Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

“Oua Silei Ekei Mettoch, Oupwe Feiöch are Oupwe Apwönüretä”

“Oua Silei Ekei Mettoch, Oupwe Feiöch are Oupwe Apwönüretä”

“Anei mongö ai üpwe aleasochisi letipen ewe mi tiniei o awesala ewe angang a awisa ngeniei.”​—JOH. 4:34.

KÉL: 1, 42

1. Ifa usun án chón ei fénúfan ekieki chék pwisin iir a tongeni kkúú ach tipetekison?

PWATA a lamot ach sipwe apwénúetá met sia káé seni án Kot we Kapas? Eú popun, pún ren ach sipwe féri minne mi pwúng, mi lamot sipwe tipetekison. Lón ekkeei “ränin lesopolan,” a weires ach sipwe tipetekison pokiten chómmóng aramas ra ‘ekieki chök püsin ir, efich moni, tunomong me lamalamtekia’ me “resap tongeni püsin nemeni inisir.” (2 Tim. 3:1-3) Pokiten kich chón angang ngeni Kot, sia silei pwe mi ngaw ekkena esin napanap, nge usun itá pwe chókkana mi napanapeni ekkena napanap ra fen sópwéch me wesewesen pwapwaiti manawer. (Kölf. 37:1; 73:3) Neman kopwe pwal mwo nge ekieki: ‘Mi wesewesen wor aúchean ai upwe chúen achocho le akkomwa feiéchún ekkewe ekkóch lap seni pwisin feiéchúi? Ika ua tipetekison aramas repwe chúen súfélitiei?’ (Luk. 9:48) Ika sia mut ngeni ach sipwe tipetipeló ren án ei fénúfan ekieki chék pwisin iir, iwe sia tongeni atai ach ririéch ngeni pwiich kewe, me aramas resap tongeni esilla pwe kich Chón Kraist. Nge lupwen sia káé pwóróusen néún Kot kewe chón angang mi tipetekison me áppirúúr, iwe sipwe sópwéch.

2. Met sia tongeni káé seni néún Kot kewe chón angang lóóm mi tuppwél?

2 Met a álisi néún Kot kewe chón angang lóóm mi tuppwél ar repwe chiechi ngeni? Ifa usun ra apwapwaai I? Met a apéchékkúler le féri minne mi pwúng? Ach lúkú epwe péchékkúleló lupwen sia álleani pwóróuseer lón Paipel me ekilonei minne sia álleani.

MINNE A APÉCHÉKKÚLALÓ ACH LÚKÚ

3, 4. (a) Ifa usun Jiowa a asukulakich? (b) Pwata ese naf sile ren an epwe péppéchékkúl ach lúkú?

3 Jiowa a awora met a lamot pwe epwe péppéchékúleló ach lúkú. Sia angei kapasen fén mi múrinné me káit seni Paipel, néúch kewe puken álillisin Paipel, ach we website, JW Broadcasting, me ach kewe mwich me mwichelap. Nge Jesus a apasa pwe mi pwal wor och mettóch mi lamot ngenikich lap seni sile. A erá: “Anei mongö ai üpwe aleasochisi letipen ewe mi tiniei o awesala ewe angang a awisa ngeniei.”​—Joh. 4:34.

4 Me ren Jesus, an féri letipen Kot a usun mwéngé. Ach féri letipen Kot a apwapwakich me apéchékkúlaló ach lúkú, usun chék ach áni och sókkun mwéngé mi vitamin mi apéchékkúlaló inisich me apwapwakich. Áwewe chék, a fen fis ngonuk pwe ka ló fiti ewe mwich fán iten chón afalafal fán óm pekkus, nge wesin óm afalafal ka fókkun meefi pwapwa me péchékkúl?

5. Ifa usun sipwe feiéch ren ach eáni tipachem?

5 Sia tipachem lupwen sia féri met Jiowa a erenikich. (Kölf. 107:43) Chómmóng mettóch mi múrinné a fis ngeni chókkewe mi tipachem. “Esap wor och ka fokun efich epwe tongeni nönnö ngeni. . . . Tipachem epwe aworato manau ngeni chokewe mi kamwöch won, nge chokewe mi fitipacheiti ra pwapwa.” (SalF. 3:13-18) Jesus a erá: “Iei oua silei ekei mettoch, oupwe feiöch are oupwe apwönüretä.” (Joh. 13:17) Néún Jesus kewe chón káé repwe chék pwapwa ika repwe akkachocho le féri met Jesus a ereniir. Ar akkapwénúetá minne ra káé me ákkáppirú fansoun meinisin, epwe ina manawer.

6. Pwata a lamot sipwe akkapwénúetá minne sia káé?

6 Lón ei fansoun, mi pwal lamot ach sipwe akkachocho le apwénúetá minne sia káé. Ekieki usun emén mechanic fán néún kewe tools, an kewe pisek me an sile. Epwe chék tongeni sipeéchúló lón an angang ika epwe ákkáeá ekkena mettóch. Inaamwo ika neman a fen emén mechanic ren fite ier, nge a chúen lamot an epwe ákkáeá minne a káé ika a mochen epwe sipeéch. Pwal ina chék usun, lupwen sia kerán káé ewe enlet, sia pwapwa pokiten sia apwénúetá minne sia álleani seni Paipel. Nge ren ach sipwe pwapwa fóchófóch, mi lamot pwe iteiten rán sipwe akkapwénúetá minne Jiowa a áiti ngenikich.

7. Met mi lamot sipwe féri lupwen sia álleani ekkóch pwóróus lón Paipel?

7 Lón ei lesen, sipwe káé ekkóch mettóch repwe tongeni áweiresi ach sipwe tipetekison. Sipwe káé ifa usun chókkewe mi tuppwél lóóm ra akkamwéchú ar tipetekison. Nge ese naf ach sipwe chék álleani ewe pwóróus. Mi lamot sipwe pwal ekilonei me mwirin apwénúetá lón pwisin manawach.

EKIEKI PWE OUKICH MEINISIN TAITAP CHÉK

8, 9. Met sia káé seni án Paulus tipetekison lón Föför 14:8-15? (Ppii ewe sasing lepoputáán ei lesen.)

8 Kot a mochen pwe aramas meinisin “repwe küna manau, repwe pwal silei ewe let.” (1 Tim. 2:4) Met sókkun ekiek ka eáni usun chókkewe resaamwo silei ewe enlet? Aposel Paulus a afalafal ngeni ekkewe chón Jus mi fen silei usun Jiowa. Nge a pwal afalafal ngeni chókkewe mi fel ngeni kot chofona. Án Paulus afalafala ekkena sókkun aramas a sótuni an tipetekison. Ifa usun?

9 Lón án Paulus we áeúin sái lón an angangen misineri, iir me Parnapas ra ló ngeni ewe telinimwen Listra. Ekkewe chón Likaonia mi nóm lón ena leeni ra ekieki pwe Paulus me Parnapas iir néúr kewe kot chofona mi inisini inisin aramas iter Seus me Hermes. Iwe, itá Paulus me Parnapas ra pwapwa ren ena? Itá ra meefi pwe a fen éch lap seni ekkewe ruu telinimw ra kerán chuuriir iir mi eriáfféwúmwáálliir? Itá ra meefi pwe án ekkena aramas áfánniir epwe álisi chómmóng le rongorong ewe kapas allim? Aapw! Paulus me Parnapas ra fókkun letipechou me kékké fán léúwommóng: “Pwota oua föri ei sokun lapalap? Äm aramas chök usun chök ämi!”​—Föf. 14:8-15.

10. Pwata Paulus me Parnapas rese meefi pwe iir mi tekia lap seni ekkewe chón Likaonia?

10 Án Paulus me Parnapas apasa pwe pwal iir aramas chék, a wewe ngeni pwe iir rese unuséch. Esap weween pwe napanapen ar fel ngeni Kot mi chék léllé ngeni án ekkewe chón Likaonia fel. Kot a tiinaaló Paulus me Parnapas pwe repwe wisen misineri. (Föf. 13:2) Ra fen kepit ren án Kot we manaman mi fel me eáni ápilúkúlúk mi amwarar. Nge ese wor popun ar repwe meefi pwe iir mi tekia lap seni ekkewe ekkóch. Ra mirititi pwe ekkena aramas ra pwal tongeni eáni ewe ápilúkúlúkún manaw lón láng ika repwe etiwa ewe kapas allim.

11. Ifa usun sipwe tongeni tipetekison usun chék Paulus lupwen sia afalafal?

11 Iei eú alen ach sipwe tongeni pwáraatá pwe sia tipetekison usun Paulus. Sisap ekieki pwe mi kkóló aúcheach pokiten kich chón afalafal are pokiten Jiowa a álisikich le féri sókkopaten mettóch. Sia tongeni pwisin eisinikich: ‘Met meefiei usun ekkewe aramas lón ai we leenien afalafal? Ua lifilifil ngeni ekkóch kúmiin aramas?’ Wóón unusen fénúfan Chón Pwáraatá Jiowa ra kútta chókkewe mi mochen rongorong ewe kapas allim. Ekkóch ra pwal mwo nge achocho le káé fósun eú fénú are eérenien chón ena fénú iir mi lamot kisikis me ren ekkewe ekkóch. Nge pwiich kana rese meefi pwe ra múrinné lap seni chókkewe ra afalafaler. Ra fen achocho le weweiti emén me emén aramas pwe repwe álisi chómmóng le etiwa pwóróusen ewe Mwúún Kot.

IÓTEKI EKKEWE EKKÓCH ME PANI ITER

12. Ifa usun Epafras a pwáraatá pwe a wesewesen tongei ekkewe ekkóch?

12 Pwal eú alen ach sipwe tongeni pwári ach tipetekison, ina ach ióteki pwiich kewe, ekkewe ra fen ‘angei eu lükülük mi aüchea usun chök ach.’ (2 Pet. 1:1) Ina met Epafras a féri. Ewe Paipel a féúni iten Epafras fán chék rúáánú. Lupwen Paulus a kalapus lón Rom, a mak ngeni ekkewe Chón Kraist lón Kolose, me iei met Paulus a apasa usun Epafras: “A fokun achocho le iotek fän itemi.” (Kol. 4:12) Epafras a silefichi pwiin kewe Chón Kraist, me a fókkun tongeer. Paulus a apasa pwe Epafras a ‘nom ren lon imwen fötek’ ina popun a pwal pwisin wor án Epafras osukosuk. (Filim. 23) Nge a chúen ekieki osupwangen ekkewe ekkóch, me a féri met epwe álisiir ren. Epafras a iótek fán iten pwiin kewe, iwe sia pwal tongeni féri ena, pwal mwo nge pani iter. A fókkun wor manamanen ekkena esin iótek.​—2 Kor. 1:11; Jas. 5:16.

13. Ifa usun kopwe áppirú Epafras lupwen ka iótek?

13 Ekieki ié ka tongeni ióteki me pani itan. Neman ka silei ekkóch chiechiom kewe lón ewe mwichefel are ekkewe famili mi nóm fán weires. Neman a nóm rer eú kefil mi chou are ra kúna sóssót watte. Ka pwal tongeni ióteki pwiium kewe Chón Kraist me pani iten chókkewe pwóróuseer a mak wóón ewe jw.org itelapan “Jehovah’s Witnesses Imprisoned for Their Faith.” (Ttiki NEWSROOM > LEGAL DEVELOPMENTS.) Ka pwal tongeni ióteki chókkewe mi má seniir attongeer kewe, ekkewe mi feiengaw ren met a fis kukkuto chék, áwewe chék ren maun, taifun, chechchechin fénú me metakkan, me chókkewe mi osupwang lón pekin aion. A wor chómmóng pwiich kewe mi lamot ngeniir ach sipwe iótekiir! Lupwen sia iótekiir, sia pwáraatá pwe sise chék ekieki pwisin ach osupwang nge sia pwal ekieki osupwangen ekkewe ekkóch. (Fil. 2:4) Jiowa a róng ekkena esin iótek!

“MÜTTIR NGENI RONG”

14. Ifa usun Jiowa emén mi fókkun aúseling ngeni aramas?

14 Pwal eú alen ach sipwe pwáraatá pwe sia tipetekison, ina ach tipemecheres le aúseling ngeni meefien aramas. James 1:19 a pesekich ach sipwe “müttir ngeni rong.” Jiowa a fókkun aúseling ngeni meefien aramas. (Ken. 18:32; Jos. 10:14) Áwewe chék, álleani án Jiowa me Moses ei pwóróusfengen lón Ekistos 32:11-14. (Álleani.) Inaamwo ika ese pwal lamot ngeni Jiowa meefien Moses, nge a mut ngeni Moses an epwe uwawu meefian. Nge en, kopwe mosonottam le aúseling ngeni meefien emén a fen mwáálliló me lóóm, me mwirin fiti an pesepes? Nge Jiowa a mosonottam le aúseling ngeni aramas meinisin mi iótek ngeni fán ar lúkúlúk.

15. Ifa usun sia tongeni áppirú Jiowa ren ach asamolu ekkewe ekkóch?

15 Pwisin eisinuk: ‘Ngang mi tongeni achocho le áppirú án Jiowa tipetekison le aúseling ngeni aramas, áwewe chék ren an aúseling ngeni Apraham, Rahel, Moses, Josua, Manoa, Elias, me Hiskia? Ua tongeni alapaaló ai asamolu meinisin chienei kewe Chón Kraist ren ai aúseling ngeniir me apwénúetá ar kewe pesepes úkúkún ai tongeni? Mi wor emén lón ai we mwichefel are lón ai famili ua tongeni áfánniéchú? Iwe, met upwele féri?’​—Ken. 30:6; Souk. 13:9; 1 King 17:22; 2 Kron. 30:20.

“ELI EWE SAMOL MI LAPALAP EPWE NENENGENI AI RIAFÖÜ”

Tafit a apasa: “Oupwe chök likiti!” Ika en Tafit, met kopwe féri? (Ppii parakraf 16, 17)

16. Met King Tafit a féri lupwen Simei a féfféringaw ngeni?

16 Tipetekison a pwal álisikich ach sipwe nemeni pwisinkich atun aramas ra féfféringaw ngenikich. (Ef. 4:2) Sia kúna eú leenien áppirú mi fókkun múrinné mi mak lón 2 Samuel 16:5-13. (Álleani.) Emén aramasen King Saul, itan Simei a esiita me turunufasa Tafit me néún kewe chón angang. Tafit a tongeni aúkatiw minne Simei a féri, nge a chék likiitú fán mosonottam ngeni an kapasen esiit. Ifa usun Tafit a tongeni nemeni pwisin i? Sia tongeni silei pélúwan ren ach etittina Kölfel úlúngát.

17. Met a álisi Tafit le nemeni pwisin i, me ifa usun sipwe tongeni áppirú?

17 Tafit a makkeei Kölfel úlúngát lón ewe atun Apsalom néún we a sótun nieló i. Lón ena fansoun, Simei a turunufasa Tafit, nge Tafit a chúen tongeni meefi kinamwe ren ewe péchékkúl a angei. Ifa usun a tufich ena? Iei met Tafit a apasa lón Kölfel 3:4: “Üa leüömong le siö ngeni ewe Samol mi Lapalap, nge i a pälüeniei seni chukun mi pin.” Lupwen aramas ra féfféringaw ngenikich, mi lamot sipwe iótek usun chék Tafit. Mwirin, Jiowa epwe fang ngenikich an we manaman mi fel pwe sipwe tongeni likiitú. Ka tongeni achocho lón óm sópweló le nemeni pwisin meefiom are tipemecheres le omusaaló tipisin emén mi féfféringaw ngonuk? Ka lúkú pwe Jiowa a silei óm riáfféú me epwe álisuk me efeiéchuk?

“TIPACHEM A AÚCHEA LAP SENI MEINISIN”

18. Ifa usun sipwe feiéch seni ach akkapwénúetá án Jiowa éúréúr?

18 Lupwen sia féri met sia silei pwe mi pwúng, iwe sipwe tipachem me Jiowa epwe efeiéchúkich. Än Salomon Fos 4:7, NW a apasa: “Tipachem a aúchea lap seni meinisin.” Inaamwo ika tipachem a lóngólóng wóón sile, nge mi pwal wor met mi kapachelong me lúkún ach weweiti chék met sia silei. A pwal kapachelong ekkewe kefil sia féri. Pwal mwo nge ekkewe molus ra tipachem ren ar isois ener fán iten fansoun patapat. (SalF. 30:24, 25) Fansoun meinisin Kraist, ewe mi iteni “tipachemen Kot,” a féri met epwe apwapwaai Seman we. (1 Kor. 1:24; Joh. 8:29) Kot epwe efeiéchúkich lupwen sia pwal akkamwéchú ach tipetekison me pwári tipachem le féri met sia silei pwe mi pwúng. (Álleani Mateus 7:21-23.) Ina minne, akkachocho le túmúnú pwe ewe mwichefel epwe eú leeni ikewe ie meinisin repwe angang ngeni Jiowa ie fán tipetekison. A lamot fansoun me mosonottam ren ach sipwe apwénúetá met sia silei pwe mi pwúng. Nge ach féri ena a pwáraatá tipetekison, me tipetekison epwe atoto ngenikich pwapwa iei me tori feilfeiló chék.