Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 28

Mwúún Kot A Nemenem lón Ei Fansoun!

Mwúún Kot A Nemenem lón Ei Fansoun!

“Ewe manamanen nemeni fanüfan, iei a nom ren ach Samol me nöün we Messaia.”​—PWÄR. 11:15.

KÉL 22 Mwúún A Fen Nemenem Amwo Epwele Waroto!

MINNE SIPWELE KÁÉ *

1. Met sia enletin lúkú, me pwata?

 ATUN ka kúna ekkewe osukosuk mi fiffis wóón ei fénúfan, a weires óm kopwe lúkú pwe ei fénúfan epwe tongeni échúló? A patapateló tong lón famili. A lapóló án aramas eáni féfférún akkachofesá me pwisin achéchéér. A weires án chómmóng repwe lúkú chókkewe mi wor wiser. Nge ekkeei mettóch mi fiffis, ra tongeni alúkúlúkú ngonuk pwe ei fénúfan epwe échúló. Pwata? Pokiten aramas ra féfféri ekkewe mettóch Paipel a fen oesini pwe repwe fis lón “ekewe ränin lesopolan.” (2 Tim. 3:1-5) Chókkewe mi letipwenechar ra enletin lúkú pwe ena oesini a pwéppwénútá. Me pwénútáán ena oesini a ánnetatá pwe Kraist Jesus a fen poputá lón wisan wisen king lón án Kot we Mwú. Nge ina chék eú me lein ekkewe chómmóng oesini usun ewe Mwúún Kot. Ach káésefál usun ekkewe oesini mi fen pwénútá lón ekkewe ier, epwe apéchékkúla ach lúkú.

Eféú me eféú kinikinin eú kapach are puzzle ra masefengen pwe sipwe tongeni kúna eú lios. Iwe pwal ina usun ren ekkewe puken Taniel me Pwärätä, a wor ekkewe oesini lón ekkena puk ra maséchfengen. Ach etittina ekkena oesini epwe álisikich le silei met epwele fis ekiseló chék me ren minne Jiowa a akkóta (Ppii parakraf 2)

2. Met sipwele káé lón ei lesen, me pwata? (Memmeef wóón ewe sasing wóón péén.)

2 Sipwe káé ekkeei úlúngát mettóch lón ei lesen. (1) Eú oesini mi álisikich le silei ineet Mwúún Kot we a poputá le nemenem, (2) ekkewe oesini mi álisikich le weweiti pwe Jesus a wiliti kingen án Kot we Mwú, me (3) ekkewe oesini mi pwári ifa usun chón oputa Mwúún Kot we repwe ninniiló. Sipwele kúna pwe ekkena oesini ra usun kinikinin eú kapach are puzzle mi masefengen mi affata ngenikich pwe ewe sópwólóón a arapoto usun chék met Jiowa a fen pwonei.

IFA USUN SIA SILEI INEET MWÚÚN KOT A POPUTÁ LE NEMENEM?

3. Met ewe oesini mi mak lón Taniel 7:13, 14 a alúkúlúkú ngenikich?

3 Ewe oesini lón Taniel 7:13, 14, a alúkúlúkúkich pwe Kraist Jesus i ewe Sounemenemen Mwúún Kot we mi fókkun múrinné seni meinisin. Aramas ekis meinisin repwe pwapwa le “angang ngeni,” me esap fókkun wor emén sounemenem epwe siwili. Pwal eú oesini lón ewe puken Taniel a erá pwe Jesus epwe poputá nemenem lón Mwúún Kot we lemuchún ewe fansoun mi iteni fisu ier. Mi tufich ach sipwe silei ineet Jesus a wiliti king?

4. Áweweei ifa usun Taniel 4:10-17 a álisikich le silei menni ier Kraist a wiliti king. (Pwal ppii ewe footnote.)

4 Álleani Taniel 4:10-17. Ewe “fisu ier” a wewe ngeni 2,520 ier. A poputá ena, lón ewe ier 607 mwen Kraist atun ekkewe chón Papilon ra atétiwa ewe sáingoon king seni án Jiowa we leenien motun king lón Jerusalem. A muchúló ena atun, lón ewe ier 1914 atun Jiowa a seikaatá Jesus, “ätewe mine wesewesen an,” pwe epwe king lón an we Mwú. *​—Is. 21:25-27.

5. Ifa usun ewe oesini usun ekkewe “fisu ier” a tongeni álisikich?

5 Ifa usun ena oesini a álilliséch ngenikich? Ika sia weweiti ewe oesini usun ekkewe “fisu ier,” iwe epwe alúkúlúkúkich pwe Jiowa epwe apwénúetá an kewe pwon lón ewe fansoun a apwúngaló ar repwe fis lón. Jiowa a filatá ewe fansoun Jesus epwe wiliti king. Iwe atun a tori ena fansoun, Jiowa a apwénúetá. Iwe, sia silei pwe epwe pwal apwénúetá meinisin ekkewe oesini lón ewe fansoun i a filatá. Ewer, ránin Jiowa we “esap mang.”​—Ap. 2:3.

IFA USUN SIA SILEI PWE KRAIST A WILITI KINGEN ÁN KOT WE MWÚ?

6. (a) Ikkefa ekkewe mettóch mi fiffis wóón fénúfan mi pwári pwe Kraist a nemenem lón láng? (b) Ifa usun ekkena mettóch ra pwári pwúngún ewe oesini lón Pwärätä 6:2-8?

6 Arapakkan lesópwólóón án Jesus angangen afalafal wóón fénúfan, a oesini usun fisin ekkóch mettóch wóón unusen fénúfan epwe álisi néún kewe chón káé le mirititi pwe a fen poputá le nemenem lón láng. Ikkeei ekkóch me leir, áwewe chék ren maun, lengita, me chechchechin fénú. A pwal oesini pwe epwe fis málapalap, are semmwen, “ekis meinisin,” me sia kúna ena ren ewe semmwen mi chéú COVID-19. Ekkena mettóch ra kapachelong lón met ewe Paipel a eita ngeni ‘asisilen’ án Kraist nónnóm. (Mat. 24:3, 7; Luk. 21:7, 10, 11) Lap seni 60 ier mwirin án Jesus máló me liwiniti láng, a alúkúlúkú aposel Johannes pwe ekkena mettóch repwe fókkun fis. (Álleani Pwärätä 6:2-8.) Ekkena mettóch meinisin ra fis seni ewe atun Jesus a wiliti king lón ewe ier 1914.

7. Pwata a fis chómmóng mettóch mi ngaw wóón fénúfan mwirin án Jesus a wiliti king?

7 Pwata a ngangngawoló ei fénúfan atun Jesus a wiliti king? Pwärätä 6:2 a tichiki eú mettóch mi aúchea a fis. Jesus a fiti eú maun, ina ewe áeúin mettóch a féri atun a wiliti kingen án Kot we Mwú. A maun ngeni ié? Ewe Tefil me néún kewe chónláng mi ngaw. Pwärätä sópwun 12, a affata pwe Satan a kkuf lón ena maun, iwe iir me ekkewe chónláng mi ngaw ra kóturutiw fénúfan. Iwe, a fis “feiengau ngeni fanüfan” pún Satan a fókkun lingeringer me a eriáfféwú aramas.​—Pwär. 12:7-12.

Sise pwapwa ren fisin minne mi ngaw, nge ach kúna pwénútáán án Paipel kewe oesini a ánnetatá pwe án Kot we Mwú a nennemenem (Ppii parakraf 8)

8. Ifa usun ach kúna pwénútáán ekkewe oesini usun Mwúún Kot we a álilliséch ngenikich?

8 Ifa usun ena oesini a álilliséch ngenikich? Minne a fiffis wóón ei fénúfan me ach kúna ngawolóón ekiekin me féfférún aramas epwe álisikich le esilla pwe Jesus a fen wiliti king. Ina popun, atun sia kúkkúna án aramas eáni ekkewe féffér mi pwári ar pwisin achéchéér me ar kirikiringaw, sisap letipengaw, nge sipwe fen chemeni pwe minne ra féri ina pwénútáán án Paipel kewe oesini. Mwúún Kot we a nemenem! (Kölf. 37:1) Me epwe fen lallapóló riáfféú wóón ei fénúfan atun a kakkanoto ewe Armaketon. (Mark. 13:8; 2 Tim. 3:13) Sia mmen kilisou ngeni Semach we mi tong lón láng ren an álisikich le weweiti popun a fókkun lallapóló osukosuk wóón ei fénúfan.

IFA USUN CHÓN OPUTA MWÚÚN KOT WE REPWE NINNIILÓ?

9. Ifa usun ei oesini lón Taniel 2:28, 31-35, a áweweei ewe sáingoon mwú mi péchékkúl seni meinisin, me ineet a poputá le nemenem?

9 Álleani Taniel 2:28, 31-35. Sia kúna pwe a pwéppwénútá ena oesini lón ei fansoun. Án Nepukatnesar we ttan a pwári met epwe fis “mürin,” are lón ekkewe ránin lesópwólóón, mwirin poputáán án Kraist nemenem. Ewe sáingoon mwú mi péchékkúl seni meinisin wóón ei fénúfan, a kapachelong lein chókkewe mi oputa Jesus. Ewe Paipel a oesini pwe ena mwú, ina ‘pachapachen’ ewe ululun aramas “mi för seni mächä me pwül.” Ena mwú mi péchékkúl seni meinisin wóón ei fénúfan, a fen nemenem. A poputá le nemenem atun ewe Áeúin Maunen Fénúfan, atun Britain me Merika ra poputá le fókkun pacheéchfengen. Ewe ululun aramas lón án Nepukatnesar we ttan, a pwal pwári usun ruu mettóch epwe asókkalóói ena sáingoon mwú seni ekkewe mwú mi akkomw nemenem mwan.

10. (a) Met sia kúna seni án Britain me Merika nemenem lón ei fansoun usun met Taniel a fen oesini usur? (b) Met sipwe túmúnú senikich? (Ppii ewe pwóór “ Túmúnuk Seni ewe Pwúl!”)

10 Áeúin, ekkewe mwú mi péchékkúl seni meinisin mi fen nemenem akkomw lón kúnaen Taniel we, ra liosuetá ekkewe mechá mi péchékkúl, áwewe chék ren kolt are silifer. Nge án Britain me Merika nemenem, ra liosuetá mechá mi nofit ngeni pwúl. Ewe pwúl a liosuetá “ekkewe néún aramas,” are aramas mi tekisosson. (Tan. 2:43NW) Lón ei fansoun, sia tongeni kúna péchékkúlen chókkana lón pekin úttút, campaign fán iten pwisin ar pwúúng, etipeeúfengen le ú ngeni mwú, me ar achocho le alapaaló ar pwúúng lón ar leenien angang. Iwe ekkena mettóch ra áweiresi néúwisin Britain me Merika ar repwe apwénúetá met ra mochen.

11. Ifa usun án Britain me Merika Nemenem a alúkúlúkú ngenikich pwe sia nóm lón ekkewe ránin lesópwólóón?

11 Oruuan, Britain me Merika ewe mi liosuetá apachapachen ewe ululun aramas, ina ewe sáingoon mwú mi péchékkúl seni meinisin Paipel a oesini usun pwe epwe nemenem wóón fénúfan. Esap wor eú mwúún aramas epwe pwal nemenem me mwirin. Me ewe Mwúún Kot epwe mwittir ataieló lón ewe Armaketon fengen me meinisin mwúún aramas. *​—Pwär. 16:13, 14, 16; 19:19, 20.

12. Met án Taniel we oesini a pwal áiti ngenikich mi awora ngenikich ápilúkúlúk?

12 Ifa usun ena oesini a álilliséch ngenikich? Án Taniel we oesini a awora ngenikich pwal eú pisekin ánnet pwe sia nóm lón ewe fansoun sópwólóón. Lap seni 2,500 ier a ló, Taniel a oesini pwe mwirin án Papilon nemenem, epwe pwal wor rúáánú mwú mi péchékkúl seni meinisin wóón fénúfan repwe nemenem wóón néún Kot kewe aramas. Pwal och, a pwári pwe án Britain me Merika Nemenem, ina ewe sáingoon mwú epwe nemenem. Ena mettóch a alúkúlúkú ngenikich pwe ekiseló chék, Mwúún Kot we epwe arosaló meinisin mwúún aramas, me epwe nemeni unusen fénúfan.​—Tan. 2:44.

13. Met ewe “awalumanün king” me ekkewe “engol king” lón Pwärätä 17:9-12 ra wewe ngeni, me ifa usun ena oesini a pwénútá?

13 Álleani Pwärätä 17:9-12. Pokiten ewe Áeúin Maunen Fénúfan a efisi watteen kata me ninni, iwe a pwal apwénúetá eú án Paipel oesini usun ekkewe ránin lesópwólóón. Ekkewe néúwisin mwú ra mochen efisi kinamwe wóón fénúfan. Ina popun lón ewe January 1920, ra poputááni ewe League of Nations, nge lón ewe October 1945 a siwil ngeni United Nations. Ena United Nations a wewe ngeni ewe “awalumanün king.” Nge esap ina eú mwú mi wor péchékkúlen an nemenem wóón fénúfan. A chék wor manan pokiten án ekkewe ekkóch mwú álisatá. Ewe Paipel a erá pwe ekkena mwú ra wewe ngeni ekkewe “engol king.”

14-15. (a) Met Pwärätä 17:3-5 a pwári usun “Papilon mi lapalap”? (b) Met a fis ngeni chókkewe mi álisatá lamalam chofona?

14 Álleani Pwärätä 17:3-5. Kot a ékúna ngeni aposel Johannes eú lángipwi usun emén fin lisowu, “Papilon mi lapalap,” mi wewe ngeni ewe mwicheichen lamalam chofona. Met ena lángipwi a pwári? Seni lóóm, lamalam chofona ra fen angangfengen me ekkewe mwúún fénúfan me álisiiretá. Iwe nge ekiseló chék, Jiowa epwe atolonga lón letipen ekkewe néúwisin mwú ar repwe “apwönüetä an ekiek.” Iwe met epwe fis? Ekkena néúwisin mwú, weween ekkewe “engol king,” repwe sápeiti ekkewe lamalam chofona meinisin me atareló.​—Pwär. 17:1, 2, 16, 17.

15 Ifa usun sia silei pwe a arapoto katalóón Papilon mi Lapalap? Ren ach sipwe pélúweni ena kapas eis, a éch ach sipwe chemeni pwe kinikinin ewe telinimw Papilon lóóm a túmún ren konikin ewe Chénúpupu Oifrat mi watte. Ewe puken Pwärätä a aléllééi ekkewe fite million aramas mi penaatá Papilon mi Lapalap ngeni ena “koluk” mi awora túmún. (Pwär. 17:15) Nge a pwal affata pwe ena konik epwe “pwasetä,” weween pwe chómmóng resap chúen álisatá mwicheichen lamalam chofona. (Pwär. 16:12) A enletin pwénútá ena oesini lón ei fansoun pokiten chómmóng aramas rese chúen fiti lamalam me ra poputá le kútta me ekis kataween ar kewe osukosuk.

16. Ifa álilliséchún ach weweiti ekkewe oesini usun fférútáán ewe United Nations me katalóón Papilon mi Lapalap?

16 Ifa usun ena oesini a álilliséch ngenikich? Fférútáán ewe United Nations me án chómmóng aramas rese chúen álisatá lamalam chofona, a pwal ánnetatá pwe sia nóm lón ekkewe ránin lesópwólóón. Inaamwo ika chómmóng aramas rese chúen álisatá Papilon mi Lapalap, nge esap ina met epwe ataieló lamalam chofona. Usun met a fen mak me mwan pwe Jiowa epwe atolonga lón letipen ekkewe “engol king,” weween ekkewe mwúún fénúfan mi álisatá United Nations, ar “repwe apwönüetä an ekiek.” Epwe fókkun mwittir talóón lamalam chofona me epwe ámáirú ngeni chón fénúfan. * (Pwär. 18:8-10) Talóón Papilon mi Lapalap epwe érúkééi chón fénúfan unus me atoto riáfféú, nge néún Kot kewe aramas repwe pwapwa ren ekkeei ruu popun. Esap chúen nóm lamalam chofona, ewe mi oputa Jiowa Kot seni chék me lóóm, me ekiseló chék, sipwele ngaseló seni ei ótót mi ngaw!​—Luk. 21:28.

NENNELÓÓI MWACHKKAN FÁN LÚKÚLÚK

17-18. (a) Ifa usun sia tongeni sópweló le anúkúchara ach lúkú? (b) Met sipwe káé lón en lesen mwirin ei?

17 Taniel a oesini pwe án aramas weweiti minne mi enlet “epwe lapala.” Me ina met a fis! Iei sia weweiti ekkewe oesini mi weneiti lón ach ei fansoun. (Tan. 12:4, 9, 10) Ekkena oesini ra fókkun fataffatéch, me ra alapaaló ach súféliti Jiowa me aúcheani an we Kapas. (Ais. 46:10; 55:11) Ina popun, sópweló le anúkúchara óm lúkú ren óm tinikken le káé ewe Paipel me álisi ekkewe ekkóch le ámááraatá ar riri ngeni Jiowa. I epwe túmúnú meinisin chókkewe mi unusen lúkúlúk wóón i, me epwe fang ngeniir ewe “kinamwe” ese wor kaúkún.​—Ais. 26:3.

18 Lón en lesen mwirin ei, sipwe pwóróus wóón ekkewe oesini mi weneiti ewe mwichefelin Chón Kraist lón ekkeei ránin lesópwólóón. Atun sipwe káé usun ekkena oesini, sipwe kúna pwe ra pwal affata pwe sia nóm lón ekkewe ránin lesópwólóón. Sipwe kúna pwal ekkóch pisekin ánnet pwe Jesus, ach we king mi nemenem iei, a ekkemmweni ekkewe mi tuppwél mi tapweló mwirin.

KÉL 61 Feffeitá, Ámi Chón Pwáraatá!

^ Sia manaw lón ei fansoun mi kkóló aúchean seni meinisin lón uruwo! Mwúún Kot we a fen nemenem, usun met Paipel a fen oesini lón chómmóng wokisin. Ei lesen epwe áiti ngenikich ekkóch ekkena oesini pwe epwe apéchékkúlaló ach lúkú Jiowa me álisikich ach sipwe chék kinamwe me lúkúlúk wóón i lón ei fansoun me lón ekkan rán repwe feito.

^ Ren pwal ekkóch pwóróus usun án Taniel we oesini, ppii Ewe Leenien Mas minen June 1, 2012, p. 16-20.

^ Ren pwal ekkóch pwóróus usun met epwe fis ekiseló chék, ppii ewe puk God’s Kingdom Rules! sópwun 21.