Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 20

Émúrinnéló Napanapen Ach Iótek

Émúrinnéló Napanapen Ach Iótek

“Oupwe pwäri ngeni ämi weires meinisin.”—KÖLF. 62:8.

KÉL 45 Ekiekin lón Letipei

MINNE SIPWELE KÁÉ a

Sia tongeni iótek ngeni Jiowa iteitan me tingorei an epwe emmwenikich lón meinisin kinikinin manawach (Ppii parakraf 1)

1. Met Jiowa a etiwa chókkewe mi fel ngeni ar repwe féri? (Pwal ppii ewe sasing.)

 IÉ SIA tongeni seppiti atun a lamot ngenikich ourur me kapasen emmwen? Sia silei pélúwen ena kapas eis. Sia tongeni seppiti Jiowa Kot lón iótek. Jiowa a etiwakich ach sipwe iótek ngeni. Ewe Paipel a pwal erenikich ach sipwe “iotek fansoun meinisin,” ina minne sia silei pwe i a mochen ach sipwe iótek ngeni fán chómmóng. (1 Tes. 5:17) Sia tongeni iótek ngeni me tingor an epwe emmwenikich lón meinisin kinikinin manawach. (SalF. 3:5, 6) Pokiten Jiowa a fókkun fangafangéch, i a apasa pwe sia tongeni iótek ngeni fán chómmóng ineet chék sia mochen iótek ngeni.

2. Met sipwele káé lón ei lesen?

2 Sia fókkun kilisou ngeni Jiowa ren an mut ngenikich ach sipwe iótek ngeni. Iwe nge, pokiten a wor ekkewe mettóch sia kan féfféri, eli a weires ach sipwe awora fansoun le iótek. Eli sia pwal meefi pwe a lamot ach sipwe émúrinnéló ach kewe iótek. Sia kilisou pwe sia tongeni kúna chómmóng kapasen apéchékkúl me emmwen lón ewe Paipel. Lón ei lesen, sipwe káé seni án Jises leenien áppirú ren ifa ussun sia tongeni áimuoló och fansoun pwe sipwe iótek. Sipwe pwal káé ifa ussun sia tongeni émúrinnéló napanapen ach iótek ren ach apachaalong nimu mettóch mi aúchea.

JISES A ÁIMUOLÓ FANSOUN PWE EPWE IÓTEK

3. Met Jises a weweiti ussun iótek?

3 Jises a weweiti pwe Jiowa a fókkun aúcheani iótek. Me mwen an feito fénúfan, a kúna án Seman na pélúweni án ekkewe mwán me fefin mi túppwél iótek. Áwewe chék, Jises a nóm ren Seman we atun A pélúweni án Hana, Tafit, Elias, me ekkewe pwal ekkóch mi túppwél iótek seni letiper. (1 Sam. 1:10, 11, 20; 1 King 19:4-6; Kölf. 32:5) Ina minne, a áiti ngeni néún kewe chón káé ar repwe iótek fán chómmóng me fán lúkúlúk!—Mat. 7:7-11.

4. Met sia káé seni án Jises kewe iótek?

4 Lón án Jises iótek ngeni Jiowa, i a isettiw ngeni néún kewe chón káé eú leenien áppirú repwe áppirú. Lón unusen án Jises angangen afalafal, a iótek fán chómmóng. A lamot epwe áimuoló fansoun ren an epwe iótek pokiten a kan wor met a féfféri me chómmóng aramas ra soun nóm ren. (Mark. 6:31, 45, 46) A nelókkái lesossor pwe epwe tongeni wor an fansoun le áláeménúló pwe epwe iótek. (Mark. 1:35) Lón eú atun, a iótek unusen pwiin me mwen an epwe féri eú kefil mi kkóló aúchean. (Luk. 6:12, 13) Me a kan iótek fán chómmóng lón ewe pwinin me mwen an epwele máló, atun epwele áwesaaló ewe mettóch mi fókkun áweires me lein wisan kewe wóón fénúfan.—Mat. 26:39, 42, 44.

5. Ifa ussun sia tongeni áppirú Jises?

5 Án Jises leenien áppirú a áiti ngenikich pwe ese lifilifil úkúúkún chómmóngun met sia kan féfféri, nge a lamot ach sipwe áimuoló och fansoun pwe sipwe iótek. Sia pwal tongeni ussun Jises, eli a lamot sipwe akkóta ach fansoun le iótek, sia tongeni nelókkái lesossor are ekis annutommang lepwin. Atun sia féri ena, sia pwáár ngeni Jiowa ach kilisou ren ei liffang mi aúchea. Emén Chón Kraist fefin itan Lynne, a chemeni úkúúkún kilisoun atun a kerán káé ussun ewe mettóch iótek. A apasa, “Atun úa silei pwe úa tongeni fós ngeni Jiowa ese lifilifil ineet atun, a álisiei ái úpwe ekieki pwe I emén chiechiei me mochen émúrinnéló ái kewe iótek.” Ese mwáál, a pwal ina ussun meefien chómmóng me leich. Iei sipwele pwóróusfengen wóón nimu mettóch mi aúchea sia tongeni apachaalong lón ach iótek.

NIMU METTÓCH MI AÚCHEA LÓN IÓTEK

6. Me ren Pwärätä 4:10, 11, met a fichiiti Jiowa an epwe angei?

6 Mwareiti Jiowa. Lón eú kúnaen aposel Jon lángipwi mi amwarar, a kúna 24 souakkomw lón láng mi fel ngeni Jiowa. Ra mwareiti me apasa pwe a fich ngeni an epwe “angei ling me iteüöch me manaman.” (Álleani Pwärätä 4:10, 11.) A pwal chómmóng popun án ekkewe chónláng mi túppwél repwe elingaaló me asamolu Jiowa. Ra nónnóm ren lón láng me ra silefichi i. Ra kúna napanapan kewe mi pwááló lón minne a féfféri. Atun ra kúna ifa ussun Jiowa a féri an kewe angang, ra mwareiti i.—Hiop 38:4-7.

7. Pwata sipwe mwareiti Jiowa?

7 Sia pwal mochen mwareiti Jiowa lón ach kewe iótek. Sia tongeni féri ena ren ach ereni popun sia tongei me aúcheani. Atun óm álleani me káé ewe Paipel, achocho le kútta napanapen Jiowa kewe ka kon aúcheani. (Hiop 37:23; Rom 11:33) Mwirin, ereni meefiom ussun ekkena napanap. Sia pwal tongeni mwareiti Jiowa pokiten i a álisikich me meinisin chienach kewe Chón Kraist. I a kan chúngúkich me túmúnúkich fansoun meinisin.—1 Sam. 1:27; 2:1, 2.

8. Ikkefa ekkóch popun sipwe kilisou ngeni Jiowa? (1 Tesalonika 5:18)

8 Kilisou ngeni Jiowa. A chómmóng popun ach sipwe kilisou ngeni Jiowa lón iótek. (Álleani 1 Tesalonika 5:18.) Sia tongeni kilisou ngeni ren ese lifilifil met mi múrinné mi nóm rech, pún liffang mi múrinné meinisin ra feito seni i. (Jas. 1:17) Áwewe chék, sia tongeni kilisou ngeni ren ei fénúfan mi lingéch, me ekkewe mettóch mi amwarar a fériiretá. Sia pwal tongeni kilisou ngeni ren an fang manawach, ach famili, chiechiach kewe, me ach ápilúkúlúk. Sia pwal mochen kilisou ngeni ren an mut ngenikich ach sipwe eáni ewe riri mi aúchea, ina ach chiechi ngeni.

9. Pwata a lamot ach sipwe alapaaló ach kilisou ren met Jiowa a féri?

9 Eli epwe lamot ach sipwe fókkun achocho le ekieki ekkewe popun sipwe pwáári ach kilisou ngeni Jiowa. Chómmóng aramas lón ei fansoun rese sile kilisou. Fán chómmóng, aramas ra kon nefótófót wóón met mocheniir lap seni met ra tongeni féri pwe repwe pwáári ar kilisou ren met mi nóm rer. Iká sia poputá le áppirúúr, ach kewe iótek epwele chék uren tingor. Ren ach sipwe ttiisenikich ena, a lamot sipwe sópweeló le alapaaló me pwáppwári ach kilisou ren meinisin met Jiowa a féri fán itach.—Luk. 6:45.

Ach kilisou ngeni Jiowa ren met a féri fán itach, a tongeni álisikich le likiitú (Ppii parakraf 10)

10. Ifa ussun án emén Chón Kraist fefin pwáppwári an kilisou a álisi le likiitú? (Pwal ppii ewe sasing.)

10 Ach pwáári ach kilisou ngeni Jiowa a tongeni elikiitúkich fán ach kewe weires. Ekieki pwóróusen Kyung-sook lón Ewe Leenien Mas minen January 1, 2015. A úri neminna kanserin ammat me a chéúló lón inisin. Iei met a apasa, “Ei semmwen a fókkun áweiresi letipei. Úa meefi pwe a péút seniei mettóch meinisin, me úa mmen niwokkus.” Met a álisi le likiitú? A apasa pwe iteiten pwiin me mwen an epwele méúr, a tétá asen imwan we me léúwommóng le iótek ussun nimu mettóch a kilisou ren lón ena ránin. Ina met a ekisikisaaló an aúrek me amwékútú le pwáári an tongei Jiowa. A kúna ifa ussun Jiowa a álisi néún kewe chón angang mi túppwél atun ra nóm lón weires me weweiti pwe a chómmóng mettóch mi múrinné a fis lón manawach lap seni ach kewe weires. A wor chómmóng popun sipwe kilisou ngeni Jiowa ussun chék Kyung-sook, pwal mwo nge atun sia nóm lón osukosuk. Ach pwáári ngeni Jiowa ach kilisou lón iótek, a tongeni álisikich le likiitú me akkamwéchú ach pwapwa.

11. Pwata a lamot pwora ngeni ekkewe chón káé mwirin án Jises a liwiniti láng?

11 Tingorei Jiowa an epwe fang ngonuk pwora lón ewe angangen afalafal. Me mwen chék án Jises epwele feitá láng, a áchchema ngeni néún kewe chón káé wiser we, ar repwe afalafala ussun i “lon Jerusalem, lon unusen Jutea me Samaria tori lon unusen fanüfan.” (Föf. 1:8; Luk. 24:46-48) Ekiseló chék mwirin, ekkewe néúwis chón Jus ra aresini aposel Piter me Jon me uweiireló mwen eú án chón Jus mwichen soukapwúng tekia. Ra allúkú ngeni ekkena mwán mi túppwél ar repwe úkútiw le afalafal me ra pwal mwo nge eniwer. (Föf. 4:18, 21) Met Piter me Jon ra féri?

12. Me ren Föför 4:29, 31, met ekkewe chón káé ra féri?

12 Iei met Piter me Jon ra pélúwen ngeni án ekkewe néúwisin lamalamen Jus kapasen enniw: “Oupwe püsin apwüngü are a pwüng mwen mesen Kot ach sipwe aleasochis ngenikemi mwen ach aleasochisi Kot. Pun äm aisap tongeni ükütiu le kapas won met aia püsin küna o rongorong.” (Föf. 4:19, 20) Lupwen Piter me Jon ra musowu, iir me ekkewe pwal ekkóch chón káé ra iótek ngeni Jiowa ussun ar féri letipan. Ra apasa: “Kopwe . . . atufichi noumw kei chon angang pwe repwe afalafala om kapas fän pwora.” Jiowa a pélúweni ar na iótek seni enletin letiper.—Álleani Föför 4:29, 31.

13. Met sia tongeni káé seni pwóróusen Jin-hyuk?

13 Sia pwal tongeni áppirú ekkena chón káé ren ach sópweeló le afalafal pwal mwo nge atun ekkewe néúwisin mwú ra allúkú ngenikich ach sipwe úkútiw le afalafal. Iei pwóróusen ei Chón Kraist mwán itan Jin-hyuk mi kalapus pokiten an ese angolong lón mwékútúkútún mwúún fénúan we. Lón ewe leenien kalapus, a kewis an epwe wisen túmúnú ekkóch ekkewe chón kalapus mi áláeménúló lón leenier. A chék mumu ngeni an epwe fós ngeniir ussun ekkewe mettóch ra osupwangan, nge ese mumu ngeni an epwe fós ngeniir ussun ewe Paipel. A tingorei Jiowa an epwe fang ngeni pwora me mirit pwe epwe fós ussun ewe enlet ineet chék a suuk ngeni. (Föf. 5:29) A apasa: “Jiowa a pélúweni ái kewe iótek, a fang ngeniei pwora me tipáchem pwe úpwe tongeni poputá le káé ngeni chómmóng chón kalapus ppen asamer kewe ren úkúúkún nimu minich. Nge lepwin, úa kan mak taropwe pwe úpwe ngeni chienei kewe chón kalapus lón ewe rán mwirin.” Kich sia pwal tongeni lúkúlúk pwe Jiowa epwe álisikich le apwénúetá ach angangen afalafal. Ussun chék Jin-hyuk, sia tongeni tingorei Jiowa an epwe fang ngenikich pwora me tipáchem.

14. Met a tongeni álisikich atun sia nóm lón osukosuk? (Kölfel 37:3, 5)

14 Tingorei Jiowa an epwe álisuk le likiitú fán ekkewe osukosuk mi toruk. Chómmóng me leich sia kan weires pokiten apwangapwangen inisich are meefiach, málóón attongeach, osukosuk lón famili, riáfféúmwáál, are pwal ekkóch osukosuk. A fen lapóló áweiresin ekkena osukosuk ren ewe pandemic me ekkewe maun mi fiffis. Kopwe iinaawu ngeni Jiowa masouen letipom. Ereni nónnómum ussun chék óm kopwe apwóróusa ngeni emén chiechiom ka pacheéch ngeni. Kopwe lúkúlúk pwe Jiowa “epwe alisuk.”—Álleani Kölfel 37:3, 5.

15. Ifa ussun iótek a tongeni álisikich le ‘mosonotam lon ach riaföü’? Apwóróusa eú pwóróus.

15 Ach likiitú le ikkiótek epwe álisikich le ‘mosonotam lon ach riaföü.’ (Rom 12:12) Jiowa a silei pwe chókkewe mi fel ngeni ra lillikiitú fán ar kewe osukosuk me “a rong ar siö.” (Kölf. 145:18, 19) Emén pioneer fépwúl 29 ierin itan Kristie, a kúna pwúngún ena. Ese tepereni pwe a poputá úri eú samaw mi chou. Iwe, pokiten ena, a meefi watteen letipechou. Ekiseló mwirin, a silei pwe a pwal úri inan we eú watteen semmwen mi tongeni máló ren. Kristie a apasa: “Úa kan sié ngeni Jiowa lón iótek an epwe fang ngeniei péchékkúlei lón eú me eú rán. Úa achocho le fitipachei ái kókkótun fel ren ái fiti ekkewe mwiich me féri ái pwisin káéén Paipel.” A pwal erá: “Iótek a álisiei ái úpwe likiitú fán ái kewe weires. Úa silei pwe Jiowa a chék nónnóm rei me ina met a fókkun apéchékkúla letipei. Inaamwo iká úse mwittir chikar seni ái we semmwen, nge Jiowa a pélúweni ái kewe iótek ren an fang ngeniei ewe kinamween letip.” Amwo sisap fókkun ménúki pwe Jiowa “a silei usun an epwe amanaua ekewe aramas mi likitü lon ar lükü seni sosot.”—2 Pet. 2:9.

Ren óm kopwe ttiisonuk sóssót, (1) tingorei Jiowa an álillis, (2) etipeeúfengeni féfférum me óm kewe iótek, me (3) apéchékkúla óm riri ngeni Jiowa (Ppii parakraf 16-17)

16. Pwata a lamot ngenikich án Jiowa álillis le ú ngeni sóssót?

16 Tingorei Jiowa an epwe álisuk le ú ngeni sóssót. Pokiten kich aramas tipis, a lamot ngenikich iteitan ach sipwe úkkú ngeni sóssótuch le féri minne mi ngaw. Setan a achocho úkúúkún an tufich le alapaaló áweiresin ekkewe sóssót mi torikich. Eú alen an achocho le angawaló ach ekiek, ina an áeá minen apwapwa me kunou mi limengaw. Ekkena esin minen apwapwa, ra tongeni oura tupwuach ren ekiek mi annou mi tongeni efisi ach sipwe limengaw me ren Jiowa me emmwenikichelong lón watteen tipis.—Mark. 7:21-23; Jas. 1:14, 15.

17. Ifa ussun sia tongeni etipeeú féfférúch ngeni ach kewe iótek pwe sipwe ú ngeni sóssót? (Pwal ppii ewe sasing.)

17 A lamot ngenikich án Jiowa álillis iká sia mochen win lón ach úkkú ngeni sóssótuch le féri minne mi ngaw. Jises a apachaalong lón ewe iótekin ach Samol ei tingor: “Kosap atolongakem lon sosot, nge kopwe angasakem seni ewe mi ngau.” (Mat. 6:13) Jiowa a mochen álisikich, nge a lamot sipwe tingorei an álillis. A pwal lamot sipwe etipeeú féfférúch ngeni ach kewe iótek. Sia tongeni achocho úkúúkún ach tufich ach sisap álleani me aúseling ngeni ekkewe mettóch mi limengaw mi chéú lón án Setan ei ótót. (Kölf. 97:10) Sia tongeni ouraló tupwuach ren ekiek mi limeliméch ren ach álleani me káé ewe Paipel. Ach fiffiti mwiich me ewe angangen afalafal epwe pwal tongeni túmúnú ekiekich. Jiowa a pwon pwe esap fókkun mut ngenikich ach sipwe kúna sóssót mi lap seni ach tufich.—1 Kor. 10:12, 13.

18. Met a lamot oukich meinisin sipwe féri?

18 A lamot ngeni emén me emén kich ach sipwe alapaaló ach ikkiótek pwe sipwe akkamwéchú ach túppwél ngeni Jiowa lón ekkeei ránin lesópwólóón mi áweires. Iteiten rán kopwe áimuoló och fansoun pwe kopwe iótek seni enletin letipom. Jiowa a mochen ach sipwe ‘pwäri ngeni ach weires meinisin’ lón iótek. (Kölf. 62:8) Mwareiti Jiowa me kilisou ngeni ren meinisin met a féri. Tingorei an epwe fang ngonuk pwora lón ewe angangen afalafal. Tingorei an epwe álisuk le likiitú fán ekkewe osukosuk mi toruk me álisuk le ú ngeni sóssót. Kosap mut ngeni och mettóch are emén an epwe aúkatiw óm ikkiótek ngeni Jiowa iteitan. Iwe nge, ifa ussun Jiowa a pélúweni ach kewe iótek? Lón en lesen mwirin ei, sipwe pwóróusfengen wóón ena kapas eis mi aúchea.

KÉL 42 Án Néún Kot Chón Angang Iótek

a Sia mochen pwe ach kewe iótek repwe ussun néúch taropwe ngeni emén chiechiach mi pacheéch ngenikich. Iwe nge, esap fansoun meinisin epwe mecheres ach sipwe awora fansoun le iótek. A pwal tongeni weires ach sipwe silei met sipwe iótek ussun. Ei lesen epwe pwóróus wóón ekkena ruu mettóch mi aúchea.