Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 36

Ka Mmólnetá le Wiliti Emén Chón Attawa Aramas?

Ka Mmólnetá le Wiliti Emén Chón Attawa Aramas?

“Kosap niuokus, seni ikenai kopwe eman chon attaua aramas.”​—LUK. 5:10.

KÉL 73 Kopwe Ngenikem Ám Pwora

MINNE SIPWELE KÁÉ *

1. Ifa ewe etiwetiw Jesus a eáni ngeni ekkewe fémén chón attaw, me met ra féri?

EKKEWE chón káé Petrus, Andru, James me Johannes, iir chón attaw me ina ar business. Anchangei máirúúr lupwen ra rong án Jesus ei etiwetiw: “Oupwe tapweto müri pwe üpwe aiti ngenikemi usun ämi oupwe attaua aramas.” * Met ra féri? Ewe Paipel a erá: “Lon ewe chök otun ra likitala nöür kewe chew o tapwela mürin Jesus.” (Mat. 4:18-22) Minne ra filatá epwe siwili unusen manawer. Resap chúen chón attaw iik, nge repwele “chon attaua aramas.” (Luk. 5:10) Lón ei fansoun, Jesus a pwal etiwa chókkewe mi letipwenechar mi tongei ewe enlet ar repwe chón attawa aramas. (Mat. 28:19, 20) Ka fen etiwa ena etiwetiw?

2. Pwata a lamot ach sipwe ekiekifichi ewe kefil usun ach wiliti chón attawa aramas, me met epwe álisikich le féri ena?

2 Neman ka feffeitá lón óm káé Paipel, me a tori fansoun óm kopwe filatá ika kopwe emén chón afalafal. Kosap letipengaw ika ka tipemwaramwar le etiwa án Jesus etiwetiw. Ese mwáál ka meefi ena pokiten ka silei úkúkún lamoten ena kefil. Pwúngún ewe Paipel a erá pwe Petrus me chienan kewe ra likitaló néúr kewe chew “lon ewe chök otun.” Iwe nge, Petrus me pwiin we ra mwo ekieki me mwen ar féri ena kefil. Lap seni wonu maram mwen ena, ra fen silei me etiwa Jesus pwe i ewe Messaia. (Joh. 1:35-42) Pwal ina chék usun, neman ka fen káé chómmóng usun Jiowa me Jesus, me ka mochen sópweló le feffeitá lón pekin lúkú. Nge me mwen óm kopwe filatá le wiliti emén chón afalafal, kopwe akkomw ekiekifichi. Met a álisi Petrus, Andru, me ekkewe ekkóch le féri ar kewe kefil?

3. Ikkefa ekkewe napanap epwe apéchékkúla óm mochen le etiwa án Jesus etiwetiw?

3 Néún Jesus kewe chón káé akkomw, a fókkun péchékkúl ar mochen afalafal, ra silefichi le féri ena angang, ra pwora, me ra tongeni nemenifichi pwisin iir. Ekkena esin napanap a álisiir le wiliti chón attawa aramas mi lipwákéch. Ei lesen epwe pwóróus wóón ifa usun kopwe tongeni ámááraatá ekkena napanap pwe kopwe tongeni emén néún Jesus chón káé mi lipwákéch.

APÉCHÉKKÚLA ÓM MOCHEN AFALAFAL

Petrus me ekkewe ekkóch ra wiliti chón attawa aramas. Ena angang mi lamot a chúen sópwósópwóló lón ach ei fansoun (Ppii parakraf 4-5)

4. Met a amwékútú Petrus le attaw?

4 Án Petrus angangen attaw a atufichi an famili, nge me lúkún ena, a pwúkún sani attaw. (Joh. 21:3, 9-15) A pwal káé an epwe sani le attawa aramas. Me, ren án Jiowa álillis, Petrus a fókkun lipwákéchúló lón ena angang.​—Föf. 2:14, 41.

5. Pwata Petrus a niwokkus me ren Lukas 5:8-11, me met a tongeni álisikich le pworacho ngeni ekkena esin memmeef?

5 Sia afalafal pokiten sia tongei Jiowa, ina ewe ákkáeúin popun sia féri ena angang. Ach tongei Jiowa a tongeni álisikich le pworacho ngeni ach meefi pwe sia lipwákingaw. Atun Jesus a etiwa Petrus an epwe chón attawa aramas, a ereni: “Kosap niuokus.” (Álleani Lukas 5:8-11.) Petrus ese niwokkus ren met epwe tongeni fis ika epwe wiliti néún Jesus chón káé. Nge a máirú ren chómmóngun ekkewe iik Jesus a álisiir le liapeniir. Petrus a silei pwe Jesus a féri eú manaman, me a meefi pwe a lipwákingaw le fiti Jesus le angang. Eli ka pwal usun Petrus le niwokkus. Eli ka lólilen ren ekkewe mettóch kopwe féri mi kapachelong lón óm wiliti néún Kraist chón káé. Ika ina, apéchékkúla óm tongei Jiowa, Jesus me chón órum kewe. Iwe, kopwe mochen etiwa án Jesus etiwetiw le wiliti emén chón attawa aramas.​—Mat. 22:37, 39; Joh. 14:15.

6. Ikkefa pwal ekkóch popun sia mochen afalafal?

6 Ekieki pwal ekkóch popun sia mochen afalafal. Sia mochen álleasochisi án Jesus ei allúk: “Oupwe feila o asoulängala chon ekewe mwü meinisin.” (Mat. 28:19, 20) Sia pwal afalafala aramas pokiten ra “nom lon watten osukosuk me weires” me a fókkun lamot ngeniir ar repwe káé ewe enlet usun Mwúún Kot we. (Mat. 9:36) Jiowa a mochen pwe aramas meinisin repwe silei ewe enlet me kúna manaw.​—1 Tim. 2:4.

7. Ifa usun Rom 10:13-15 a pwári lamoten ewe angangen afalafal?

7 Atun sia ekieki pwe ach angangen afalafal a tongeni amanawa aramas, sipwe mochen afalafal. Emén chón attaw a amémé liapan kewe iik are ániir. Nge kich sia attawa aramas pwe repwe kúna manaw.​—Álleani Rom 10:13-15; 1 Tim. 4:16.

ALAPAALÓ ÓM SILE IFA USUN KOPWE AFALAFAL

8-9. Met a lamot emén chón attaw epwe silei me pwata?

8 Lón ránin Jesus we, a lamot emén chón attaw chón Israel epwe silei met sókkun iik epwe tongeni attawa. (Lif. 11:9-12) A lamot epwe silei ia epwe attaw ie. Ekkewe iik ra kan nóm lón ekkewe leeni ra sani, me ia a chómmóng mwéngé ie. Itá mi lamot ineet ewe chón attaw epwe attaw? Emén misineri mi nóm lón eú fénúen Pacific, a káé pwe a wor eú atun a fókkun ngir iik. Emén pwiich chón ena fénú a etiwa ar repwe attaw. Ewe misineri a ereni: “Sipwap chufengen kulók tiu lesossorun lesor.” Pwiich na a ereni: “Sia kan ló attaw atun a ngir iik, nge esap lón ewe atun mi éch ngenikich.”

9 Pwal ina chék usun, ekkewe chón attawa aramas lón fansoun Jesus we ra ló ngeni ekkewe leeni repwe kúnékún iik me ie, me lón ewe atun repwe nóm. Áwewe chék, néún Jesus chón káé ra ló afalafal lón imwenfel me ekkewe sinakok, imwen aramas, me lón leenien amémé. (Föf. 5:42; 17:17; 18:4) A pwal lamot ach sipwe silei eérenien aramas lón ach leenien afalafal. A lamot ach sipwe tipemecheres le afalafal ewe atun me ikewe sipwe kon kúnékún aramas ie.​—1 Kor. 9:19-23.

CHÓN ATTAW MI LIPWÁKÉCH . . . 1. ra attaw ikewe me lón ewe atun a ngir (Ppii parakraf 8-9)

10. Ikkefa ekkewe minen álillis án Jiowa we mwicheich a awora fán itach?

10 A lamot ngeni emén chón attaw an epwe áeá ewe pisekin attaw mi pwúng me epwe pwal sile áeáán. A pwal lamot an epwe wor rech ekkewe pisekin afalafal mi pwúng me sipwe sile áeáán. Jesus a ereni néún kewe chón káé ifa usun repwe afalafala ewe kapas allim. A ereniir met repwe uwei, ia repwe afalafal ie, me met repwe apasa. (Mat. 10:5-7; Luk. 10:1-11) Lón ei fansoun, án Jiowa we mwicheich a awora ewe Pwórun Asukul mi masou ren minen álillis mi álilliséch. * Me sia káit ren ifa usun sipwe néúnéú. Ena káit a álisikich le meefi lúkúlúk me lipwákéch lón ach angangen afalafal.​—2 Tim. 2:15.

CHÓN ATTAW MI LIPWÁKÉCH . . . 2. ra káit le néúnéú ewe pisekin attaw mi pwúng (Ppii parakraf 10)

KOPWE PWORA

11. Pwata a lamot ngeni ekkewe chón attawa aramas pwora?

11 A lamot ekkewe chón attaw repwe pwora pokiten rese tongeni silei mwékútúkútún ásepwál, me a tongeni weiweitá fisin mélúmél. Fán chómmóng ra kan attaw lón kiroch. A pwal lamot pwora ngeni ekkewe chón attawa aramas. Atun sia poputá le afalafal me apasa pwe kich Chón Pwáraatá Jiowa, neman sipwe chuuri mélúmél seni án chón ach famili ú ngenikich, esiit seni chienach kewe, me án ekkóch aramas oput le aúseling ngenikich. Nge ese ámáirú ena. Jesus a fen apasa pwe epwe tinaló néún kewe chón káé lein chón oput.​—Mat. 10:16.

12. Met a tongeni álisikich le ámááraatá pwora me ren Josua 1:7-9?

12 Ifa usun kopwe ámááraatá pwora? Akkomw, kopwe lúkú pwe seni láng Jesus a ekkemmweni ewe angangen afalafal. (Joh. 16:33; Pwär. 14:14-16) Mwirin, kopwe apéchékkúla óm lúkú án Jiowa pwon pwe epwe awora osupwangom. (Mat. 6:32-34) Lapólóón óm lúkú pwal ina lapólóón óm pwora. Petrus me chienan kewe ra pwári watteen ar lúkú lupwen ra likitaló ar angangen moni pwe repwe tapweló mwirin Jesus. Pwal ina chék usun, ka pwári watteen óm lúkú atun ka ereni chienom kewe me chón óm famili pwe ka poputá le káé Paipel ren Chón Pwáraatá Jiowa me fiti ar kewe mwich! Ese mwáál, ka fen féri watteen siwil lón manawom pwe kopwe etipeeú manawom ngeni án Jiowa kewe allúk mi pwúng. Óm féri ena a pwári pwe a wor óm lúkú me ka pwora. Lupwen ka sópweló le ámááraatá pwora, ka tongeni lúkúlúk pwe ‘ewe Samol mi Lapalap om Kot epwe etuk ekis meinisin ia kopwe feila ie.’​—Álleani Josua 1:7-9.

CHÓN ATTAW MI LIPWÁKÉCH . . . 3. ra pwora le angang fán sissiwilin mwékútúkútún ásepwál (Ppii parakraf 11-12)

13. Ifa usun iótek me ekilon ra tongeni álisuk le ámááraatá pwora?

13 Met a pwal tongeni álisuk le ámááraatá pwora? Ióteki pwora. (Föf. 4:29, 31) Jiowa epwe pélúweni óm kewe iótek me esap fókkun likitukoló. Epwe chék ákkálisuk. Pwal och, kopwe tongeni ekilonei ifa usun Jiowa a amanawa ekkewe ekkóch me lóóm. Pwal ekieki ifa usun Jiowa a fen álisuk le pworacho ngeni óm kewe osukosuk, me apworaók le siwili manawom. Ika Kot a tongeni emmwenawu néún kewe aramas seni ewe Setipar, iwe a pwal tongeni álisuk le wiliti néún Kraist chón káé. (Eks. 14:13) Eáni ewe esin lúkú ewe soumakken kélfel a eáni lupwen a apasa: “Üsap niuokus, pun ewe Samol mi Lapalap a nom rei. Met aramas repwe tongeni föri ngeniei?”​—Kölf. 118:6.

14. Met ka káé seni pwóróusen Masae me Tomoyo?

14 Pwal eú alen ach sipwe tongeni pwora, ina ach káé ifa usun Jiowa a fen álisi chókkewe mi nisássáw nge ra káé ifa usun repwe pwora. Ekieki pwóróusen chienach ei fefin itan Masae. A nisássáw me a meefi pwe esap fókkun tongeni fiti ewe angangen afalafal. A mmen weires ngeni an epwe fós ngeni aramas ese sissileer, me ren pwe usun nge a resin tééki eú etiip mi tekia nge ese tongeni. Iwe a fókkun achocho le alapaaló an tongei Kot me chón órun. A ekiekifichi atapwalapwalen ei fansoun, me a tingor án Jiowa álillis le alapaaló an mochen afalafal. A pworacho ngeni an niwokkus me a pwal mwo nge regular pioneer. Jiowa a pwal tongeni álisi ekkewe mineféén chón afalafal ar repwe “tipepwora.” Nengeni pwóróusen emén chienach fefin itan Tomoyo. Atun a kerán poputá le afalafal imw me imw, ewe áeménún chón imw a chuuri, a chúwérúwér ngeni: “Use mochen fós ngeni Chón Pwáraatá Jiowa!” me a appúngú seni Tomoyo ewe asam. Fán pwora, Tomoyo a ereni chienan we: “Ke rong met enan e erá? Use mwo nge apasa eú kapas, nge a fen esilla pwe ngang emén Chón Pwáraatá Jiowa. Ua mmen pwapwa!” Iei Tomoyo a emén regular pioneer.

ÁMÁÁRAATÁ ÓM APWÚNGÚ ARE NEMENI PWISIN EN

15. Lupwen a weires ngenikich ewe angangen afalafal, ifa usun sipwe áppirú ekkewe chón attaw, me pwata a lamot ngeni Chón Kraist ena?

15 Ekkewe chón attaw mi lipwákéch ra achocho le féri ekkewe mettóch mi lamot repwe ataweei. Áwewe chék, mi lamot ar repwe apwúngú are nemeni pwisin iir pwe repwe nelókái, nóm tori wesin ewe angang, me sópweló chék le attaw inaamwo ika a ráningaw. Ren ach sipwe tongeni likiitú me áweséchúoló ach angang, a pwal lamot ngenikich ach sipwe apwúngú are nemeni pwisinkich.​—Mat. 10:22.

16. Ifa usun sipwe ámááraatá ewe napanap apwúngú are nemeni pwisinkich?

16 Ewe napanap apwúngú are nemeni pwisinkich ese nóm rech seni leuputiwach. Lape ngeni sia mochen féri angang lón alemecheres. Iwe nge, fán ekkóch ese mecheres ach sipwe féri ekkewe mettóch mi fen kon lamot. Ina popun a lamot ach sipwe káé nemenifichi pwisinkich. Ina minne a lamot ngenikich álillis le ákkáiti pwisinkich le féri met eli a weires ngenikich le féri. Jiowa a ngenikich ena álillis ren an we ngún mi fel.​—Kal. 5:22, 23.

17. Me ren 1 Korint 9:25-27, met Paulus a erá a féri ren an epwe ámááraatá an apwúngú are nemeni pwisin i?

17 Aposel Paulus a eáni ewe napanap apwúngú are nemeni pwisin i. Nge a pwári pwe a lamot an epwe “fokun pöchökül ngeni” inisin ren an epwe féri minne mi pwúng. (Álleani 1 Korint 9:25-27.) A pesei ekkewe ekkóch ar repwe apwúngú are nemeni pwisin iir, me féri mettóch meinisin pwe epwe “fis fän pwüng me kokotöch.” (1 Kor. 14:40) Mi lamot sipwe angang weires pwe sipwe chék sópweló le feffel ngeni Jiowa kapachelong ach afalafal iteitan me asukula ngeni aramas ewe kapas allim.​—Föf. 2:46.

KOSAP AKKAMMANG

18. Met epwe efisi ach sópwéch me ren Jiowa?

18 Sópwéchún emén chón attaw a lóngólóng wóón chómmóngun liapan. Nge sópwéchúch lón ewe angangen afalafal ese lóngólóng wóón úkúkún fitemén sia álisiir le wiliti Chón Pwáraatá Jiowa. (Luk. 8:11-15) Me ren Jiowa, sia sópwéch lón ei angang ika sia chék likiitú lón ewe angangen afalafal me asukula aramas. Pwata? Pokiten sia álleasochisi I me Néún we.​—Mark. 13:10; Föf. 5:28, 29.

19-20. Ifa eú popun mi kkóló aúchean sipwe afalafal iei?

19 Lón ekkóch fénú, ewe angangen attaw a chék mumutá ren fitu maram. Ina popun, emén chón attaw a meefi atapwalapwalen ena angang atun a kkanoto kesipilóón angangen attaw. Pokiten sópwólóón ei ótót a chék fókkun arapoto, iwe a lapóló ewe popun ach sipwe afalafal iei! A chék ekis lusun ewe fansoun ach sipwe afalafala ewe kapas allim mi tongeni amanawa aramas. Kosap akkammang are witi ewe fansoun pwe manawom epwe unusen nónnóméch iwe kopwap féri ei angang mi lamot.​—SalAf. 11:4.

20 Kopwe mwékút iei le apéchékkúla óm mochen afalafal, alapaaló sileom lón Paipel, ámááraatá pwora, me ewe napanap apwúngú are nemeni pwisin en. Fiti ekkewe lap seni 8 million chón attawa aramas, iwe kopwe kúna ewe pwapwa seni Jiowa. (Ne. 8:10) Kopwe úppós le unusen fiti ei angang tori án Jiowa epwe apasa pwe a wes. En lesen mwirin ei, epwe pwóróus wóón úlúngát alen ach sipwe tongeni apéchékkúla ach úppós le sópweló le afalafala kapas allimen ewe Mwúún Kot.

KÉL 66 Uweifeili ewe Kapas Allim

^ par. 5 Jesus a etiwa ekkewe chón attaw mi tipetekison me angang weires ar repwe néún chón káé. Lón ei fansoun, Jesus a chúen ekketiwa chókkewe mi eáni ekkena esin napanap ar repwe chón attawa aramas. Ei lesen epwe pwóróus usun met mi lamot chókkewe mi káé Paipel repwe féri ika ra pireir le etiwa án Jesus etiwetiw.

^ par. 1 ÁWEWEEN KAPAS: Ewe kapas “chon attaua aramas” a weneiti meinisin chón afalafala ewe kapas allim me chón asukula aramas ar repwe wiliti néún Kraist chón káé.

^ par. 10 Ppii ewe lesen itelapan “Akkasukula Aramas ewe Enlet” lón Ewe Leenien Mas, minen October 2018, p. 9-15.