Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 1

KÉL 2 Jiowa Itom We

Oupwe Ellingaaló Jiowa

Oupwe Ellingaaló Jiowa

LESENIN IER FÁN ITEN 2025: Oupwe mwareiti Jiowa ren ewe ling mi fich ngeni itan we.KÖLF. 96:​8, NW.

MENLAPAN

Sipwe ppii ifa ussun sia tongeni ellingaaló Jiowa ren ewe ling mi fich ngeni i.

1. Met chómmóng aramas lón ei fansoun ra kon ekieki?

 ESE MWÁÁL ka kúna pwe chómmóng aramas lón ei fansoun ra kon ekieki ussun pwisin iir lap seni ekkewe ekkóch. Áwewe chék, ekkóch ra áeá social media le einga pwisin iir me met ra kan féfféri. Iwe nge, lón ei fansoun a chék chókúkkún chókkewe iir mi ellingaaló Jiowa Kot. Sipwe káé lón ei lesen met weween ach sipwe ellingaaló Jiowa me met epwe amwékútúkich le féri ena. Sipwe pwal káé ifa ussun sia tongeni ngeni Kot ewe ling mi fich ngeni, me ifa ussun i pwisin epwe ellingaaló itan we lón mwach.

IFA USSUN SIPWE ELLINGAALÓ JIOWA?

2. Ifa ussun Jiowa a pwáraaló lingan me ren ewe Chuuk Sinai? (Pwal ppii ewe sasing.)

2 Ewe Paipel a áiti ngenikich pwe Jiowa i emén Kot mi fókkun lapalap. Ekiseló chék mwirin an angasaaló ewe mwúún Israel seni ar slave lón Isip, a pwáár ngeniir ifa úkúúkún amwararan. Anchangei ei: Fite million chón Israel ra kochufengen arap ngeni ewe Chuuk Sinai pwe repwe aúseling ngeni Kot. Eú kuchuchol a pwélúoló ena chuuk. Mwirin, a fis eú watteen chchech fengen me chopulap me inefi me a pwal ttik och akúrang mi ussun ttikin rappwa mi léúwommóng. (Eks. 19:​16-18; 24:17; Kölf. 68:8) Atun Jiowa a féri ekkena mettóch, eli ra fókkun mwaar ren úkúúkún amwararan.

Me ren ewe Chuuk Sinai, Jiowa a pwáraaló lingan ngeni ekkewe chón Israel (Ppii parakraf 2)


3. Ifa ussun sipwe ellingaaló Jiowa?

3 Nge ifa ussun ren kich aramas? Sia tongeni ellingaaló Jiowa? Ewer, sia tongeni. Eú alen ach sipwe ellingaaló Jiowa, ina ren ach ereni aramas ussun ekkewe mettóch mi amwarar a féri, me napanapan kewe mi echipwér. Sia pwal ellingaaló Jiowa atun sia ereni ekkewe ekkóch pwe sia tufichin féri ekkewe mettóch pokiten i a álisikich. (Ais. 26:12) King Tafit i eú leenien áppirú mi múrinné ren an ellingaaló Jiowa. Iei met a ereni Kot atun a iótek mwen mesen ewe mwichen chón Israel: “Ai Samol mi Lapalap, en ewe mi tekia me manaman me ling me pwora me iteföüla. Pun meinisin mine a nom lon läng pwal won fanüfan om.” Mwirin án Tafit asopwaló an iótek, “unusen ewe mwichen aramas ra mwareiti ewe Samol mi Lapalap.”—1 Kron. 29:​11, 20.

4. Ifa ussun Jises a ellingaaló Jiowa?

4 Atun Jises a nóm fénúfan, a ellingaaló Seman we ren an ereni aramas pwe Jiowa i ewe a fang ngeni an manaman. (Mark 5:​18-20) Jises a pwal ellingaaló Seman na ren napanapen an fós ussun i me féfférún ngeni aramas. Lón eú atun, Jises a asukul lón eú sinakok. Emén me lein chókkewe mi aúseling ngeni, i emén fefin mi wor timon wóón ren úkúúkún 18 ier. Ewe timon a efisi an epwe pwórfengen inisin, ina popun ese fókkun tongeni wenetá. A ifa me áweiresin! Pokiten Jises a tongei ena fefin, iwe a feiliiti me fós ngeni fán pwetete, a apasa: “Fefin, ka ngaseló seni óm apwangapwang.” Mwirin, a watá péún wóón neminna, me mwittir chék a wenetá me a “poputá le elingaaló Kot.” Neminna a fókkun kilisou pwe Jiowa a apéchékkúlasefáli. (Luk 13:​10-13) A wor popun mi múrinné án ena fefin epwe ellingaaló Jiowa, me a pwal wor popun ach sipwe féri ena.

MET A AMWÉKÚTÚKICH LE ELLINGAALÓ JIOWA?

5. Ikkefa ekkewe popun sipwe súféliti Jiowa?

5 Sia ellingaaló Jiowa pokiten sia fókkun súféliti. A wor chómmóng popun ach sipwe súféliti i. Jiowa i ewe mi unusen manaman, me ese wor kaúkún an manaman. (Kölf. 96:​4-7) An tipáchem mi lapalap a pwápwááló lón ekkewe mettóch a féraatá. I a fang ngenikich manawach me mettóch meinisin mi lamot ngenikich pwe sipwe manaw. (Pwár. 4:11) I mi túppwél. (Pwár. 15:4) Meinisin met a féri a sópwéch, me a apwénúetá an pwon fansoun meinisin. (Jos. 23:14) Ina ewe popun ewe soufós Jeremaia a apasa ei ussun Jiowa: “Esap wor eman me lein ekewe mi tipachem meinisin me lon ekewe mwü ika me lein ar kewe king a wewe ngonuk”! (Jer. 10:​6, 7) A wor chómmóng popun pwata sipwe súféliti Semach na lón láng. Kich sia súféliti Jiowa me sia pwal tongei i.

6. Pwata sia tongei Jiowa?

6 Sia ellingaaló Jiowa pokiten sia fókkun tongei. Ekieki ekkóch napanapen Jiowa kewe mi efisi ach sipwe tongei. I emén mi úméúméch me tong. (Kölf. 103:13; Ais. 49:15) I a meefi meefiach. Atun sia meefi metek, i a pwal metek. (Sek. 2:8) A álisikich ach sipwe silei i me wiliiti chiechian. (Kölf. 25:14; Féf. 17:27) I a pwal tipetekison, a “nennetiu won ekewe läng, pwal won fanüfan. A apwätai ekewe chon wöüngau seni lepwül.” (Kölf. 113:​6, 7) Itá ié esap mochen ellingaaló ach na Kot mi lapalap?—Kölf. 86:12.

7. Ifa ewe mettóch mi aúchea mi suuk ngenikich?

7 Sia ellingaaló Jiowa pokiten sia mochen án ekkewe ekkóch repwe pwal silei i. Chómmóng aramas rese silei ewe enlet ussun Jiowa. Pwata? Pún Setan a ochunaaló ekiekiir ren an achéwú pwóróus mi chofona ussun I. (2 Kor. 4:4) Setan a etipetipa aramas ar repwe lúkú pwe Jiowa i emén Kot mi nisossong, ese chúngúkich, me i a efisi ekkeei riáfféú mi fiffis wóón ei fénúfan. Nge kich sia silei ewe enlet ussun ach na Kot! A suuk ngenikich ach sipwe ereni ekkewe ekkóch iká i wesewesen met sókkun Kot me álisiir ar repwe pwal ellingaaló i. (Ais. 43:10) Kölfel 96 a menlapei ussun án aramas ellingaaló Jiowa. Atun sipwe káé masouan, ekieki ifa ussun ka tongeni ngeni Jiowa ewe ling mi chék fich ngeni.

IFA USSUN SIA TONGENI NGENI JIOWA EWE LING MI FICH NGENI?

8. Ifa eú alen ach sipwe ellingaaló Jiowa? (Kölfel 96:​1-3)

8 Álleani Kölfel 96:​1-3. Sia tongeni ellingaaló Jiowa ren met sia apasa ussun i. Ekkena wokisin ra etiwakich ach sipwe “köl ngeni ewe Samol mi Lapalap,” “mwareiti i,” “arongafeili iteiten rän usun an amanaua aramas,” me “asilefeili an ling me lein chon ekewe mwü.” Ikkena ekkóch alen ach sipwe ellingaaló Semach we lón láng. Ekkewe chón Jus mi túppwél me ekkewe popun Chón Kraist rese pireir le ereni ekkewe ekkóch ussun meinisin ekkewe mettóch mi múrinné Jiowa a féri fán iter me pwáraaló napanapan kewe mi amwarar. (Tan. 3:​16-18; Féf. 4:29) Ifa ussun sia tongeni pwal féri ena?

9-10. Met ka káé seni pwóróusen Angelena? (Pwal ppii ewe sasing.)

9 Ekieki pwóróusen chienach ei mi nónnóm Merika itan Angelena. a I a pwora le eitéchú iten Jiowa lón an we leenien angang. Pokiten Angelena a kerán chék poputá le angang ikena ie, iwe a ketiw an epwe fiti eú mwiich. Lón ena mwiich, ekkewe mineféén chón angang repwe apwóróusa ngeni chiener kewe chón angang pwóróuseer. Angelena a ammólnatá ekkóch sasing epwe fichi mi pwáári an pwapwa ren an emén Chón Pwáraatá Jiowa. Iwe nge, me mwen chék án Angelena epwele apwóróusa pwóróusan, emén lein chienan kewe chón angang a apwóróusa pwisin pwóróusan pwe i a mááritá lón eú famili iir Chón Pwáraatá Jiowa. Átena a poputá le esiita met sia eáni lúkú. Angelena a erá: “A fókkun púngúpúng fán mwári. Nge úa ekieki: ‘Úpwe mut ngeni emén an epwe eáni kapas chofona ussun Jiowa? Are úpwe ánnetatá ewe enlet ussun I?’”

10 Lupwen ewe mwán a wes le kapas, Angelena a mwittir mwéngúnúngún le iótek. Mwirin, fán kirekiréch a ereni átena: “Pwóróusei a chék arapakkan ngeni pwóróusom. Ngang úa pwal mááritá lón eú famili iir Chón Pwáraatá Jiowa, me tori iei úa chúen emén me leir.” Inaamwo iká mi áweires met ewe a fis, nge Angelena a chék mosonoson. A akkatola ngeniir ekkóch sasingiir me chienan kewe lón ar angang ngeni Jiowa fán pwapwa, me fán súfél a áweweei met a eáni lúkú. (1 Pit. 3:15) Met a fis mwirin? Lupwen Angelena a wes le fós, ewe mwán a mosonosonetiw. Átena a pwal mwo nge apwóróusa ekkóch mettóch mi múrinné a fis ngeni lekúkkúnún atun an fiffiti Chón Pwáraatá Jiowa. Angelena a erá: “A fichiiti Jiowa ach sipwe ánnetatá ewe enlet ussun i. Ach penaatá itan we, a ina eú feiéch.” Kich sia pwal tongeni mwareiti Jiowa me ellingaaló i pwal mwo nge atun ekkóch ra ésúfélúngawa i.

Sia tongeni ellingaaló Jiowa ren ach kapas, ren ach fang met mi wor rech, me ren ach féffér (Ppii parakraf 9-10) b


11. Seni lóóm tori lón ei fansoun, ifa ussun chókkewe mi eáni fel mi enlet ra apwénúetá ei kapasen emmwen lón Kölfel 96:8?

11 Sia tongeni áeá met mi wor rech le ellingaaló Jiowa. Kölfel 96:​8, NW a apasa: “Oupwe mwareiti Jiowa ren ewe ling mi fich ngeni itan we. Oupwe uweato eú asor me tolong ren imwan we.” Chókkewe mi eáni fel mi enlet ra kan ellingaaló Jiowa lón ena esin napanap. (SalF. 3:9) Áwewe chék, ekkewe chón Israel ra fangoló moni me pisek mi aúchea pwe epwe álisaatá angangen kaúún me túmúnún ewe imwenfel. (2 King 12:​4, 5; 1 Kron. 29:​3-9) Ekkóch me lein néún Jises kewe chón káé, ra “áeá minne mi wor rer” le álisi Jises me néún kewe aposel. (Luk 8:​1-3) Ekkewe Chón Kraist lóóm ra pwal awora álillis lón pekin áion ngeni chiener kewe. (Féf. 11:​27-29) Lón ei fansoun, sia pwal tongeni ellingaaló Jiowa ren ach kewe asor.

12. Ifa ussun ach kewe asor ra tongeni ellingaaló Jiowa? (Pwal ppii ewe sasing.)

12 Ekieki ei eú pwóróus mi pwáári ifa ussun ach kewe asor ra ellingaaló Jiowa. Lón ewe 2020, a fis eú pwás lón Zimbabwe me a ttam ena fansoun pwás. Fite million aramas ra nóm lón feiengawen máló pokiten ese wor ener mwéngé, kapachelong emén chienach fefin itan Prisca. Inaamwo iká a fókkun áweires ena fansoun, nge Prisca a chék sópweeló le fiti an kókkótun afalafal iteiten Aúlúngát me Enimu, pwal mwo nge lón ewe fansoun itá epwe ammólnatá an we atake. Chón órun kewe ra esiita ren an ló afalafal nge ese fen angang lón an we atake, ra kan ereni, “Kopwele má ren echik.” Fán lúkúlúk Prisca a ereniir, “Jiowa esap fókkun likitaaló néún kewe chón angang.” Ese pwal ttam me mwirin ena, a tori ekkewe álillis mi kawor me ren ach we mwicheich. Ena álillis a tufichin kawor pokiten ekkewe asor sia awora. Chón órun Prisca kewe ra mwaar, me ra ereni, “Kot ese likitukoló, ina popun áúa mochen káé pwal ekkóch mettóch ussun i.” Fúmén me lein chón órun kewe ra poputá le fiffiti ach kewe mwiich.

Sia tongeni áeá met mi wor rech le ellingaaló Jiowa (Ppii parakraf 12) c


13. Ifa ussun féfférúch a tongeni ellingaaló Jiowa? (Kölfel 96:9)

13 Álleani Kölfel 96:9. Sia tongeni ellingaaló Jiowa ren ach féffér. A lamot án ekkewe souasor mi angang lón án Jiowa we imwenfel repwe liméch lón pekin inis. (Eks. 40:​30-32) Iwe nge, liméchún féfférún emén a fen kon lamot lap seni liméchún lón pekin inis. (Kölf. 24:​3, 4; 1 Pit. 1:​15, 16) A lamot sipwe angang weires le pwiliti senikich ‘manawach me lóóm,’ weween féfférúch me ekiekich mi limengaw, me sipwe éúféúfa ngenikich “ewe manaw mi fé,” weween sipwe eáni ekiek me féffér mi pwáári pwe sia áppirú napanapen Jiowa kewe mi echipwér. (Kol. 3:​9, 10) Ren án Jiowa álillis, ekkewe aramas mi pwal mwo nge fókkun féfféringaw ra tongeni siwili manawer me éúféúfa ngeniir ewe manaw mi fé.

14. Met ka káé seni pwóróusen Jack? (Pwal ppii ewe sasing.)

14 Ekieki pwóróusen Jack, emén mwán mi akkachofesá me féfféringaw me a pwal mwo nge iteni Ewe Timon. Pokiten án Jack atai allúk, iwe a kapwúngúló an epwe ninniiló. Iwe nge, atun Jack a witiwiti fansoun an epwele ninniiló, i a tipeeú ngeni an epwe káé ewe Paipel ren emén chienach mwán mi ló afalafal lón ena leenien kalapus. Inaamwo iká Jack a féri chómmóng mettóch mi ngaw, nge a ekkesiwili féfférún me napanapan, iwe ekiseló mwirin a fichiiti an epwe papatais. A fókkun watte ekkesiwilin manawen Jack, ina popun lón ewe ránin epwele ninniiló, ekkóch me lein ekkewe chón mmas ra kechiw atun ra kapwongen káimufesen. Emén mwán chón angangen ena imwen kalapus a erá: “Jack emén chón kalapus mi fókkun ngaw. Nge iei, i emén mi fókkun múrinné.” Lón ewe wiik mwirin ninniilóón Jack, chienach kewe mwán ra liwiniti ena leenien kalapus pwe repwe féri ewe mwiich mi kan fis iteiten wiik. Ra chuuri emén chón kalapus mi kerán ina áeúin an fiti ena mwiich. Met a amwékútú an epwe fiti ena mwiich? A mwaar ren án Jack siwili manawan me a mochen silei met a lamot epwe féri pwe epwe fel ngeni Jiowa. A ffat pwe féfférúch kewe ra tongeni ellingaaló Semach we lón láng!—1 Pit. 2:12.

Sia tongeni ellingaaló Jiowa ren ach féffér (Ppii parakraf 14) d


IFA USSUN JIOWA EPWE ELLINGAALÓ ITAN WE LÓN MWACH?

15. Ifa ussun Jiowa epwe unusen ellingaaló itan we lón mwach? (Kölfel 96:​10-13)

15 Álleani Kölfel 96:​10-13. Ekkeei sáingoon wokisin lón Kölfel 96, ra apasa pwe Jiowa emén Soukapwúng me King mi pwúng. Ifa ussun Jiowa epwe ellingaaló itan we lón mwach? Ren an féri an angangen kapwúng. Ekiseló chék, epwe ataieló Papilon mi Lapalap pún a eitengawa itan we mi pin. (Pwár. 17:​5, 16; 19:​1, 2) Ekkóch mi kúna talóón Papilon mi Lapalap, eli repwe fitikich lón ewe fel mi enlet. Sáingolóón, lón ewe Armaketon, Jiowa epwe ataieló unusen án Setan ei ótót, nieló meinisin mi ú ngeni me ésúfélúngawa itan we, nge epwe amanawa meinisin chókkewe mi tongei i, álleasochisi i, me pwapwa le ellingaaló i. (Mark 8:38; 2 Tes. 1:​6-10) Mwirin ewe sáingoon sóssót epwe fis mwirin án Kraist Nemenem Úkúúkún Engéréú Ier, Jiowa epwele fen unusen epinaaló itan we. (Pwár. 20:​7-10) Lón ena atun, “än chon fanüfan silei lingen ewe Samol mi Lapalap epwe alolol usun matau a alolol.”—Ap. 2:14.

16. Met ka tipeppós le féri? (Pwal ppii ewe sasing.)

16 Epwele ifa me ámmeseiken ewe fansoun atun meinisin repwele ngeni Jiowa ewe ling mi fich ngeni itan we! Nge pwal mwo nge iei, sia tongeni ellingaaló ach we Kot fansoun meinisin. Ewe Mwichen Soupwúngúpwúng a álisikich le nefótófót wóón wisach na mi aúchea ren an filaatá Kölfel 96:8 pwe epwe ach lesenin ier fán iten 2025: Oupwe mwareiti Jiowa ren ewe ling mi fich ngeni itan we.

Ekiseló chék, meinisin repwele ngeni Jiowa ewe ling mi fich ngeni itan we! (Ppii parakraf 16)

KÉL 12 Jiowa Kot mi Lapalap

a Ekkóch ekkeei it ra siwil.

b ÁWEWEEN SASING: Sasing mi pwomweni pwóróusen Angelena.

c ÁWEWEEN SASING: Sasing mi pwomweni pwóróusen Prisca.

d ÁWEWEEN SASING: Sasing mi pwomweni pwóróusen Jack.