Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Jiowa A Tongei Chókkewe mi “Ukuwa lon Ar Likiitu”

Jiowa A Tongei Chókkewe mi “Ukuwa lon Ar Likiitu”

“O usun ekkewe pwikil mi nom lon pwul murinno, iei ir mi . . . ukuwa lon ar likiitu.”​—LUK. 8:15, Testament Mi Fö.

KÉL: 44, 10

1, 2. (a) Pwata sia péchékkúletá ren án pwiich kewe likiitú le afalafal ikewe lape ngeni aramas rese mochen aúseling? (Ppii ewe sasing lepoputáán ei lesen.) (b) Met Jesus a apasa usun an angangen afalafal lón “poputän telinimwan”? (Ppii ewe footnote.)

SERGIO ME OLINDA, eú pean pwúpwúlú mi pioneer lón Merika. Iir me rúúemén a fen lap seni 80 ieriir. Kukkuto chék metekin pecher a áweiresiir le fetál. Nge ren fite ier, iteiten kulók fisu lesossor ra kan fetál ngeni town ikewe mi chómmóng aramas ie. Ra nóm kkan ngeni eú leenien sousou bus me anéúnéú ngeni aramas mi fetál néúch kewe puk. Lape ngeni aramas rese etiwa, nge Sergio me Olinda ra chék nóm lón ena leeni, me emelimel ngeni chókkewe mi attoler. Iwe, kulók engol me ruu leolowas ra ákkánnif ngeni imwer we. Sorotá, pwal chék kulók 7 lesossor, ra liwiniti ewe leenien sousou bus. Ra kan afalafal fán wonu lón eú wiik iteiten lesossor lón unusen eú ier.

2 A wor chómmóng pwiich kewe mi tuppwél usun chék Sergio me Olinda, ra akkafalafal lón pwúkún leenier kewe ren fite fite ier inaamwo ika lape ngeni aramas rese mochen aúseling. Neman a pwal ina usun aramas lón óm we leenien afalafal. Ika ina, ám aua apúngok pokiten ka likiitú me sópweló le afalafal inaamwo ika a weires. * Óm leenien áppirú a apéchékkúla chómmóng pwiich kewe, pwal mwo nge chókkewe mi féri ei angang ren fite ier. Nengeni meefien ekkóch chónemmwen mi wisen sáifetál, iei alon emén: “Lupwen aua angangfengen me pwiich kewe mi tuppwél lón ar angangen afalafal, ar leenien áppirú a apéchékkúlaei.” Emén a pwal erá: “Ar tuppwél a apéchékkúlaei le likiitú me pwora lón ai angangen afalafal.” Pwal emén a apasa: “Ar leenien áppirú a achchúngú letipei.”

3. Ikkefa ekkewe úlúngát kapas eis sipwe káé me pwata?

3 Lón ei lesen sipwe pélúweni ekkeei úlúngát kapas eis: Pwata fán ekkóch sia tongeni lichippúng? Met weween án emén epwe uwa? Met epwe álisikich le ukkuwa fán ach likiitú? Ach silei pwúlúwen ekkena kapas eis epwe apéchékkúlakich le sópweló lón ach we angangen afalafal Jesus a ewisa ngenikich.

PWATA FÁN EKKÓCH SIA TONGENI LICHIPPÚNG?

4. (a) Met Paulus a meefi ren án lap ngeni chón Jus rese mochen aúseling ngeni? (b) Pwata a ina usun meefian?

4 Ka fen lichippúng pokiten án aramas lón óm we leenien afalafal rese mochen etiwa pwóróusen ewe Mwú? Ika ina, iwe kopwe weweiti meefien aposel Paulus. A afalafal ina epwe úkúkún 30 ier, me álisi chómmóng aramas le wiliti Chón Kraist. (Föf. 14:21; 2 Kor. 3:2, 3) Nge, ese tongeni álisi chómmóng chón Jus ar repwe wiliti Chón Kraist. Lape ngeniir ra oput ar repwe aúseling ngeni Paulus, me ekkóch leir ra pwal mwo nge eriáfféwúmwááli. (Föf. 14:19; 17:1, 4, 5, 13) Met meefien Paulus usun ena? A erá: “Üa kapas usun watten ai lolilen, pwal usun riaföün letipei esap ükütiu.” (Rom 9:1-3) Pwata a ina usun meefian? Pokiten a fókkun aúcheani an angangen afalafal me a tongei aramas. Paulus a enletin tongei ekkewe chón Jus me a letipechou pokiten rese mochen etiwa án Kot we úméúméch.

5. (a) Met a amwékútúkich le afalafal? (b) Pwata sia kan meefi lichippúng fán ekkóch?

5 Sia usun Paulus le afalafal ngeni aramas pokiten sia tongeer me mochen álisiir. (Mat. 22:39; 1 Kor. 11:1) Sia pwisin kúna pwe ach angang ngeni Jiowa ina met mi múrinné seni meinisin lón manawach. Me sia mochen álisi aramas le kúna pwe manawer epwe pwal échúló ika ra angang ngeni Kot! Ina popun sia akkapéchékkúler le káé ewe enlet usun Jiowa me minne a tipeni fán iten aramas. Usun itá sia uwei ngeniir eú liffang mi múrinné me tingorer: ‘Ouse mochen oupwe etiwa ei liffang?’ Ina minne, lupwen ra pépééni ena liffang, sia kan meefi ‘riaföün letipach,’ usun chék Paulus. Sia meefi riáfféú esap pokiten ese naf ach lúkú, nge pokiten sia wesewesen tongei aramas. Ina popun, inaamwo ika fán ekkóch sia meefi lichippúng, nge sia chék sópweló le afalafal. Sia tongeni tipeeú ngeni alon Elena ei, mi pioneer lap seni 25 ier: “Ua meefi pwe a weires ei angangen afalafal. Nge ese pwal wor eú angang ua mochen féri me lúkún ei.”

MET WEWEEN ÁN EMÉN EPWE UWA?

6. Ifa ewe kapas eis sipwe pélúweni iei?

6 Pwata sia tongeni lúkúlúk pwe a tongeni sópwéch ach angangen afalafal ese lifilifil ia sia afalafal ie? Ren ach sipwe pélúweni ena kapas eis mi lamot, sipwe pwóróus usun ruu án Jesus kapas áwewe usun lamoten án emén epwe “ua.” (Mat. 13:23) Ewe áeúin kapas áwewe a fós usun ewe iráán wain.

7. (a) Lón án Jesus we kapas áwewe, ié ewe “chon tümwünü ewe tanipin wain,” “ewe irän wain,” me “palan” kewe? (b) Ifa ewe kapas eis mi chúen lamot ach sipwe pélúweni?

7 Álleani Johannes 15:1-5, 8Lón ei kapas áwewe, Jesus a apasa pwe Jiowa i “ewe chon tümwünü ewe tanipin wain,” nge Jesus pwisin, i “ewe irän wain,” me néún kewe chón káé, iir “palan” kewe. * Mwirin, Jesus a ereni néún kewe aposel: “Semei epwe küna ling ren, are oupwe uani ua mi chomong o pwärala pwe ämi nei chon kaiö.” Iwe, met weween án emén epwe uwa? Lón ei kapas áwewe, Jesus ese tichikin apasa met weween ena uwa, nge a apasa met epwe álisikich le silei pélúwen ena kapas eis.

8. (a) Lón án Jesus kapas áwewe, pwata án emén “ua” ese wewe ngeni an álisi ekkóch le wiliti Chón Kraist? (b) Ifa án Jiowa ekiek lupwen a ewisa ngenikich och mettóch?

8 Iei met Jesus a apasa usun Seman we: “Epwe pöküela ekewe palan meinisin mi nonom loi resap ua.” Iwe, a wewe ngeni pwe sia tongeni wiliti néún Jiowa chón angang ika chék pwe sia uwa. (Mat. 13:23; 21:43) Lón ei kapas áwewe, án emén uwa ese tongeni wewe ngeni án emén álisi aramas an epwe wiliti Chón Kraist. (Mat. 28:19) Pún ika ina weween, iwe ekkewe Chón Pwáraatá mi tuppwél ese mwo wor ié ra álisi le wiliti Chón Kraist, repwe usun palen ewe irá ese uwa. Nge ese tongeni pwúng ena! Pwata? Pokiten sise tongeni eriáni aramas le wiliti Chón Kraist. Jiowa mi tong me esap tongeni erenikich ach sipwe féri och mettóch sise tufichin féri. A chék erenikich ach sipwe féri met sia tufichin féri.​—Tut. 30:11-14.

9. (a) Ifa ewe angang mi efisi ach sipwe uwa? (b) Ifa ewe kapas áwewe sipwe pwóróus wóón iei?

9 Iwe, met weween án emén epwe uwa? Itá ina eú mettóch kich meinisin sia tufichin féri. Ifa ewe angang Jiowa a ewisa ngeni meinisin néún kewe chón angang? Ina ewe angangen afalafala kapas allimen an we Mwú. * (Mat. 24:14) Án Jesus kapas áwewe usun ewe chón amwora pwikil a affata ngenikich ena mettóch. Sipwe pwóróus wóón ena kapas áwewe iei.

10. (a) Met weween ewe pwikil me ewe pwúl lón án Jesus we kapas áwewe? (b) Met ewe iráán wit a uwaani?

10 Álleani Lukas 8:5-8, 11-15. Lón ewe kapas áwewe usun ewe chón amwora pwikil, Jesus a áweweei pwe ewe pwikil ina “ewe kapasen Kot,” are ewe pwóróus usun Mwú Kot. Ewe pwúl a wewe ngeni letipen emén. Ewe pwikil mi mworetiw lón ewe pwúl mi múrinné a pwúkútá me wiliti efóch irá. Mwirin, ewe irá a “uani ipükü.” Ika efóch iráán wit ena, epwe met sókkun uwa epwe uwaani? Epwe uwaani kúkkúnún iráán wit? Aapw, epwe uwaani chómmóng féún pwikil, iwe ló, ló, ló, epwe mááritá me wiliti chómmóng iráán wit. Lón ei kapas áwewe, eféú pwikil a uwaani 100 féún pwikil. Met ei lesen a áiti ngenikich usun ach angangen afalafal?

Ifa usun sipwe ‘ukuwa lon ach likiitu’? (Ppii parakraf 11)

11. (a) Met ewe kapas áwewe usun ewe chón amwora pwikil a áiti ngenikich usun ach angangen afalafal? (b) Ifa usun sia uwaani mineféén pwikil?

11 Lupwen semach kewe me inach Chón Kraist are ekkóch Chón Pwáraatá ra kerán áiti ngenikich usun án Kot we Mwú, usun itá ra fótuki eféú pwikil lón ewe pwúl mi múrinné. Ra fókkun pwapwa lupwen ra kúna pwe sia etiwa ewe pwóróus. Ena pwikil a poputá le mámmááritá tori a uwa. Lón ewe kapas áwewe, sia kúna pwe ewe iráán wit ese uwaani mineféén kúkkún iráán wit, nge a uwaani minefé pwikil. Iwe pwal ina usun kich, sia pwal uwa lón kapas áwewe, nge uwaach ese wewe ngeni chókkewe sia álisiir le wiliti Chón Kraist, nge a fen wewe ngeni ekkewe mineféén pwikil. * Ifa usun sia féri ena? Iteiten sia afalafal ngeni aramas usun án Kot we Mwú, usun itá sia achómmóngaaló me amworafeili ewe pwikil mi fen ffot lón letipach. (Luk. 6:45; 8:1) Ina minne, ika sia kan akkachocho le esilefeili pwóróusen án Kot we Mwú, iwe sia ‘ukuwa lon ach likiitu.’

12. (a) Met sia káé seni án Jesus kewe kapas áwewe usun ewe iráán wain me ewe chón amwora pwikil? (b) Ifa usun ena lesen a achchúnguk?

12 Met sia káé seni án Jesus we kapas áwewe usun ewe iráán wain me ewe chón amwora pwikil? Sia káé pwe án emén “ua” ese lóngólóng wóón án aramas etiwa ewe pwóróus allim, nge a lóngólóng wóón ach akkachocho le afalafal. Paulus a pwal apasa ena esin lupwen a áweweei pwe “Kot epwe liwini ngeni eman me eman liwinin aükükün an angang a föri.” (1 Kor. 3:8) Jiowa epwe efeiéchú ach angang, nge esap uwaan ach angang. Iei alon Matilda, emén pioneer ren úkúkún 20 ier: “Ua pwapwa le silei pwe Jiowa a efeiéchú ach achocho.”

IFA USUN SIPWE UKKUWA FÁN ACH LIKIITÚ?

13, 14. Ikkefa ekkewe popun Paulus ese úkútiw lón an angangen afalafal me ren Rom 10:1, 2?

13 Met epwe álisikich le ‘ukuwa lon ach likiitu’? Sipwe nengeniéchú án Paulus leenien áppirú. Sia silei pwe Paulus a meefi lichippúng pokiten ekkewe chón Jus rese mochen aúseling ngeni pwóróusen ewe Mwú. Nge Paulus ese úkútiw le afalafal ngeniir. A áweweei meefian usun ekkena chón Jus lupwen a apasa: “Üa fokun mochen seni lon unusen letipei pwe püsin aramasei kewe repwe küna manau. Üa pwal iotek ngeni Kot fänäsengesiir. Üa tongeni pwärätä usur, pwe ra fokun tiliken le angang ngeni Kot, nge ar tiliken le angang esap longolong won ar silei usun mine a let.” (Rom 10:1, 2) Iwe, pwata Paulus a chék sópweló le akkafalafal?

14 Áeúin, Paulus a erá pwe a chúng letipan le afalafal ngeni ekkewe chón Jus pokiten a ‘fokun mochen seni lon unusen letipan.’ A wesewesen mochen ar repwe kúna manaw. (Rom 11:13, 14) Oruuan, a “iotek ngeni Kot fänäsengesiir.” Paulus a tingormaú ngeni Jiowa an epwe álisi ekkewe chón Jus le etiwa pwóróusen ewe Mwú. Aúlúngátin, Paulus a apasa: “Ra fokun tiliken le angang ngeni Kot.” Paulus a kúna minne mi múrinné lón letipen aramas, pwe ra tongeni angang ngeni Jiowa. A silei pwe ekkena chón Jus mi tinikken ra tongeni wiliti néún Jesus chón káé mi tinikken usun chék i.

15. Ifa usun sipwe tongeni áppirú Paulus? Apwóróusa ekkóch pwóróus.

15 Ifa usun sipwe áppirú Paulus? Áeúin, mi lamot sipwe wesewesen mochen kútta ‘chókkewe mi fich ngeniir manaw esemuch.’ Oruuan, sipwe tingormaú ngeni Jiowa an epwe álisi ekkewe mi letipwenechar le aúseling lupwen sia afalafal ngeniir. (Föf. 13:48, NW; 16:14) Ina met Silvana a féri, emén pioneer arapakkan úkúkún 30 ier. A erá: “Me mwen ai upwe ló afalafal lón ai we leenien afalafal, ua tingorei Jiowa an epwe álisiei le eáni ekiek mi múrinné.” Sia pwal iótek pwe ekkewe chónláng repwe álisikich le kúna ekkewe aramas mi mochen aúseling. (Mat. 10:11-13; Pwär. 14:6) Iei alon Robert, emén mi pioneer lap seni 30 ier: “A mmen ámmeseik ach angangfengen me ekkewe chónláng, iir mi silei met a fiffis ngeni manawen ekkewe chón imw.” Aúlúngátin, sipwe achocho le kúna minne mi múrinné lón letipen aramas, pwe repwe tongeni angang ngeni Jiowa. Iei alon Carl, emén mwán mi ásimaw me mi papatais lap seni 50 ier: “Ua kan kútta och esissil epwe tongeni pwári wenecharen letipen emén, neman an emelimel, pwapwa lón an nengeniei, are an kapas eis fán wenechar.” Ika sia féri ekkena mettóch, sia tongeni ‘ukuwa lon ach likiitu’ usun chék Paulus.

“KOPWE AKKANGANG”

16, 17. (a) Ifa ewe lesen sia tongeni káé seni Än Salomon Afalafal 11:6? (b) Ifa usun ach angangen afalafal a tongeni achchúngú chókkewe mi kan akkattolakich?

16 Sisap ménúki úkúkún án ewe angangen afalafal tongeni achchúngú aramas, inaamwo ika usun itá ese wor a mochen aúseling. (Álleani Än Salomon Afalafal 11:6 seni ewe footnote.) * Aramas ra kan akkattolakich. Ra esilla torotoréchún foutach, ach pwári fáiro me chiechiéch. Ra tongeni mwaar ren, iwe ló, ló, ló, pwal mwo nge chókkewe mi eáni ekiek ese pwúng usuch, repwe tongeni poputá le ekiekéch usuch. Sergio me Olinda ra kúna pwe mi pwúng ena.

17 Sergio a erá: “Ren ekis fansoun ause ló afalafal town pokiten aua samau. Lupwen aua liwin, emén a pwereto rem me apasa, ‘Pwata oua kerán pwá? Aua pwosiitikemi.’” Olinda a pwal apasa fán emelimel: “Ekkewe chón uwou bus ra kapong ngenikem me ekkóch leir ra pwal kéngenikem me wóón waar kewe bus, ‘A éch ámi angang!’ Ra pwal mwo nge tingor ar repwe néúnéú néúch kewe puk.” Sergio me Olinda ra fókkun máirú lupwen emén mwán a pwereto ren ar we witnessing cart me ngeniir epinúk péén irá, me kilisou ngeniir ren ewe angang ra féri.

18. Pwata ka úppós le ‘ukuwa lon om likiitu’?

18 Lupwen ka “akkangang” le esile ngeni aramas usun Mwúún Kot we, iwe ka fókkun álisatá ei angangen “pwärätä ngeni aramas meinisin.” (Mat. 24:14) Lap seni meinisin, ka tongeni fókkun pwapwa pokiten ka silei pwe ka apwapwaai Jiowa. A tongei meinisin chókkewe mi “ukuwa lon ar likiitu”!

^ par. 2 Pwal mwo nge Jesus a apasa pwe a weires an epwe afalafal lón “poputän telinimwan.” A mak alon na lón meinisin ekkeei rúáánú pwóróus usun an angangen afalafal.​—Mat. 13:57; Mark. 6:4; Luk. 4:24; Joh. 4:44.

^ par. 7 Inaamwo ika ekkewe palan lón ei kapas áwewe a weneiti ekkewe Chón Kraist repwe feitá láng, nge meinisin néún Kot aramas ra chúen tongeni káé ekkóch lesen seni ei kapas áwewe.

^ par. 9 Ewe mwuten kapas “ua” a pwal tongeni wewe ngeni ach uwaani uwaan án Kot we manaman mi fel. Iwe nge, lón ei lesen me en lesen mwirin, sipwe chék fós usun uwaan “tinawach” are ach afalafala usun Mwúún Kot we.​—Kal. 5:22, 23; Ipru 13:15.

^ par. 11 Lón ekkóch atun, Jesus a fós usun angangen amwora pwikil me ewe fansoun ráás pwe epwe áweweei usun ewe angangen álisi aramas le wiliti Chón Kraist.​—Mat. 9:37; Joh. 4:35-38.

^ par. 16 Än Salomon Afalafal 11:6 (NW): “Kopwe amworafeili féún pwikil lesossor me kopwe akkangang tori lekuniol, pún kese silei menni leir epwe máréch, ika ewe ka amwora lesossor are ewe ka amwora lekuniol, are fen iir me ruu.”