Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Ren Om Kopwe Win, Kopwe Engilo!

Ren Om Kopwe Win, Kopwe Engilo!

Ren Om Kopwe Win, Kopwe Engilo!

“Iteiten chon kitir meinisin epwe engilo lon mettoch meinisin.”​—1 Korint 9:25, NW.

1. Fan tipeeu me ewe poraus lon Efisus 4:22-24, ifa ussun fite milion aramas ra fen apasa ewer ngeni Jiowa?

 IKA en emon Chon Pwarata Jiowa mi papatais, ka fen esilei ngeni meinisin pwe ka mochen fiti eu kitir mi suuk ngonuk ewe tufichin angei manau esemuch. Ka fen apasa ewer ren om kopwe fori letipen Jiowa. Mwen ach fangolo manauach ngeni Jiowa, chommong leich sia wiisen siwili lapalapach kewe pwe ach fangolo manauach epwe wor lamotan me Kot epwe etiwa. Sia fen apwonueta alon ei fon ngeni chon Kraist: “Oupwe chok pwilitau lapalapemi me lom, ewe ren ami manau me lom, ewe mi limengau pokiten mochenian otupu . . . Oupwe pwal pwilitalong lapalapemi mi fo, ewe mi forieta usun lapalapen Kot lon ewe pung mi enlet pwal ewe tuppwel mi enlet.” (Efisus 4:22-24) Weween pwe mwen sia fen apasa ewer ren ach fangolo manauach ngeni Kot, sia wiisen apasa aapw ngeni ewe sokkun manau Kot a oput.

2, 3. Ifa ussun 1 Korint 6:9-12 a affata pwe mei wor ruu sokkun mettoch sipwe siwili ika sipwe apwapwai Kot?

2 Ekkoch me lein ekkewe lapalap loom chokkewe mi mochen wiliiti Chon Pwarata Jiowa repwe poutalo, ra fokkun aniuoput me ren an Kot we Kapas. Paul a makkei ekkoch leir lon noun we taropwe ngeni chon Korint: “Aramas mi fori lisou, are fel ngeni anumwal, are mocheisou, are aramas mi fori tipisin Sotom, are aramas mi sola are mochenia, are unupuch, are lalingau, are mocho, ir resap alemwiri ewe muun Kot.” Mwirin a fen pwari pwe ekkena chon Kraist lon ewe aewin senturi ra fen siwili lapalaper ren an apasa: “Iwe, a chok iei usun ekkoch leimi me lom.” Nengeni pwe a apasa me loom, sap iei.​—1 Korint 6:9-11.

3 Paul a apasa pwe eli pwal ekkoch siwil repwe lamot ren an apasa: “‘Mettoch meinisin mi mut ngeniei,’ nge esap mettoch meinisin epwe amurinnoeilo.” (1 Korint 6:12) Ina popun chommong ra mochen wiliiti Chon Pwarata Jiowa iei ra kuna ewe lamoten ar apasa aapw ngeni mettoch mi mumu ngeniir nge rese wesewesen alisiir are ir mi lamot kisikis. Neman forien ekkena mettoch epwe eani watteen ar fansoun are arikiirelo seni minne mi lamot.

4. Chon Kraist mi fangolo manauer me Paul ra tipeeu won met?

4 Emon epwe fangolo manauan seni letipan, sap fan erian, ussun ita pwe a pennukuolo mettoch mi fokkun watte. Chon Kraist mi fangolo manauer ngeni Kot ra tipeeu ngeni an Paul kewe kapas mwirin a wiliiti noun Jises chon kaeo: “Fan iten i [Jises] ua chok lus ren mettoch meinisin, o ua apasa pwe piipi chok, pwe upwe win ren Kraist.” (Filipai 3:8) Paul a pwapwa le apasa aapw ngeni mettoch mi lamot kisikis pwe a tongeni chuen apasa ewer ngeni Kot.

5. Met sokkun kitir Paul a winneni, me ifa ussun sia tongeni win?

5 Paul a engilo le ssa lon an we kitir lon pekin ngun me a tongeni apasa: “Ua fen fiti ewe maun mi murinno, ua fen awesalo ai kitir, ua fen akamwochu ewe luku. Iwe, seni iei fefeilo, ewe mwaramwar itan pung a fen iseni fan itei, ewe mwaramwar ewe Samol, ewe sou apung mi pung, epwe ngeniei lon ewe Ran, nge sap ngeniei chok, pwe pwal ngenir meinisin mi tongei an we pwato.” (2 Timoti 4:7, 8) Sipwe pwal tongeni apasa ina ussun lon mwach kkan? Sipwe tongeni ika sia engilo fan luku lon ach ssa lon an chon Kraist kitir tori a wes.

Mi Lamot Nemenem Won Mochenich Ika Sipwe Fori Minne Mi Murinno

6. Ifa weween engilo, me ikkefa ekkewe ruu pekin sipwe engilo lon?

6 Ekkewe kapas lon fosun Ipru me Krik mi chiyaku ngeni “engilo” lon ewe Paipel ra wewe ngeni an emon nemenem won i pwisin. Fan chommong weween ekkena kapas pwe emon a pwisin pinei an fori minne mi mwaal. Nge a ffat pwe nemenem won mochenich a lamot ika sipwe nounou inisich ren ach sipwe fori minne mi murinno. Aramas ra kan pae ngeni forien minne mi ngau, ina popun mei wor ruu sokkun fiu rech. (Än Salomon Afalafal 7:29; 8:11) Lupwen sia achocho pwe sisap fofforingau, sipwe pwal pwisin amwokutukich le foffori minne mi murinno. Ren enletin, ach nemenem won inisich pwe sipwe fori minne mi murinno epwe fokkun alisata ach sisap fori minne mi ngau.

7. (a) Sipwe iotek fan iten met, ussun chok Tafit? (b) Ach ekkekiekifichi met epwe alisikich le apochokkula nemenem won mochenich?

7 A ffat pwe nemenem won mochenich a fokkun lamot ika sipwe apwonueta ewe pwon sia fori lupwen sia fangolo manauach ngeni Kot. Sipwe iotek ussun chok Tafit: “Kot, kopwe forata lon ngang eu letip mi limelimoch, o isenalong lon ngang eu ngun mi fo o mi pung.” (Kol Fel 51:10) Sipwe tongeni ekkekiekifichi ekkewe feioch seni ach poutalo mettoch mi mwaal me minne a efeiengauakich lon pekin aion. Ekieki mwo ewe feiengau epwe torikich ika sise su seniir: semmwen mi chou, osukosuk lefilach me aramas, pwal mwo nge malo. Iwe, kopwe pwal ekieki ekkewe feioch mi chommong seni ach manaueni manauach me ren an Jiowa mochen. Iwe nge, sipwe pwal chechchemeni pwe letipach a tipatchem sola. (Jeremaia 17:9) Sipwe apposa letipach ach sipwe u ngeni an letipach etipetipakich le ekisalo ewe lamoten ach amwochu an Jiowa kewe minen aukuk.

8. Met kunaen manauach a asukulakich? Awewei mwo.

8 Lape-ngenikich sia silei seni met a fen fis lon manauach pwe fitukach mi tipis a kan sotun ekisalo ewe achocho mi popu seni ngunuch mi tinikken. Ren chok awewe, ekieki mwo ewe angangen afalafala ewe Muu. Jiowa a pwapwaiti an aramas tipemecheres le fiti ei angang mi amanaua aramas. (Kol Fel 110:3; Mattu 24:14) Ren lape-ngenikich, kaeoon ifa ussun sipwe afalafal ese fen mecheres. A fen lamot​—me eli a chuen lamot, ach nemenem won inisich, “afolu” inisich me ‘nemeni’ ussun chok pwe inisich chon kichiniwel, nge sisap mut ngeni an inisich erianikich ach sipwe filata ewe aal mi mecheres.​—1 Korint 9:16, 27; 1 Tesalonika 2:2.

“Ren Mettoch Meinisin”?

9, 10. Met a kapachelong lon ach engilo “lon mettoch meinisin”?

9 An ewe Paipel fon pwe sipwe engilo “ren mettoch meinisin” a affata pwe sisap chok ekis nemeni ach song are sisap lisowu mwaal. Neman sia ekieki pwe sia fen nemenem won mochenich ren ekkeei mettoch, me sia tongeni pwapwa ren ena. Iwe nge, ifa ussun ach engilo ren mettochun manauach meinisin, lupwen ese kon pwalo ewe lamoten engilo? Sipwe awewei won iei ussun. Anchangei mwo pwe ka nonnom lon eu fonu mi wouoch. Esap pwal eu alen tipatchem om kopwe kaeo ifa ussun kopwe nemenem won om mochen mooni sokkopaten pisek kese wesewesen osupwang ren? Sam me in mi tipatchem repwe feioch seni ar aiti ngeni nour kewe pwe resap mooni mettoch meinisin ra kuna pokiten a kawor ewe pisek, ra saani, are pokiten a nafoch nour moni. Pwungun pwe ika ena esin kait epwe sopwoch, iwe, ekkewe sam me in repwe isetiu eu leenien appiru mi murinno.​—Luk 10:38-42.

10 Ach kaeo ifa ussun sipwe chuen pwapwa lupwen sisap mooni och pisek, a tongeni apochokkulakich. A pwal tongeni alapalo ach pwapwaiti minne a fen nonnom rech me alisata ach weweiti manauen chokkewe rese tongeni pisekini sokkopaten pisek pokiten rese tufich. Pwungun pwe ei sokkun ekiek a unusen mwaalfesen me ekiekin chon fonufan mi choufetal iei ussun chowean “kopwe pwisin efeiochuk” me “a fich ngonuk minne mi murinno seni meinisin.” Mei wor chommong appio mi peseikich le muttir mooni met sia mochen nge aramas ra appionikich pokiten ra mochen wouochulo. Ika a ina ussun ach ekiek, epwe tongeni aweiresi ach nemenem won mochenich. Kanoto chok, eu chassi seni eu fonu mi wouoch lon Iurop a apasa: “Ika nemenem won mochen mi ngau a weires fan iten aramas mi enletin woungau, ifa ukuukun weiresin nemenem won mochenir fan iten chokkewe mi manau lon eu fonuen milik me pulech lein aramas mi wouoch!”

11. Met popun ach sisap mooni och mettoch lupwen sia tongeni mooni epwe alisikich, me met popun a weires?

11 Ika mi weires ach esinna lefilen minne sia mochen me minne sia osupwang ren, neman epwe lamot ach akkota pwe ach sisap fori och fan nafangauen miritich. Ren chok awewe, ika sia mochen u ngeni ach sise aukuukuochu met sia mooni, neman sisap chuen liwinimmang, are lupwen sia lo kamo sipwe aukuuku ewe moni sia uwei. Chemeni mwo an Paul kapas pwe “manau mi fich ngeni Kot, eti kinamwei, iei eu alen pisekisekilo mi auchea.” Paul a pwal pwungupwung iei ussun: “Pun sise mo wato och mettoch ngeni fonufan, o sisap pwal tongeni walo och mettoch seni fonufan. Iwe, are mi wor anach o pwal ufach, sipwe chok kinamwe ren ekkeei mettoch.” (1 Timoti 6:6-8) Nge kich? Ika sipwe kaeo ifa ussun manauach esap choutiu ren chommong pisek esor lamoter, me ifa ussun sipwe su seni ach akkomwa pwisin ach pwapwa​—ese lifilifil met a apwapwaikich​—a lamot pochokkuleloon letipach me nemenem won mochenich. Nge a mmen lamot ach kaeo ena lesen.

12, 13. (a) Ifa ussun engilo a lamot ren an chon Kraist kewe mwich? (b) Engilo a pwal lamot lon pwal menni kinikinin manauach?

12 A pwal lamot engilo lupwen sia fiti mwich me mwichelap. Ena lapalap a lamot ika sisap anchang atun ewe mwich. (An Salomon Fos 1:5) Neman sipwe fokkun engilo pwe sisap aosukosuka aramas ren ach mongungu ngeni chienach me tumunungau le auselingaochu ewe chon afalafal. Siwiliin ach kokkot pwe sisap mmang le fiti mwich a pwal wewe ngeni nemenem won ach mochen. A pwal lamot ach nemenem won met sia mochen fori pwe epwe nafoch ach fansoun le ammonlata fan iten ewe mwich, me sipwe pwal nemenem won meefiach pwe sipwe tongeni uwau ekiekich atun ewe mwich.

13 Engilo ren mettoch kisikis a apochokkula ach tufichin engilo ren mettoch watte. (Luk 16:10) A ifa murinnoon ach emiriitikich le alleaani an Kot we Kapas me puken aweween Paipel iteiten ran, me kakkaeo me ekkekiekifichi porauser! A ifa me tipatcheman ach emiriiti pwisin kich ussun sokkun angang ese fich ngeni chon Kraist, chiechiach, sokkopaten ekiek, me eoreniach kewe, are pwe sipwe emiriitikich le apasa aapw ngeni sokkopaten foffor mi tongeni solaani fansoun mi auchea seni ach fansoun fan iten ach angang ngeni Kot! Ach achocho lon an Jiowa we angang epwe tumunukich seni ekkewe mettoch mi arikikichelo seni ewe paratis lon pekin ngun lon an Jiowa mwichefel won unusen fonufan.

Sipwe Asimauolo Ren Nemenem Won Mochenich

14. (a) Ifa ussun semirit mi tongeni kaeo nemenem won mochenir? (b) Met sokkun feioch epwe toto reer ika ra muttir kaeo engilo lon manauer?

14 Emon mi upufo ese kon lien silei engilo. Ekkoch sou kaeoon fofforun semirit ra makkei lon echo taropwe: “Engilo ese pwisin fisita me ese muttir fisita. A lamot ngeni monukol me kukkun semirit emmwen me alillis seni semer kewe me iner ren ar repwe poputa le kaeo nemenem won mochenir. . . . Ren an ewe sam me in emmwen, engilo a kan lapalapelo atun ekkewe ier ewe nau a sukul.” Eu atittin won semirit ruaanu ierir a pwarata pwe chokkewe mi fen ekis kaeo nemenem won ar mochen, “ra kan wiliiti sarafo mi miritilo lap seni ekkewe ekkoch, aramas ra kan saaniir, ra achocho le sotuni mettoch mi fo, ra lukuluk won pwisin ar tufich, me aramas mi tongeni lukuluk wor.” Chokkewe rese mwo kaeo ei lesen “repwe tongeni meefi pwos, me muttir meefi mangau me tipeforea. Ra kkuf fan osukosuk me ra rikilo seni mettoch mi weires.” A ffat pwe emon semirit epwe kaeo ifa ussun epwe nemenem won an kewe mochen ika epwe wiliiti emon aramas mi mirit me asimau.

15. Met a pwalo ren nafangauen engilo, me ifa ussun a mwaalfesen me met ewe Paipel a apasa pwe sipwe achocho ngeni?

15 Pwal ussun chok, kich sipwe kaeo ifa ussun sipwe nemenem won ach mochen ika sipwe wiliiti chon Kraist mi asimau. Nafangauen ei nemenem a esinna pwe kich mi chuen monukol lon pekin ngun. Ewe Paipel a fonoukich pwe ‘sipwe tipemwan lon ach ekiek.’ (1 Korint 14:20) Sia achocho ngeni “tipeeufengen lon ewe luku, o sipwe sineifichi usun ewe Noun Kot, o sipwe tori ach tipen mwan, ngeni ukukun lapalapen unusochun Kraist.” Pwata? “Pwe site pwal chuen semirit, site pwal mokutukut are fitifetalei ekkewe asapwalin kapasen afalafal ren angochun aramas le afalafal, me angochun aramas le fori minen otupotup.” (Efisus 4:13, 14) A fokkun ffat pwe ach kaeo ngeni engilo a lamot ika sipwe pochokkul lon pekin ngun.

Amaaraata Nemenem Won Mochenich

16. Ifa ussun Jiowa a awora alillis?

16 Ren ach sipwe amaaraata nemenem won mochenich, sia osupwangen alillis seni lang, me ena alillis a kawor. An Kot we Kapas a ussun chok eu kilas mi unusoch mi aiti ngenikich menni lein lapalapach kewe sia wiisen siwili me a awewe ngenikich ifa ussun sipwe fori. (Jemes 1:22-25) Mei pwal wor eu mwichen pwipwi a mmonleta le awora alillis. Ekkewe elter mi weweiti ach kewe osukosuk repwe pwal alisikich. Jiowa a liffang ngenikich an we ngun mi fel ika sia tingor lon iotek. (Luk 11:13; Rom 8:26) Ina popun, amwo sipwe alamota ekkeei minen alillis fan chengel. Neman ekkewe poraus lon pekin taropwe 27 repwe alisikich.

17. Ifa ewe kapasen pesepes lon An Salomon Fos 24:16?

17 Ach silei pwe Jiowa a aucheani ach achocho le apwapwai i a fokkun auruurukich! Ei sile epwe amwokutukich ach sipwe achocho le alapalo ach nemenem won mochenich. Ese lifilifil fan fitu sia kkuf nge, sisap fangeta. “Pun inamwo ika eman chon pwung a turula fan fisu, a chok pwatasefal.” (An Salomon Fos 24:16) Iteiten fansoun sia win, mei wor popun ach pwapwa. Sia pwal silei pwe Jiowa a pwapwaitikich. Emon Chon Pwarata a apasa pwe mwen an fangolo manauan ngeni Jiowa, iteiten wiik ese un suupwa, epwe efeiochu pwisin i ren an mooni och pisek ren ewe moni a isoni pokiten an engilo.

18. (a) Met a kapachelong lon ach fiu fan iten nemenem won ach mochen? (b) Menni kapas seni Jiowa a alukulukukich?

18 Lap seni meinisin, sipwe chechchemeni pwe tupuwach me letipach ra kapachelong lon nemenem won mochenich. Sia tongeni weweiti ena seni an Jises kewe kapas: “Nge ngang upwe apasa ngenikemi, pwe ir meinisin mi nennengeni emon fefin o mochenia ngeni, ra fen lisou ngeni ren letiper.” (Mattu 5:28; Jemes 1:14, 15) Emon a fen kaeo ifa ussun epwe nemenem won ekiekin me meefian kewe epwe kuna pwe a mecheresilo an nemenem won unusen inisin. Amwo sipwe uppos sap chok ngeni ach sisap fori ingau nge pwal ngeni ach sisap ekiek ussun fofforingau. Ika ekiek mi ngau ra ppiita, muttir poutiirelo. Sia tongeni su seni sossot ren ach ekkekieki fofforun Jises me iotek. (1 Timoti 6:11; 2 Timoti 2:22; Ipru 4:15, 16) Lupwen sia achocho ngeni ena, sipwe apwonueta alon ewe fon lon Kol Fel 55:22: “Kopwe chok likiti ngeni ewe SAMOL osom we, o epwe amwochuk; esap mut ngeni emon pwe epwe amokutu ekkewe aramas mi pung.”

En Mi Chechchemeni

• Ikkefa ekkewe ruu pekin sipwe engilo lon?

• Met weween ach engilo “lon mettoch meinisin”?

• Ikkefa ekkewe alillis fan iten kalisitaan nemenem won mochenich lon ei lesen kopwe achocho le chechchemeniir?

• Ineet sia poputa le kaeo engilo?

[Ekkewe Kapas Eis fan Iten ewe Lesen]