Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 44

KÉL 33 Maneetá Óm Weires Wóón Jiowa

Ifa Ussun Kopwe Likiitú Ngeni Féfférún Pwúngúngaw?

Ifa Ussun Kopwe Likiitú Ngeni Féfférún Pwúngúngaw?

“Kosap mut ngonuk óm kopwe kkuf ren ngaw, nge iteitan kopwe okkufu ngaw ren minne mi múrinné.”ROM 12:21.

MENLAPAN

Met kopwe féri lupwen kopwe kúna pwúngúngaw, me ifa ussun kopwe túmúnú pwe ete lapóló ewe osukosuk?

1-2. Ié kewe ra tongeni eáni féfférún pwúngúngaw ngenikich? Áweweei.

 JISES a eáni eú kapas áwewe ussun emén fefin mi má seni pwúlúwan mi soun ló tingorei emén soukapwúng an epwe eáni an apwúng fán pwúng. Néún Jises kewe chón káé ra tongeni weweiti meefien ena fefin lón ena pwóróus pokiten chómmóng aramas lón ena fansoun ra kúna féfférún pwúngúngaw. (Luk 18:​1-5) Kich sia pwal tongeni weweiti meefien ena fefin pokiten kich meinisin sia pwal kúkkúna féfférún pwúngúngaw.

2 Chómmóng aramas lón ei ótót, ra aapaap, kirikiringaw, me tipemmóng, ina popun sisap máirú atun aramas repwe eáni féffér ese pwúng ngenikich. (SalAf. 5:8) Nge neman sipwe kon lichippúng iká emén chienach Chón Kraist epwe ina ussun ngenikich. Esap turun tipen chienach kewe ar repwe eáni féfférún pwúngúngaw ngenikich, nge pokiten rese unuséch iwe a tongeni fis ena. Sia tongeni káé chómmóng mettóch seni met Jises a féri atun a kúna pwúngúngaw seni ekkewe aramasangaw. Iká sia tongeni mosonottam ngeni féfférún ekkewe aramasangaw, epwele fen ifa me ach mosonottam ngeni chienach kewe lón mwichefel! Met meefien Jiowa atun sia kúna pwúngúngaw seni chienach kewe chón lúkú are seni pwal ekkóch aramas? Mi áfánni minne a fis ngenikich?

3. Pwata sia silei pwe Jiowa a áfánni ekkewe féfférún pwúngúngaw sia kúna?

3 Jiowa a fókkun áfánni met féfférún aramas ngenikich. “Ewe Samol mi Lapalap a efich mine a pwüng.” (Kölf. 37:28) Jises a alúkúlúkú ngenikich pwe Jiowa “epwe mwittir efisi kapwúng mi pwúng” lón ewe atun mi fich. (Luk 18:​7, 8) Ekiseló chék, epwe amóeló meinisin riáfféú mi torikich me meinisin sókkun féfférún pwúngúngaw.—Kölf. 72:​1, 2.

4. Met sókkun álillis Jiowa a awora fán itach lón ei fansoun?

4 Mi lamot sipwe witiwiti ewe fansoun Jiowa epwe amóeló meinisin osukosuk wóón ei fénúfan. Nge pwal mwo nge iei, Jiowa a álisikich ach sipwe likiitú ngeni féfférún pwúngúngaw. (2 Pit. 3:13) Áwewe chék, a áiti ngenikich met sipwe féri atun sia kúna pwúngúngaw pwe esap lapóló ewe osukosuk. Eú alen an féri ena, ina an áiti ngenikich me lón ewe Paipel met Néún we a féri atun a kúna pwúngúngaw. A pwal ngenikich kapasen emmwen seni lón an we Kapas ren met sipwe féri atun sia kúna pwúngúngaw.

TÚMÚNÚ FÉFFÉRUM ATUN KA KÚNA PWÚNGÚNGAW

5. Pwata a lamot ach sipwe túmúnú féfférúch atun sia kúna pwúngúngaw?

5 Féfférún pwúngúngaw a tongeni atoto watteen riáfféú. (SalAf. 4:1) Néún Kot kewe chón angang mi túppwél ra pwal meefi ena, áwewe chék ren Jop me Apakuk. (Hiop 6:​2, 3; Ap. 1:​1-3) Inaamwo iká sia tongeni meefi ena, nge mi lamot sipwe túmúnúfichi féfférúch pwe site féri och mettóch mi mwáál.

6. Met sia káé seni pwóróusen Apsalom? (Pwal ppii ewe sasing.)

6 Atun emén a féri och mettóch mi mwáál ngenikich are ngeni emén sia fókkun tongei, ese mwáál sipwe mochen liiwini ngeni met a féri. Iwe nge, ach féri ena a tongeni alapaaló ewe osukosuk. Ekieki pwóróusen néún King Tafit we itan Apsalom. A fókkun song ren Amnon, pwiin we me wóón seman, pokiten a reipei fefinan we itan Tamar. Me ren ewe Allúkún Moses, mi fichiiti Amnon an epwe ninniiló pokiten an féri ena. (Lif. 20:17) Inaamwo iká mi pwúng popun án Apsalom epwe song, nge esap wisan an epwe liiwini ngeni Amnon liwinin an féffér.—2 Sam. 13:​20-23, 28, 29.

Apsalom a mut ngeni an song epwe nemeni atun a fis féfférún kirikiringaw ngeni fefinan we Tamar (Ppii parakraf 6)


7. Met emén soumakken kélfel a meefi pokiten pwúngúngaw?

7 Lupwen sia kúna pwe ussun itá chókkewe mi féri féfférún pwúngúngaw rese angei kapwúngúúr, iwe neman sia tongeni poputá le tipemwárámwáreiti aúchean ach féri minne mi pwúng. Emén soumakken kélfel a kúna pwe aramas mi ngaw ra kan eáni manaw mi kinamwe inaamwo iká ra eriáfféwú aramas mi pwúng. A apasa: “Ir resap weires usun pwal ekoch aramas, resap riaföü usun pwal ekoch.” (Kölf. 73:5) A fókkun osukosuk ren ekkewe féfférún pwúngúngaw, iwe a meefi pwe ese wor aúchean an angang ngeni Jiowa. Iei met a apasa: “Üa sotuni le ekieki usun ai üpwe weweiti ei, nge a kon weires ngeniei.” (Kölf. 73:​14, 16) Ren enletin, iei met a meefi: “Nge ngang a arapakan ngeni an epwe tur seniei ai apilükülük, a arapakan chök esap chüen wor ai lükülük.” (Kölf. 73:2) Pwal ina met a fis ngeni emén chienach mwán sipwe eita ngeni Alberto.

8. Met a fis ngeni Alberto atun a kúna pwúngúngaw?

8 Ekkóch ra tipi ngeni Alberto pwe a soláái monien ewe mwichefel. Iwe pokiten ena, a péút seni wisan kewe lón mwichefel me chómmóng chón mwichefel rese chúen súféliti. Iei met a erá, “Úa fókkun letipengaw, song, me lichippúng.” Alberto a mut ngeni metekin letipan an epwe apwangapwangaaló an riri ngeni Jiowa, me ese pwal mwo nge chúen fiffiti angangen emén Chón Kraist ren úkúúkún nimu ier. Ei pwóróus a áiti ngenikich met epwe tongeni fis iká sise nemeni ach song atun a fis ngenikich féfférún pwúngúngaw.

ÁPPIRÚ JISES ATUN A KÚNA PWÚNGÚNGAW

9. Met sókkun pwúngúngaw Jises a kúna? (Pwal ppii ewe sasing.)

9 Jises a isettiw leenien áppirú mi unuséch ren ifa ussun sipwe likiitú ngeni pwúngúngaw. A kúna féfférún pwúngúngaw seni chómmóng aramas, kapachelong chón an we famili. Aramasan kewe ra erá pwe a umwes, ekkewe néúwisin lamalam ra erá pwe a angei an manaman seni ekkewe timon, me ekkewe soufiun Rom ra turunufasa, awata, me pwal mwo nge nieló i. (Mark 3:​21, 22; 14:55; 15:​16-20, 35-37) Inaamwo iká a fis ngeni ekkena mettóch, nge a likiitú me ese féri och mettóch mi mwáál. Met sia tongeni káé seni?

Jises a isettiw eú leenien áppirú mi múrinné ren ifa ussun sipwe likiitú ngeni pwúngúngaw (Ppii parakraf 9-10)


10. Met Jises a féri atun a kúna pwúngúngaw, me met a álisi? (1 Piter 2:​21-23)

10 Álleani 1 Piter 2:​21-23. a Jises a isettiw mwach eú leenien áppirú mi múrinné ren féfférúch atun sipwe kúna pwúngúngaw. A silei ineet epwe chék fanafaneló me ineet epwe kapas. (Mat. 26:​62-64) Fán ekkóch, atun ekkewe ekkóch ra apasa kapas mi mwaken fán itan, i ese pélúweniir. (Mat. 11:19) Nge atun a kapas, ese turunufasa ekkewe chón eriáfféwú are eniwer. Jises a nemenifichi an kapas pokiten “a onómu pwisin i fán ewe Emén mi eáni kapwúng fán pwúng.” Jises a silei pwe Jiowa a kúna ekkewe féfférún pwúngúngaw mi fis ngeni. A lúkúlúk pwe Jiowa epwe áwena ekkewe féfférún pwúngúngaw lón ewe fansoun mi fich.

11. Ikkefa ekkóch alen ach sipwe tongeni nemeni ach kapas? (Pwal ppii ekkewe sasing.)

11 Sia tongeni áppirú Jises ren ach nemeni met sipwe apasa atun sia kúna pwúngúngaw. Ekkóch féfférún pwúngúngaw ra chék kúkkún, me sia tongeni chék tunereló. Are neman sipwe chék fanafaneló pún site apasa och mettóch, iwe, a fen alapaaló ewe osukosuk. (SalAf. 3:7; Jem. 1:​19, 20) Iwe nge, lón ekkóch atun, eli mi lamot sipwe fósetá pwe sipwe penaatá emén mi kúna pwúngúngaw are affata ewe enlet ussun met sia eáni lúkú. (Féf. 6:​1, 2) Iká sipwe fósetá, sipwe achocho úkúúkún ach tufich le fós fán kinamwe me súfél.—1 Pit. 3:15. b

Lupwen epwe fis ngenikich féfférún pwúngúngaw, sia tongeni áppirú Jises ren ach filiéchú ineet sipwe kapas me ifa ussun sipwe apasawu (Ppii parakraf 11-12)


12. Ifa ussun sipwe onómu pwisinkich fán “ewe Emén mi eáni kapwúng fán pwúng”?

12 Sia pwal tongeni áppirú Jises ren ach onómu pwisinkich fán “ewe Emén mi eáni kapwúng fán pwúng.” Lupwen ekkóch repwe tipimwáál ngenikich are eáni féfférún pwúngúngaw ngenikich, sia lúkúlúk pwe Jiowa a silei met a wesewesen fis. Ach lúkúlúkú ena a tongeni álisikich le likiitú ngeni pwúngúngaw pún sia silei pwe Jiowa epwap áwena minne a fis. Ach likit ngeni Jiowa ewe osukosuk epwe eppeti song me koput ar repwe fótoló lón letipach. Ekkena esin memmeef ra tongeni efisi ach sipwe féri och mettóch mi ngaw, tongeni atai ach pwapwa, me tongeni apwangapwangaaló ach riri ngeni Jiowa.—Kölf. 37:8.

13. Met a tongeni álisikich le likiitú ngeni pwúngúngaw?

13 Iwe nge, kich sise tongeni unusen áppirú met Jises a féri. Fán ekkóch, eli sipwe apasa are féri ekkóch mettóch sipwe niamam ren me mwirin. (Jem. 3:2) Pwal och, eli ekkóch féfférún pwúngúngaw sia kúna, ra efisi ach sipwe meefi riáfféún inisich me letipach ren fansoun langattam. Iká ina met a fis ngonuk, kopwe lúkúlúk pwe Jiowa mi silei. Jises a pwal weweiti meefiom pokiten a pwal pwisin kúna pwúngúngaw. (Ipru 4:​15, 16) Me lúkún án Jiowa áiti ngenikich án Jises leenien áppirú mi unuséch, i a pwal ngenikich kapasen éúréúr mi tongeni álisikich le likiitú ngeni pwúngúngaw. Iei sipwele etittina ruu wokisin lón puken Rom mi tongeni álisikich.

“LIKIT NGENI KOT AN EPWE PWÁRAALÓ AN WE SONG”

14. Ifa ussun sipwe “likit ngeni Kot an epwe pwáraaló an we song”? (Rom 12:19)

14 Álleani Rom 12:19. Ewe aposel Paul a pesei ngeni ekkewe Chón Kraist ar repwe “likit ngeni Kot an epwe pwáraaló an we song.” Sia pwal tongeni féri ena, iká sipwe likit ngeni Jiowa an epwe áwena pwúngúngaw lón ewe fansoun me napanap a filaatá. Iei met emén chienach itan John a erá mwirin an kúna pwúngúngaw: “A lamot úpwe nemeni ái song pún úsapw féri och mettóch mi mwáál, iwe nge ese mecheres ena. Rom 12:19 a álisiei ái úpwe witiwiti Jiowa.”

15. Pwata a múrinné ach sipwe witiwiti Jiowa an epwe wisen ataweei ach osukosuk?

15 Sipwe kúna feiéch iká sia witiwiti án Jiowa epwe wisen ataweei eú ach osukosuk. Iká sia féri ena, sisap weires le resin achocho le ataweei ewe osukosuk wóón pwisin ach. Jiowa a erá pwe epwe álisikich. Ussun itá nge a erenikich, ‘Likit ngeniei ewe pwúngúngaw. Úpwe wisen pwákini.’ Iká sia etiwa án Jiowa ei pwon, “Ngang úpwe ngeniir chappen ar féffér mi ngaw,” sia tongeni likitaaló ewe osukosuk me lúkúlúk pwe epwe ataweei lón napanap mi múrinné seni meinisin. Ina met a álisi John, ewe sia fen fós ussun. A erá, “Iká úa witiwiti Jiowa an epwe ataweei ái we osukosuk, i epwe fen ataweéchú lap seni ái pwisin ataweei.”

“KOPWE OKKUFU NGAW REN MINNE MI MÚRINNÉ”

16-17. Ifa ussun iótek a tongeni álisikich ach sipwe “okkufu ngaw ren minne mi múrinné”? (Rom 12:21)

16 Álleani Rom 12:21. Paul a pwal pesei ekkewe Chón Kraist ar repwe “okkufu ngaw ren minne mi múrinné.” Lón án Jises we Afalafal Wóón ewe Chuuk, a apasa: “Oupwe sópweeló le tongei chón oput ámi me iótek fán iten chókkewe mi eriáfféwúkemi.” (Mat. 5:44) Ina met a pwal pwisin féri. Ese mwáál sia fen ekieki ussun ewe metek Jises a meefi atun ekkewe soufiun Rom ra chúfélúetá wóón ewe iráán ninni. Sise tongeni unusen weweiti úkúúkún ewe riáfféú Jises a kúna.

17 Jises ese kkuf ren ekkewe féfférún pwúngúngaw mi tori. I ese anúmamawa ekkewe soufiu, nge a fen iótekiir, a apasa: “Semei, kopwe omusereló, pún rese silei met ra féri.” (Luk 23:34) Lupwen sipwe ióteki chókkewe mi kirikiringaw ngenikich, a tongeni ekisikisaaló ach song rer me pwal mwo nge ekkesiwili met sia eáni ekiek ussur.

18. Ifa ussun iótek a álisi Alberto me John ar repwe likiitú ngeni pwúngúngaw?

18 Iótek a álisi chienach kewe rúúemén mi likiitú ngeni ekkewe féfférún pwúngúngaw mi toriir. Alberto a apasa: “Úa ióteki chókkewe mi eáni féfférún pwúngúngaw ngeniei. Úa tingorei Jiowa fán chómmóng an epwe álisiei le likitaaló ái song pokiten ewe féfférún pwúngúngaw.” Sia kilisou pwe Alberto a angangsefál ngeni Jiowa fán túppwél. John a apasa: “Fán chómmóng, úa tingorei Jiowa an epwe álisi átewe mi ámeteki letipei me álisiei ái úpwe omusaaló tipisin. Jiowa a álisiei ái úsapw song ren me úsapw chúen apwúngú. Ekkena iótek ra pwal ekinamwei letipei.”

19. Met sipwe féri atun ach nónnóm lón ei ótót mi ngaw? (1 Piter 3:​8, 9)

19 Lón ei ótót mi ngaw, mi tongeni fis ngenikich féfférún pwúngúngaw. Nge ese lifilifil met epwe fis, sisap fókkun úkútiw le tingorei Jiowa an epwe álisikich. Pwal och, sipwe áppirú Jises atun an kúna pwúngúngaw me sópweeló le apwénúetá ekkewe kapasen emmwen lón Paipel. Iká sipwe féri ena, sia tongeni lúkúlúk pwe Jiowa epwe efeiéchúkich.—Álleani 1 Piter 3:​8, 9.

KÉL 38 Epwe Apéchékkúlok

a Lón 1 Piter sópwun 2 me 3, Piter a fós ussun ekkewe atun ekkewe Chón Kraist ra kúna pwúngúngaw seni néúr kewe masta mi kirikiringaw are seni pwúlúwer kewe esap iir chón lúkú.—1 Pit. 2:​18-20; 3:​1-6, 8, 9.

b Ppii ei video How Love Leads to Genuine Peace wóón jw.org.