Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 31

“Oupwe Núkúchar, Ousap Mwékútúkút”

“Oupwe Núkúchar, Ousap Mwékútúkút”

“Ámi pwii kana mi áchengicheng, oupwe núkúchar, ousap mwékútúkút.”—1 KOR. 15:58, NW.

KÉL 122 Kopwe Úppós, Kosap Mwékútúkút!

MINNE SIPWELE KÁÉ a

1-2. Ifa ussun emén Chón Kraist a tongeni ussun eú imw mi fókkun tekia? (1 Korint 15:58)

 LÓN ewe ier 1978, eú imw 60-sássárin a kaútá lón Tokyo, Japan. Aramas ra ekieki iká ifa ussun an epwe tongeni nómottam nge a soun fis chechchechin fénú lón ena leeni. Met ekkewe engineer ra féri pwe ena imw esap ta ren chechin fénú? Iir ra anapanapa an epwe péchékkúl nge epwe pwal fiti mwékútún eú chechchechin fénú. Ekkewe Chón Kraist ra ussun ena imw mi fókkun tekia. Ifa ussun?

2 A lamot emén Chón Kraist epwe núkúchar, nge epwe pwal tipemecheres le féri ekkesiwil. A lamot epwe péchékkúl me úppós le ákkálleasochisi án Jiowa kewe allúk. (Álleani 1 Korint 15:58 seni ewe footnote.) b A “tipemecheres le álleasochis” me esap tipetipeló. Iwe nge, a lamot an epwe “tipemirit,” are tipemecheres le féri siwil atun mi lamot an epwe féri. (Jas. 3:17, NW) Emén Chón Kraist mi káé le eáni ekiek mi itepék me rúúepek, ese kon tichik are fen kon onueló an tipemecheres. Lón ei lesen, sipwe káé iká ifa ussun sia tongeni úppós. Sipwe pwal káé ussun nimu mettóch Setan a áeá le sótun áweiresi ach sipwe núkúchar me sipwe pwal káé ifa ussun sia tongeni ú ngeniir.

IFA USSUN SIA TONGENI NÚKÚCHAR?

3. Ikkefa án Jiowa kewe allúk mi mak lón Föför 15:28, 29?

3 Pokiten Jiowa I emén Souffér Allúk, a kan ámecheresi an kewe allúk pwe aramas repwe weweiti. (Ais. 33:22, Paipel mi Pin—Agapé) Áwewe chék, ewe mwichen soupwúngúpwúng lón fansoun ekkewe aposel, ra fós ussun ekkewe úlúngát mettóch mi lamot án ekkewe Chón Kraist repwe úppós lón: (1) resap fel ngeni uluulun, nge repwe fel ngeni Jiowa chék, (2) repwe súféliti pinin chcha, me (3) repwe álleasochisi án Paipel kewe allúk ussun ar repwe ttiiseniir féfférún lisowumwáál. (Álleani Föför 15:28, 29.) Ifa ussun Chón Kraist lón ei fansoun repwe álleasochisi Jiowa lón ekkena úlúngát mettóch?

4. Ifa ussun sipwe fel ngeni Jiowa chék? (Pwärätä 4:11)

4 Sisap fel ngeni uluulun, nge sipwe fel ngeni Jiowa chék. Jiowa a allúkú ngeni ekkewe chón Israel ar repwe fel ngeni I chék. (Tut. 5:6-10) Atun Jises a kúna sóssót seni ewe Tefil, i a affata pwe sipwe fel ngeni Jiowa chék. (Mat. 4:8-10) Ina minne, sise kan fel ngeni ekkewe lios are uluulun. Sise pwal fel ngeni aramas, áwewe chék sise ekieki pwe iir kot ekkewe néúwisin lamalam, néúwisin mwú, are iir kewe mi iteféúló lón pekin sport me ekkewe actor lón kachito. Sia chék peni Jiowa me fel ngeni i chék, ewe mi “föri mettoch meinisin.”—Álleani Pwärätä 4:11.

5. Pwata sia álisaatá án Jiowa allúk ussun pinin manaw me chcha?

5 Sipwe álisaatá án Jiowa allúk ussun pinin manaw me chcha. Pwata? Pún Jiowa a erá pwe chcha a wewe ngeni manaw, ina eú liffang me ren mi aúchea. (Lif. 17:14) Lón ewe áeúin atun Jiowa a kerán mut ngeni aramas ar repwe ochooch futuken man, a affata ngeniir ar resap únúmi chchaan. (Ken. 9:4) A pwal apasasefálli ena allúk lón ewe atun a ngeni ekkewe chón Israel ewe Allúkún Moses. (Lif. 17:10) Me a pwal allúkú ngeni meinisin ekkewe Chón Kraist lón fansoun ekkewe aposel ar repwe ‘tumunur . . . seni cha.’ (Föf. 15:28, 29, Testament mi Fö) Sia tipeppós le álleasochisi ena allúk atun sia eáni kefil wóón ewe sókkun minen álillis lón pioing sipwe etiwa. c

6. Met sipwe féri pwe sipwe tongeni álleasochisi án Jiowa allúk ussun ach sipwe eáni manaw mi liméch?

6 Sipwe fókkun álleasochisi án Jiowa allúk ussun ach sipwe eáni manaw mi liméch. (Ipru 13:4) Ewe aposel Paul a áeá kapas áwewe mi fataffatéch ren an pese ngenikich ach sipwe “amäloi” kifetin inisich. A wewe ngeni pwe a lamot ach sipwe achocho úkúúkún ach tongeni le ttiisenikich mocheniangaw. Sia túmúnú ach sisap katol are féri ese lifilifil met epwe tongeni emmwen ngeni féfférún lisowumwáál. (Kol. 3:5; Hiop 31:1) Atun sia kúna sóssót, sia mwittir ttiisenikich sókkun ekiek me féffér epwe tongeni atai ach riri ngeni Kot.

7. Met sipwe tipeppós le féri, me pwata?

7 Jiowa a menei ach sipwe álleasochisi i ‘ren unusen letipach.’ (Rom 6:17) Minne a kan erenikich ach sipwe féri, a múrinné fansoun meinisin, me sise tongeni ekkesiwili an kewe allúk. (Ais. 48:17, 18; 1 Kor. 6:9, 10) Sia achocho úkúúkún ach tufich le apwapwaai letipen Jiowa me meefieni meefien ewe soumakken kélfel ei, a apasa: “Üa filätä pwe üpwe apwönüetä om kewe allük fansoun meinisin tori sopolan manauei.” (Kölf. 119:112) Iwe nge, Setan epwe sótun le áweiresi ach sipwe tipeppós. Met sókkun mettóch a áeá le féri ena?

IFA USSUN SETAN A ÁWEIRESI ACH SIPWE TIPEPPÓS?

8. Ifa ussun Setan a áeá riáfféúmwáál le sótun áweiresi ach sipwe tipeppós?

8 Riáfféúmwáál. Ewe Tefil a áeá féfférún akkachofesá me eriáfféú lón pekin memmeef le sótun áweiresi ach sipwe tipeppós. A mochen an epwe ‘oromakichelo,’ are atai ach riri ngeni Jiowa. (1 Pet. 5:8) Aramas ra eniwokkusu ekkewe Chón Kraist lón fansoun ekkewe aposel, awater, me nireló pokiten ar úppós le amwéchú ar túppwél. (Föf. 5:27, 28, 40; 7:54-60) Setan a sópweeló le áeá riáfféúmwáál lón ach ei fansoun. A fókkun pwá ena angangen kirikiringaw ren met ekkewe chón ú ngenikich ra féri ngeni chienach kewe lón Russia me pwal lón ekkóch fénú.

9. Áweweei lamoten án emén epwe túmúnú seni angangen otuputup.

9 Angangen otuputup. Me lúkún án Setan áeá riáfféúmwáál, a pwal áeá “angangen atuputup.” (Ef. 6:11) Áwewe chék ren pwóróusen emén Chón Kraist mwán itan Bob, mi núing pokiten epwe reirei. A ereni ekkewe tokter pwe esap fókkun angei chcha ese lifilifil met epwe fis. Ewe tokterin reirei a tipeeú ngeni met a filaatá. Iwe nge, lón ewe pwinin me mwen án Bob epwe reirei, pwal emén tokter a chuuri mwirin án chón an we famili ra liwin ngeni imwer. Ena tokter a ereni Bob pwe eli ekkewe tokter resap áeá chcha atun repwe angang wóón, nge epwe chék pwal ammólnatá ewe chcha assoun iká epwe lamot ngeni. Eli ena tokter a ekieki pwe Bob epwe ekkesiwili an ekiek pokiten chón an we famili rese nóm ren. Nge Bob a fókkun akkamwéchú an tipeppós ren an apasa pwe esap fókkun angei chcha ese lifilifil met epwe fis.

10. Pwata ekiekin aramas a eú minen otuputup? (1 Korint 3:19, 20)

10 Ekiekin chókkewe mi tunaaló án Jiowa allúk. Iká sia poputá le eáni ekiekin aramas, eli sipwe pwal poputá le tunaaló Jiowa me an kewe allúk. (Álleani 1 Korint 3:19, 20.) Tipáchemen ei fénúfan, lape ngeni a etipetipa aramas ar repwe álleasolapa Kot. Ekkóch ekkewe Chón Kraist lón Perkamom me Taiataira ra pwal tipetipeló ren ekkewe aramas lón leenier we, iir kewe mi eáni manaw mi limengaw me fel ngeni uluulun. Jises a tiinaaló kapasen fén mi chou ngeni iir me ruu ekkena mwichefel pokiten ra chék fitaaló aramas lón ar féfférún lisowumwáál. (Pwär. 2:14, 20) Lón ei fansoun, ekkewe aramas sia nóm rer, ra tongeni etipetipakich ach sipwe etiwa ekiek ese pwúng. Chón ach famili me chienach kewe ra tongeni erenikich pwe sia kon tichik me sia tongeni atai án Jiowa allúk. Áwewe chék, ra tongeni apasa pwe ese pwal lamot ach sipwe amwéchú liméchún manawach, me án Paipel kewe allúk ussun liméchún manawach, ra fen minen lóóm.

11. Atun sia tipeppós, met mi lamot sipwe túmúnúkich seni?

11 Fán ekkóch, eli sia ekieki pwe ekkewe kapasen emmwen Jiowa a ngenikich, ese kon fataffatéch. Eli sia pwal mwo nge tipetipeló le féri met mi “luló seni ekkewe mettóch mi makketiw.” (1 Kor. 4:6NW) Ina ewe tipis ekkewe néúwisin lamalam lón fansoun Jises we ra féri. Ra apachaalong pwisin ar allúk lón ewe Allúkún Moses. Ar féri ena, a efisi an epwe fókkun áweires ngeni ekkewe aramas le álleasochisi. (Mat. 23:4) Jiowa a ngenikich kapasen emmwen mi fataffatéch me ren an we Kapas me an we mwicheich. Iwe, ese wor popun ach sipwe pwal apachaatá och ngeni ewe emmwen a awora. (SalF. 3:5-7) Ina minne, sisap féri met mi luló seni minne mi fen pwisin makketiw lón ewe Paipel are fférútá allúk fán iten chienach kewe Chón Kraist ren met emén me emén epwe filaatá.

12. Ifa ussun Setan a áeá “ekiek mi otuputup”?

12 Kapasen otuputup. Setan a áeá “ekiek mi otuputup” me “án ei fénúfan ekiek” le otupwaaló aramas me etipefeseniir. (Kol. 2:8NW) Lón fansoun ekkewe aposel, ikkeei met ra kapachelong lón ena ekiek mi otuputup, áwewe chék ren tipáchem mi lóngólóng wóón ekiekin aramas, áitien ekkewe chón Jus ese lóngólóng wóón ewe Taropwe mi Pin, me ewe asukul pwe mi lamot Chón Kraist repwe álleasochisi ewe Allúkún Moses. Ekkena esin ekiek ra otupwaaló aramas pún ra efisi án aramas resap ekieki ussun Jiowa, ewe Populapen tipáchem. Lón ei fansoun, Setan a áeá ewe Internet me social network le achéúfetálei pwóróus ese pwúng me ese wor lóngólónguur néúwisin mwú ra apéchékkúla. A lapóló ekkena esin mettóch atun ewe COVID-19 pandemic. d Ekkewe Chón Pwáraatá Jiowa mi álleasochisi ekkewe emmwen mi kawor seni ach we mwicheich, ra túmúnúúr seni ekkewe esin aúrek chókkewe mi akkaúseling ngeni ekkewe esin pwóróus mi otuputup ra meefi.—Mat. 24:45.

13. Pwata a lamot ach sipwe túmúnúkich seni minen orukoruk?

13 Minen orukoruk. Mi lamot ach sipwe nefótófót wóón “mine a fokun mürina.” (Fil. 1:9, 10) Atun a wor met mi orukorukakich, a tongeni angealó watteen ach fansoun me ach péchékkúl fán iten ekkewe mettóch mi kon aúchea. Ekkewe mettóch sia kan féfféri iteiten rán, áwewe chék ren mwéngé, ún, kunou, me angangen moni ra tongeni étúmúnúngawakicheló iká sia mut ngeniir ar repwe kon aúchea lón manawach. (Luk. 21:34, 35) Pwal och, iteiten rán, sia kan rongorong me álleani ekkewe pwóróus ussun protest me ánini lón pekin politics. Sipwe fókkun túmúnú pwe ekkena esin mettóch resap orukakicheló. Pún iká sise túmúnú, sia tongeni poputá le peni eú pekin me lón letipach me ekiekich. Setan a áeá meinisin ekkena mettóch an epwe áweiresikich le tipeppós le féri minne mi pwúng. Sipwe ppii ifa ussun sia tongeni túmúnúkich seni ekkena mettóch Setan a áeá, me ifa ussun sipwe akkamwéchú ach tipeppós.

IFA USSUN SIA TONGENI AKKAMWÉCHÚ ACH TIPEPPÓS?

Ren óm kopwe tipeppós, kopwe ekieki ewe popun ka fangoló manawom me papatais, káé án Kot Kapas me ekilonei, ámááraatá eú letip mi núkúchar, me lúkúlúk wóón Jiowa (Ppii parakraf 14-18)

14. Ifa eú mettóch mi tongeni álisikich ach sipwe chék úkkúppós le peni Jiowa?

14 Ekieki ewe popun ka fangoló manawom ngeni Jiowa me papatais. Ka féri ekkena mettóch pokiten ka mochen peni Jiowa. Chemeni met ekkewe a álisuk le lúkúlúk pwe ka kúna ewe enlet. Ka silei ussun Jiowa me ka poputá le súféliti me tongei Semom na lón láng. Ka ámááraatá óm lúkú me a amwékútuk óm kopwe áier. Ka úkútiw le féri ekkewe mettóch Jiowa a oput, me poputá le féri ekkewe mettóch a sani. Ka meefi kinamween letipom atun ka mirititi pwe Kot a omusaaló óm kewe tipis. (Kölf. 32:1, 2) Ka fiti ekkewe mwiich me poputá le áiti ngeni aramas ekkewe mettóch mi amwarar ka káé. Pokiten ka fangoló manawom me papatais pwe kopwe emén Chón Kraist, iei ka feffetál wóón ewe al mi emmwen ngeni manaw, me kopwe fókkun achocho óm kopwe chék feffetál wóón ena al.—Mat. 7:13, 14.

15. Pwata a mmen álilliséch ach sipwe káé me ekilon?

15 Káé án Kot Kapas me ekilonei. Efóch irá a tongeni péchékkúl le útá iká a alóllóóletiw waaran. Iwe, iká ach lúkú Jiowa a péchékkúl, sipwe pwal tongeni tipeppós. Atun efóch irá a wakkattetá, waaran kewe ra alóllóóletiw me téttééló. Atun sia káé me ekilon, sia apéchékkúla ach lúkú me sia alapaaló ach lúkúlúk pwe án Kot kewe allúk ra fókkun múrinné seni meinisin. (Kol. 2:6, 7) Ekilonei ifa ussun án Jiowa kapasen emmwen, fén, me túmún a álisi néún kewe chón angang lóóm. Áwewe chék, Isikiel a fókkun aúselingéch ngeni emén chónláng mi tichiki ngeni kaúkún ewe imwenfel a kúna lón eú lángipwi. Ena lángipwi a apéchékkúla Isikiel me a awora ngenikich lesen mi álilliséch ren ifa ussun sia tongeni álisaatá án Jiowa allúk ussun fel mi limeliméch. e (Is. 40:1-4; 43:10-12) Sipwe pwal kúna feiéch atun sia awora fansoun le káé ekkewe pwóróus mi alóllóól lón án Kot Kapas me ekiloneer.

16. Ifa ussun án Bob eáni eú letip mi núkúchar a túmúnú? (Kölfel 112:7)

16 Ámááraatá eú letip mi núkúchar. King Tafit a affata pwe esap fókkun tongeni likitaaló an tongei Jiowa atun a apasa: “Kot, letipei mi nukuchar.” (Kölf. 57:7, TF) Kich sia pwal tongeni eáni eú letip mi núkúchar, me unusen lúkúlúk wóón Jiowa. (Álleani Kölfel 112:7.) Ekieki ifa ussun ena mettóch a fen álisi Bob, ewe sia fen fós ussun. Lupwen ewe tokter a ereni pwe ewe chcha a mmólnetá pwe assoun iká epwe lamot ngeni, Bob a erá pwe iká repwe áeá ngeni chcha epwe fókkun mwittir le sú seni ewe pioing. Mwirin, a erá, “Ese fókkun wor ái tipemwárámwár ren met úpwe féri, me úse lólilen ren met epwe tongeni fis.”

Iká a wor ach lúkú mi péchékkúl, sia tongeni núkúchar ese lifilifil met sókkun sóssót epwe tongeni torikich (Ppii parakraf 17)

17. Met sia tongeni káé seni pwóróusen Bob? (Pwal ppii ewe sasing.)

17 Bob a núkúchar pokiten a fen apwúngaló me lóóm mwen an ló pioing pwe epwe chék úkkúppós. Áeúin, i a fókkun mochen apwapwaai Jiowa. Oruuan, a káéfichi met ewe Paipel me néúch kewe puk ra apasa ussun pinin manaw me chcha. Aúlúngátin, a fókkun lúkúlúk pwe an álleasochisi án Jiowa kapasen emmwen epwe atoto feiéch esemuch. Kich sia pwal tongeni eáni eú letip mi núkúchar ese lifilifil met sókkun sóssót epwe tongeni torikich.

Parak me néún kewe soufiu ra pwora le cheei néún Sisera kewe soufiu (Ppii parakraf 18)

18. Ifa ussun án Parak leenien áppirú a áiti ngenikich ach sipwe lúkúlúk wóón Jiowa? (Ppii ewe sasing.)

18 Lúkúlúk wóón Jiowa. Ppii ifa ussun Parak a sópwéch pokiten an lúkúlúk wóón án Jiowa kapasen emmwen. Lón ena atun, ekkewe chón Israel rese mmólnetáán maun. Ese pwal mwo nge wor ar pisekin maun. Nge Jiowa a ereni Parak an epwe ló maun ngeni ewe meilapen soufiun Kenan itan Sisera me an we mwichen soufiu mi chómmóng ar pisekin maun. (Souk. 5:8) Ewe soufós fefin itan Tepora, a ereni Parak an epwe ló feitiw me wóón ekkewe chuuk ngeni lón ewe sónósónéch pwe epwe maun ngeni Sisera me waan kewe 900 wokenin maun. Inaamwo iká epwe fókkun weires ngeni ekkewe chón Israel le okkufu ekkewe woken mi fókkun mwittir me ikena, nge Parak a álleasochis. Lupwen ekkewe soufiun Israel ra feitiw me wóón ewe Chuuk Tapor, Jiowa a apúngatiw watteen rán. Iwe, wáán Sisera kewe woken ra mwéch lón ewe pwakak, me Jiowa a ewinna Parak lón ewe maun. (Souk. 4:1-7, 10, 13-16) Iwe, Jiowa epwe pwal ewinnakich iká sipwe lúkúlúk wóón i me álleasochisi ekkewe kapasen emmwen a awora ngenikich me ren an we mwicheich.—Tut. 31:6.

SIPWE TIPEPPÓS LE CHÉK NÚKÚCHAR

19. Pwata ka mochen óm kopwe chék núnnúkúchar?

19 A lamot ach sipwe fókkun achocho pwe sipwe chék núnnúkúchar atun sia nónnóm lón ei ótót. (1 Tim. 6:11, 12; 2 Pet. 3:17) Amwo sipwe tipeppós pwe sisap tokkoló ren riáfféúmwáál, angangen otuputup, ekiekin chókkewe mi tunaaló án Jiowa allúk, kapasen otuputup, me minen orukoruk. (Ef. 4:14) Nge sipwe fen tipeppós, núkúchar lón ach fel ngeni Jiowa, me ákkálleasochisi an kewe allúk. A pwal lamot ach sipwe eáni tipemirit are tipemecheres. Lón en lesen mwirin ei, sipwe káé ifa ussun Jiowa me Jises ra isettiw leenien áppirú mi unuséch ren ewe mettóch tipemecheres.

KÉL 129 Sipwe Fókkun Likiitú

a Seni fansoun Atam me If, Setan a apéchékkúla ewe ekiek pwe aramas repwe pwisin filaatá met mi pwúng me met mi mwáál fán iter. A mochen sipwe pwal eáni ena esin ekiek ussun án Jiowa kewe allúk me ekkewe kapasen emmwen seni an we mwicheich. Ei lesen epwe álisikich ach sipwe túmúnú pwe sisap tunaaló án Jiowa kewe allúk ussun met chókkewe mi tapweló mwirin Setan ra féri. Epwe pwal álisikich ach sipwe tipeppós le álleasochisi Jiowa fansoun meinisin.

b 1 Korint 15:58 (NW): “Ina minne, ámi pwii kana mi áchengicheng, oupwe núkúchar, ousap mwékútúkút. Fansoun meinisin oupwe achómmónga minne oua féri lón angangen ewe Samol, pún oua silei pwe esap lamotmwáál ámi angang lón ewe Samol.”

c Ren pwal ekkóch pwóróus ren ifa ussun emén Chón Kraist a tongeni álisaatá án Kot allúk ussun chcha, ppii lesen 39 lón ewe puk Eáni Manaw mi Pwapwa Tori Feilfeiló!

d Ppii ewe lesen itelapan “Protect Yourself From Misinformation,” wóón jw.org.