kon weires ach sipwe pwáátá, me sia chék mochen mémméúr. (1 King 19:​5-7) Met Jiowa a pwonei an epwe féri atun sia apwangapwang?

11. Ifa pwal alen án Jiowa álisikich? (Kölfel 94:18)

11 Minne Jiowa a féri. A pwonei an epwe álisikich. (Álleani Kölfel 94:18.) A lamot álillis ngeni emén chón ssá mi feiengaw, iwe a pwal ina ussun kich, a lamot ngenikich álillis pwe sipwe sópweeló le angang ngeni Jiowa. Lón ekkena fansoun, Jiowa a alúkúlúkúkich ren an erá: “Ngang om Kot ewe Samol mi Lapalap üa amwöchü pöüifichum, pwal ngang ätewe mi ürenuk, ‘Kosap niuokus, ngang üpwe alisuk.’” (Ais. 41:13) King Tafit a kúna ena esin álillis. Atun a tori sóssót me koput seni chón oputan, a ereni Jiowa: “Poum a amwöchüei.” (Kölf. 18:35) Nge ifa ussun Jiowa a awora álillis?

Etiwa álillisin chón óm famili, chiechiom kewe, me ekkewe mwán mi ásimaw (Ppii parakraf 11-13)


12. Ié kewe Jiowa a tongeni néúnéú le álisikich atun sia meefi apwangapwang?

12 Lape ngeni, Jiowa a álisikich ren an amwékútú ekkewe ekkóch ar repwe álisikich. Áwewe chék, atun Tafit a meefi apwangapwang, chienan we Jonatan a chuuri me awora álillis lón pekin memmeef me apéchékkúla. (1 Sam. 23:​16, 17) Pwal ina ussun, Jiowa a filaatá Elisa an epwe awora álillis ngeni Elias. (1 King 19:​16, 21; 2 King 2:2) Lón ei fansoun, Jiowa a tongeni néúnéú chón ach kewe famili, chiechiach kewe, are ekkewe mwán mi ásimaw le álisikich. Iwe nge, atun sia letipechou, eli sise mochen nóm lein aramas, sia chék mochen áláeménúló. Pwisin ina ussun kich aramas. Iwe met sia tongeni féri pwe sipwe angei án Jiowa álillis?

13. Met a lamot sipwe féri pwe sipwe kúna álilliséchún án Jiowa álillis? (Pwal ppii ewe sasing.)

13 Minne sipwe féri. Achocho óm kosap pwisin áimukoló seni ekkewe ekkóch. Atun sia áimukicheló seni ekkewe ekkóch, eli sia tongeni poputá le ekieki chék pwisinkich me ach kewe osukosuk. Pokiten ena, iwe eli epwe efisi ach sisap kefiléch. (SalF. 18:1) Ewer, fán ekkóch a lamot ngenikich meinisin ach sipwe áimukicheló ákkáeúin atun sia nóm lón osukosuk mi áweires. Iwe nge iká sia áimukicheló ren fansoun langattam, eli sisap tongeni angei ewe álillis seni chókkewe Jiowa a néúnéú le álisikich. Iwe, inaamwo iká a weires lón ena atun, nge kopwe etiwa álillis seni chón óm famili, chiechiom kewe, me ekkewe mwán mi ásimaw. Kopwe weweiti pwe Jiowa a néúnéú iir le álisuk.—SalF. 17:17; Ais. 32:​1, 2.

JIOWA EPWE OURURUK

14. Ikkefa ekkewe mettóch ra tongeni efisi ach sipwe niwokkus?

14 Minne a áweiresikich. Eli epwe wor atun sipwe meefi niwokkus. Paipel a fós ussun ekkewe atun néún Kot kewe chón angang mi túppwél ra nóm lón weires me niwokkus pokiten chón oputer me pwal ekkewe ekkóch osukosuk. (Kölf. 18:4; 55:​1, 5) Pwal ina ussun, sia tongeni kúna koput lón sukul, lón ach kewe leenien angang, seni lón ach famili, are seni ewe mwú. Eli sia pwal mwo nge niw iká sipwe máló ren eú semmwen. Lón ekkena atun, eli sipwe meefi pwe sia ussun emén semirit ese tongeni pwisin álisi. Ifa ussun Jiowa a álisikich lón ekkena atun?

15. Ifa ewe kapasen alúkúlúk mi mak lón Kölfel 94:19?

15 Minne Jiowa a féri. A oururukich me ekinamwekich. (Álleani Kölfel 94:19.) Ena wokisin a tongeni efisi ach sipwe ekieki ussun emén kúkkún nengngin mi niw me ese tongeni méúr ren eú watteen mélúmél. Sia tongeni anchangei án seman we feito ren, pwiki, me kémwéch tori a méúrúló. Inaamwo iká a chúen mélúmél, nge ena nengngin a meefi núkúnúkéch me kinamwe lón péún seman na. Atun sia kúna osukosuk mi eniwokkus, eli a lamot ngenikich án Semach we lón láng epwe kémwéch kich lón péún lón kapas áwewe, tori ach sia meefi kinamwe. Ifa ussun sia tongeni angei ena sókkun ourur seni Jiowa?

Mut ngeni Semom we lón láng an epwe oururuk ren an we Kapas (Ppii parakraf 15-16)


16. Met kopwe féri pwe kopwe kúna álillis seni án Jiowa ourur? (Pwal ppii ewe sasing.)

16 Minne sipwe féri. Awora fansoun iteitan le ikkiótek ngeni Jiowa me álleani an we Kapas. (Kölf. 77:​1, 12-14) Iká ka éérenaaló le féfféri ena, iwe ese mwáál ewe ewin mettóch kopwe féri atun ka nóm fán weires, ina óm seppiti Semom we lón láng. Ereni Jiowa met ekkewe ka eáni niwokkus me eáni aúrek. Mut ngeni an epwe fós ngonuk me oururuk ren an we Kapas. (Kölf. 119:28) Eli kopwe kúna eú pwóróus lón Paipel mi fókkun oururuk atun ka meefi niwokkus. Áwewe chék, eli kopwe kúna ekkewe pwóróus mi apéchékkúlok seni puken Hiop, Kölfel, me Än Salomon Fos, me pwal alon Jises kewe lón Mattu 6. Atun ka iótek ngeni Jiowa me álleani an we Kapas, kopwe meefi an oururu letipom.

17. Ifa ewe pwóróus a alúkúlúkúkich?

17 Sia tongeni lúkúlúk pwe Jiowa epwe nóm rech atun sia nóm lón osukosuk mi áweires. Sisap fókkun meefi pwe sia chék áláeménúló. (Kölf. 23:4; 94:14) Jiowa a pwonei pwe epwe túmúnúkich, anúkúcharakich, álisikich, me oururukich. Aisea 26:3 a apasa ei ussun Jiowa: “Ka ngeni chokewe mi kamwöchünük womw kinamwe, pun ra anomu ar apilükülük womw.” Ina minne, kopwe lúkúlúk wóón Jiowa me aúcheani meinisin met ekkewe a áeá le álisuk. Iká ka féri ena, kopwe péchékkúletá pwal mwo nge atun ka nóm lón weires.

IFA USSUN KOPWE PÉLÚWENI?

  • Ineet a ákkáeúin lamot ngenikich án Jiowa álillis?

  • Ikkefa ekkewe rúáánú mettóch Jiowa a féri pwe epwe álisikich atun fansoun weires?

  • Met sipwe féri pwe sipwe kúna álilliséchún án Jiowa álillis?

KÉL 12 Jiowa Kot mi Lapalap

a Ekkóch ekkeei it ra siwil.