Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Kich Néún Jiowa

Kich Néún Jiowa

“Feiöchün ewe mwü mi eäni Kot ewe Samol mi Lapalap, feiöchün ekewe aramas i a filiretä pwe epwe nöüniir.”​—KÖLF. 33:12.

KÉL: 31, 48

1. Met sia tongeni erá usun mettóch meinisin me aramas, me pwata? (Ppii ewe sasing lepoputáán ei lesen.)

MEINISIN án Jiowa! An “ewe läng mi fokun tekia pwal fanüfan me masouan meinisin.” (Tut. 10:14; Pwär. 4:11) Pokiten Jiowa a fératá aramas, oukich meinisin néún. (Kölf. 100:3) Nge seni me lein aramas meinisin mi manaw, Kot a filatá ekkóch pwe epwe néúniir lón napanap mi kkóló aúchean.

2. Me ren Paipel, ié kewe néún Jiowa mi kkóló aúchear?

2 Áwewe chék, Kölfel 135 a fós usun chón fel ngeni Jiowa mi tuppwél lón Israel lóóm pwe iir usun néún mi kkóló aúchear. (Kölf. 135:4NW) Pwal och, Osea a osuni pwe ekkóch esap iir chón Israel repwe wiliti néún Jiowa aramas. (Os. 2:23) Ei oesini a pwénúetá lupwen Jiowa a poputá le filatá ekkewe aramas esap iir chón Israel ar repwe fiti Kraist le nemenem lón láng. (Föf. 10:45; Rom 9:23-26) Chókkewe mi kepit ren ewe manaman mi fel ra iteni “eu mwün aramas mi pin.” Iir néún Jiowa kewe mi kkóló aúchear. (1 Pet. 2:9, 10) Nge ifa usun meinisin ekkewe Chón Kraist mi tuppwél ikenái iir kewe mi ápilúkúlúkún kúna manaw esemuch wóón fénúfan? Jiowa a pwal eita ngeniir “nei aramas” me “nei chon fil.”​—Ais. 65:22.

3. (a) Lón ei fansoun, ié kewe a wor ar riri ngeni Jiowa mi kkóló aúchean? (b) Met sipwele pwóróusfengen wóón lón ei lesen?

3 Ikenái, ewe “mwich mi kisikis,” iir kewe mi ápilúkúlúkún kúna manaw esemuch lón láng, me ekkewe ‘ekoch sip,’ iir kewe mi ápilúkúlúkún kúna manaw esemuch wóón fénúfan, ra fel ngeni Jiowa usun “eu chök mwichen sip.” (Luk. 12:32; Joh. 10:16) Sia mochen pwár ngeni Jiowa ach kilisou ren an wor ach riri ngeni mi kkóló aúchean. Lón ei lesen, sipwele pwóróusfengen wóón ifa usun sia tongeni pwári ach kilisou ngeni Jiowa ren ei mettóch mi aúchea.

SIA FANGÓLÓ MANAWACH NGENI JIOWA

4. Ifa usun sia tongeni kilisou ngeni Jiowa ren an mut ngenikich le riri ngeni, me ifa usun Jesus a féri och mettóch mi léllé ngeni ena?

4 Sia pwári ach kilisou ngeni Jiowa lupwen sia fangóló pwisin kich ngeni i me papatais. Meinisin ra tongeni kúna pwe kich sia néún Jiowa me sia mochen álleasochisi i. (Ipru 12:9) Jesus a féri och mettóch mi léllé ngeni ena lupwen a papatais. Inaamwo ika i a fen kapachelong lón ewe mwú mi fen epinipiniló me ren Jiowa, nge a eáni asor pwisin i ngeni Jiowa. Usun itá a apasa: “Ai Kot, ua chok pwapwaesini ai fori letipom.”​—Kölf. 40:7, 8.

5, 6. (a) Met Jiowa a apasa lupwen Jesus a papatais? (b) Ifa ewe kapas áwewe a tongeni álisikich le weweiti meefien Jiowa usun ach fangóló manawach?

5 Met meefien Jiowa atun Jesus a papatais? Paipel a erá: “Lupwen Jesus a wes me papatais, a müttir ütä me lon ewe koluk. Nge nengeni, läng a sukula ngeni o a küna ewe Ngünün Kot a feitiu won usun lapalapen eman lisom. Mürin eu möngüngü a möngüngüwu seni läng a apasa, ‘Iei i nei mi achengicheng, üa unusen pwapwa ren.’” (Mat. 3:16, 17) Jesus, i a fen néún Kot. Nge Jiowa a pwapwa atun a kúna pwe Jesus a tipemecheres le áeá manawan le angang ngeni I chék. Jiowa a pwal pwapwa lupwen sia fangóló manawach ngeni i, me i epwe efeiéchúkich.​—Kölf. 149:4.

Jiowa a pwapwa lupwen sia fangóló manawach ngeni i fán tipemecheres

6 Nge mettóch meinisin fen án Jiowa! Iwe, met sia tongeni ngeni i? Anchangei emén mwán mi wor fótaan iráán ling lón an we tánipi. Eú rán néún we nengngin a fichi epé me lein ekkewe péén irá me ngeni i. Inaamwo ika ewe irá fen fótaan ewe sam mi tong, nge i a pwapwa ren ewe liffang. A pwáló án néún we nengngin tongei i. Ena péén irá seni néún we nengngin a kon aúchea me ren lap seni meinisin péén iráán lón an we tánipi. Pwal ina chék usun Jiowa, a pwapwa lupwen sia fangóló manawach ngeni i fán tipemecheres.​—Eks. 34:14.

7. Ifa usun Malakai a álisikich le weweiti meefien Jiowa usun chókkewe mi mochen angang ngeni i?

7 Álleani Malakai 3:16. Pwata mi fókkun lamot óm kopwe fangóló manawom ngeni Jiowa me papatais? Pwúngún, seni ewe atun ka kerán fis, ka fen néún Jiowa, ewe Chón Féruketá. Nge ekieki epwele ifan me pwapwaan Jiowa ika ka etiwa i usun noum Sounemenem me fangóló pwisin en ngeni i! (SalF. 23:15) Jiowa mi silei chókkewe mi mochen angang ngeni i, me a makkeei iter lón néún we “puken achechem.”

8, 9. Met Jiowa a mochen seni chókkewe iter a mak lón néún we “puken achechem”?

8 Ika sia mochen pwe itach epwe chék nónnóm lón néún Jiowa we “puken achechem,” mi wor mettóch a lamot sipwe féri. Malakai a erá pwe a lamot ach sipwe niwokkusiti Jiowa me ekilonei itan we. Ika sia fel ngeni emén are och mettóch, itach epwe téttélúwu seni néún Jiowa we puk!​—Eks. 32:33; Kölf. 69:28.

Lón ánein ach manaw, sipwe ánneta lón féfférúch pwe sia álleasochisi Jiowa

9 Ina minne, ese naf ach sipwe chék pwon pwe sipwe féri letipen Jiowa me papatais. Ikkeei ekkewe mettóch sia féri fán eú chék, nge ach fel ngeni Jiowa ina kinikinin unusen manawach. Iteiten rán, lón ánein ach manaw, sipwe ánneta lón féfférúch pwe sia álleasochisi Jiowa.​—1 Pet. 4:1, 2.

SIA PÉÚTAALÓ MOCHENIAN FÉNÚFAN

10. Ifa ewe sókkofesen mi ffat lefilen chókkewe mi angang ngeni Jiowa me chókkewe rese angang ngeni?

10 Lón ewe lesen mwen ei, sia káé pwe Kain, Salomon, me ekkewe chón Israel ra erá pwe ra fel ngeni Jiowa, nge rese tuppwél ngeni. Ekkeei pwóróus ra áiti ngenikich pwe ese naf ach sipwe chék erá pwe sia fel ngeni Jiowa. A lamot ach sipwe oput minne mi ngaw me tongei minne mi múrinné. (Rom 12:9) Jiowa a erá pwe epwe ffatoló sókkofesenin “lefilen eman chon pwüng me eman aramasangau, lefilen ätewe mi angang ngeni Kot me ätewe esap angang ngeni.”​—Mal. 3:18.

11. Pwata a lamot an epwe ffatéch ngeni meinisin pwe sia fel ngeni Jiowa chék?

11 Sia kilisou ngeni Jiowa ren an filikichetá pwe sipwe néún aramas! A lamot an epwe ffatéch ngeni meinisin pwe sia nóm wóón pekin Jiowa. (Mat. 5:16; 1 Tim. 4:15) Pwisin eisinuk: ‘Aramas ra kúna pwe ua unusen tuppwél ngeni Jiowa? Ua sikásini le ereni aramas pwe ngang emén Chón Pwáraatá Jiowa?’ Anchangei letipechoun Jiowa ika sia sáw le ereni aramas pwe kich néún.​—Kölf. 119:46; álleani Markus 8:38.

Napanapen manawom mi affata pwe en emén Chón Pwáraatá Jiowa? (Ppii parakraf 12, 13)

12, 13. Ifa usun ekkóch ra efisi weiresin án aramas repwe silleniir pwe iir Chón Pwáraatá Jiowa?

12 A mmen eletipechou, pún pwal mwo ekkóch Chón Pwáraatá ra áppirú “ewe ngünün fanüfan” are ewe ekiekin fénúfan. Ina minne, rese fókkun sókkóló seni chókkewe rese fel ngeni Jiowa. (1 Kor. 2:12) “Ewe ngünün fanüfan” a efisi pwe aramas repwe nefótófót wóón pwisin mocheniir. (Ef. 2:3) Áwewe chék, inaamwo ika sia angei chómmóng kapasen emmwen, nge ekkóch ra chúen filatá le úféúf úf ese fich ngeni Chón Kraist. Ra úféúf úf mi tikak me pwáraaló inisiir pwal mwo nge lón án Chón Kraist mwich. Are ra filatá stylin ffichin mékúr aramas ra kan chék akkatola. (1 Tim. 2:9, 10) Mwirilóón, ese chúen ffatéch ngeni ekkewe ekkóch ika chókkana iir Chón Pwáraatá Jiowa are esap.​—Jas. 4:4.

13 A pwal wor mettóch ekkóch Chón Pwáraatá ra féri ese asókkereló seni chón ei fénúfan. Áwewe chék, lón pari, napanapen ekkóch me ar pwérúk ese fich ngeni Chón Kraist. Ekkóch ra pacheetá sasingiir me ar memmeef wóón Internet mi pwári ar ekiekin fénúfan. Neman resap angei ewe esin kapwúng lón ewe mwichefelin Chón Kraist fán iten eú tipis mi chou, nge ra tongeni chón etipetip mi ngaw ngeni chiener kewe Chón Kraist mi fókkun achocho le sókkóló seni ei fénúfan.​—Álleani 1 Petrus 2:11, 12.

Kosap tipetipeló ren chókkewe ese ffat ika ra nóm wóón pekin Jiowa

14. Met sipwe féri pwe sipwe túmúnú ach we riri ngeni Jiowa mi kkóló aúchean?

14 Mettóch meinisin lón ei fénúfan ra ffér lón napanap epwe efisi ach sipwe nefótófót wóón “mochenian fituk, mochenian lemas me lamalamtekian manauen aramas.” (1 Joh. 2:16) Kich néún Jiowa, ina minne sia sókkóló. Sia “poutalo tipis o mochenia-ingauen fonufan,” nge sia “manaueni ewe manau mi mirit, mi pung, o mi fich ngeni Kot lon ei fanufan.” (Tit. 2:12, Testament Mi Fö) Unusen kinikinin manawach, kapachelong napanapen ach fós, mwéngé, ún, úfach, me angang, epwe affata ngeni meinisin pwe kich néún Jiowa.​—Álleani 1 Korint 10:31, 32.

SIPWE TONGFENGEN LEFILACH

15. Pwata a lamot ach sipwe kirekiréch me tongei ekkewe pwal ekkóch Chón Kraist?

15 Sia pwári pwe sia aúcheani án Jiowa chiechi ngenikich ren féfférúch ngeni chienach kewe Chón Kraist. Pwal iir néún Jiowa usun chék kich. Ika sia chechchemeni ena, iwe, féfférúch ngeniir iteitan epwe fis fán kirekiréch me tong. (1 Tes. 5:15) Ifa lamoten ei mettóch? Jesus a ereni ekkewe chón tapweló mwirin: “Are oupwe echenifengenikemi, aramas meinisin repwe silei, pwe ämi nei chon kaiö.”​—Joh. 13:35.

16. Met sia káé seni ewe Allúkún Moses usun án Jiowa tong ngeni néún kewe aramas?

16 Eú pwóróus seni ewe Allúkún Moses a tongeni álisikich le weweiti ika epwe ifa féfférúch ngeni ekkewe pwal ekkóch lón mwichefel. Lón án Jiowa we imwenfel, mi wor ekkewe pisek fán iten chék fel. Ewe Allúk a áweweéchú ifa usun chón Lefi repwe túmúnú ekkena pisek, me ié ese álleasochisi ekkewe emmwen epwe ninniiló. (Num. 1:50, 51) Ika Jiowa a fókkun túmúnú ifa usun napanapen aramas ngeni ekkewe pisek ra áeá fán iten ar fel ngeni, epwele fen ifan an áfánni féfférún aramas ngeni néún kewe chón fel mi tuppwél mi fangóló manawer! A áiti ngenikich úkúkún aúcheach me ren, atun a erá: ‘Chokewe mi atapakemi ra atapa fituken lon mesei.’​—Sek. 2:8.

Jiowa a kúna atun sia awasélaéch, kisáseú, omusaaló tipis, me kirekiréch

17. Met Jiowa a ‘afäli o aüselinga’?

17 Malakai a erá pwe Jiowa a ‘afäli o aüselinga’ ifa usun féfférún néún kewe aramas ngeni emén me emén leir. (Mal. 3:16) Jiowa mi “silei chokewe ir nöün.” (2 Tim. 2:19) I a fókkun silei mettóch meinisin sia féri me apasa. (Ipru 4:13) Ika sia kirikiringaw ngeni chienach kewe Chón Kraist, Jiowa mi silei. Nge sia pwal lúkúlúk pwe Jiowa a pwal kúna atun sia awasélaéch, kisáseú, omusaaló tipis, me kirekiréch.​—Ipru 13:16; 1 Pet. 4:8, 9.

JIOWA “ESAP LIKITALA NÖÜN ARAMAS”

18. Ifa usun sia tongeni kilisou ngeni Jiowa ren an filikich pwe sipwe néún aramas?

18 Sia mochen pwári ach kilisou ngeni Jiowa ren ach sia néún aramas. Sia silei pwe lupwen sia fangóló manawach ngeni, ina ewe kefil mi fókkun pwári tipachem sia féri. Inaamwo ika sia manaw “won ei fanüfan mi ur ren aramas mi kirikiringau me tipis,” nge a chúen tufich an ‘esap wor och mi mwäl lon manauach, nge sipwe limöch’ me sipwe tittin “usun ekewe fü ra tittin fän läng.” (Fil. 2:15) Ina minne, sia tipeppós le túmúnú ach sisap féri mettóch meinisin Jiowa a oput. (Jas. 4:7) Sia pwal tongei me súféliti chienach kewe Chón Kraist pokiten iir pwal néún Jiowa.​—Rom 12:10.

19. Ifa usun Jiowa a efeiéchú chókkewe iir néún?

19 Paipel a pwonei: “Ewe Samol mi Lapalap esap likitala nöün aramas.” (Kölf. 94:14) Iei eú minen alúkúlúk. Ese lifilifil met epwe fis, Jiowa epwe nónnóm rech. Ikaamwo sipwe máló, i esap ménúkikicheló. (Rom 8:38, 39) “Are sia manau, sia manau fän iten ach Samol, nge are sia mäla, sia mäla fän iten ach Samol. Iei mine are sia manau ika mäla, sia nöün ach Samol.” (Rom 14:8) Sia mwétéresiti ewe fansoun lupwen Jiowa epwe amanawasefáli meinisin chiechian kewe mi tuppwél seni máló. (Mat. 22:32) Pwal mwo nge ikenái sia pwapwaiti chómmóng feiéch. Usun minne Paipel a erá, “feiöchün ewe mwü mi eäni Kot ewe Samol mi Lapalap, feiöchün ekewe aramas i a filiretä pwe epwe nöüniir.”​—Kölf. 33:12.