Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Akkafalafal Pwe Aramas Repwe Wiliiti Chon Kaeo

Akkafalafal Pwe Aramas Repwe Wiliiti Chon Kaeo

Akkafalafal Pwe Aramas Repwe Wiliiti Chon Kaeo

“Lupwen Prisila me Akwila ra rong [Apollos], ra angei atewe, o ra awewefichi ngeni i ewe alen Kot.”​—FÖFÖR 18:26.

1. (a) Inaamwo ika Apollos a “ur ren ewe ngun mi fel,” nge met a osupwang ren? (b) Met a lamot ngeni Apollos fan iten an epwe molo an osupwang lon pekin ngun?

 PRISILA me Akwila, eu pean pupulu mi manau lon ewe aewin senturi, nge ir chon Kraist, ra auseling ngeni an Apollos eani eu afalafal lon eu sinakok lon ewe telinimw Efisus. Pokiten Apollos a angoch le kapas me etipetipa aramas, ekkewe chon auseling ra mmen auselingoch. Atena a “ur ren ewe ngun mi fel,” me a “pwung minne a afalafal ussun Jises.” Iwe nge, a ffat pwe Apollos a “chok sinei usun ewe papatais an Jon.” A enlet minne Apollos a afalafal ussun ewe Kraist, nge ese unus. A lamot ngeni Apollos pwe epwe lapalo sileian ussun wiisen Kraist fan iten pwonutaan an Jiowa kewe kokkot.​—Fofor 18:24-26.

2. Ifa ewe mettoch mi weires Prisila me Akwila ra tipeni ar repwe fori?

2 Muttir chok, Prisila me Akwila ra ekiekin alisi Apollos pwe epwe tufichin fori “mettoch meinisin” Kraist a alluku ngeni aramas. (Mattu 28:19, 20) A mak pwe ra angei Apollos, iwe, “ra awewefichi ngeni i minne mi pwung ussun alen Kot.” Nge eli ekkoch chon Kraist resap lien mochen asukula Apollos pokiten ar silei ekkoch poraus ussun i. Met sokkun poraus? Met sipwe tongeni kaeo seni an Prisila me Akwila awewefichi ngeni Apollos masouen Paipel? Ifa ussun ach nengenifichi ena poraus epwe tongeni alisikich le annefota ewe mettoch poputani Bible study?

Ekilapei Aramas

3. Pwata porausen manauen Apollos me lom ese pinei Prisila me Akwila seni ar repwe kait ngeni?

3 Apollos emon chon Jus, me neman a marita lon ewe telinimw Aleksantria. Lon ena atun, Aleksantria iolapen Isip me eu leenien sukul tekia, iwe, a itefoulo ren ewe watteen leenien iseisen puk a nom ikewe ie. Chommong chon Jus ra nonnom lon ena telinimw, pachelong sou kaeo. Ina minne, a afou ikewe ie ewe Tesin Ipru lon fosun Kriik, nge a iteni Septuagint. Ese mwaal ina ewe popun Apollos a “silelap usun Paipel.” Akwila me Prisila chon for tento. Angochun Apollos le afalafal a ita ameef ngeniir pwe resap tongeni alisi i? Aapw. Ren tong ra ekieki ena aramas, minne a osupwang ren, me ifa ussun repwe tongeni alisi i.

4. Ifa ussun Apollos a angei ewe alillis a osupwang ren me a angei me ia ena alillis?

4 Inaamwo ika Apollos a angoch le kapas, nge a lamot ngeni an epwe kait. Ewe alillis mi lamot ngeni esap nom lon eu sukul tekia, nge a nom lein chienan kewe lon ewe mwichefelin Kraist. Iwe, Apollos a kuna alillis seni an silei ekkewe mettoch mi alapalo an silefichi an Kot we kokkot, kokkotun an epwe amanaua aramas. Prisila me Akwila ra “angei Apollos, iwe, ra awewefichi ngeni i minne mi pwung ussun alen Kot.”

5. Met sipwe tongeni apasa ussun ukuukun pochokkulen Prisila me Akwila lon pekin ngun?

5 Prisila me Akwila ra pochokkul lon pekin ngun me ra asimau lon ar lukuluk. Neman ir mi ‘mmonleta fansoun meinisin pwe repwe uwawu kapasen pwarata ngeni io kkan mi mochen silei ewe popun an a wor ar apilukuluk allim,’ ese lifilifil ika ir aramas pisekisek, aramas mi woungau, sou kaeo, are chon kichiniwel. (1 Piter 3:15, NW) Akwila me puluwan we ra tufichin ‘nounoufichi kapasen ewe enlet fan pwung.’ (2 Timoti 2:15, NW) Neman ir sou kaeo Paipel. A wesewesen kku letipen Apollos ewe kait mi longolong won ‘ewe kapasen Kot, ewe mi manau me a fokkun manaman,’ weween, a tongeni kku ewe letip.​—Ipru 4:12.

6. Pwata sia silei pwe Apollos a kilisou ren ewe alillis a angei?

6 Apollos a kilisou ren ewe leenien appiru noun kewe sense ra isetiu, iwe, a lapalo angochun le forata chon kaeo. A aeafichi sileian lon ewe angangen esilefeili ewe poraus allim, akkaewin lein chon Jus. A sokkolo aucheaan Apollos pun a tufichin etipetipa chon Jus ussun Kraist. Pokiten ‘a silelap ussun Paipel,’ a tufichin anneta ngeniir pwe meinisin ekkewe soufosun lom ra aneanei ewe fansoun ewe Kraist epwe war. (Fofor 18:24, Kingdom Interlinear Translation) A pwal mak pwe mwirin, Apollos a feilo Akaia, iwe, “a fakkun alisi ir ekkewe mi fen luku ren ewe chen. Pun a fakkun pochokkul le polueni ekkewe re Jus fan mesen aramas, ren an aiti ngenir seni lon Paipel usun ewe Kraist, pwe i Jises.”​—Fofor 18:27, 28.

Kaeo Seni ewe Leenien Appiru Pwal Fitemon Sense ra Isetiu

7. Ifa ussun Akwila me Prisila ra lipwakochulo lon wiiser we, wiisen sense?

7 Ifa ussun Akwila me Prisila ra lipwakochulo lon wiiser we, wiisen senseen an Kot we kapas? Me lukun ar tinikken le pwisin kakkaeo me ar fiffiti mwich, ese mwaal a mmen pwal watte ewe alillis ra kuna seni ar fitipacheiti ewe aposel Paul. Ren 18 maram Paul a nonnom lon imwen Prisila me Akwila lon Korint. Ra angangfengen le fori me eppinasa tento. (Fofor 18:2, 3) Ekieki mwo ekkewe poraus alollol ussun Paipel ra kapasfengen ussun. Iwe, a ifa me watteen ewe alillis lon pekin ngun ra kuna seni ar fiffiti Paul! An Salomon Fos 13:20 a apasa pwe “Eman mi chiechi ngeni aramas mi tipachem epwe tipachemela.” Chiechi mi murinno a alapalo ar achocho ngeni mettochun ngun.​—1 Korint 15:33.

8. Prisila me Akwila ra kaeo met seni ar kakkatol Paul lon an angangen afalafal?

8 Lupwen Prisila me Akwila ra kakkatol an Paul angang lon wiisan we, wiisen emon chon afalala porausen ewe Muu, ra kuna emon sense mi lipwakoch. A mak lon ewe puken Fofor pwe Paul a “kan afalafal lon ewe sinakok [lon Korint] iteiten sapat, iwe, a sotuni le etipetipa chon Jus me chon Kriis.” Mwirin, lupwen Sailas me Timoti ra fiti i, Paul a “poputa le afalafal fan tinikken, iwe, a uwawu kapasen pwarata ngeni chon Jus pwe epwe anneta nge Jises ewe Kraist.” Lupwen ese lien wor chon mochen auseling lein chon ewe sinakok, Prisila me Akwila ra kuna pwe Paul a siwili leenien an afalafal, weween, a poputa le afalafal lon eu imw mi pacheri ewe sinakok. Me ikana ie Paul a tufichin alisi Krispus, “samolun ewe sinakok,” pwe epwe wiliiti emon chon kaeo. Neman Prisila me Akwila ra weweiti pwe lupwen emon a wiliiti emon chon kaeo, a kan fis siwil watte lon leenian me a alapalo uwaan ewe angangen afalafal ikewe ie. A mak pwe “Krispus . . . a luku ewe Samol, o chon le imwan meinisin ra eti i. O pwal chommong chon Korint ra rongorong, o ra luku; iwe, ra papataiselo.”​—Fofor 18:4-8.

9. Met Prisila me Akwila ra fori lupwen ra katol ewe leenien appiru Paul a isetiu?

9 Chon esilefeili porausen ewe Muu, awewe chok ren Prisila me Akwila, ra appiru ewe leenien appiru Paul a isetiu fan iten ewe angangen afalafal. Iei ewe kapasen pesepes seni ena aposel ngeni chon Kraist: “Oupwe appiruei, usun chok ngang ua appiru Kraist.” (1 Korint 11:1) Ren ar tipeeu ngeni ewe leenien appiru Paul a isetiu, Prisila me Akwila ra alisi Apollos pwe epwe pwung minne a weweiti ussun ekkewe afalafal seni Kraist. Iwe mwirin, a alisi pwal fitemon. Esor tipemwaramwar pwe Prisila me Akwila ra alisi chon Rom, Korint, me Efisus pwe repwe wiliiti chon kaeo.​—Fofor 18:1, 2, 18, 19; Rom 16:3-5.

10. Met ka fen kaeo seni Fofor sopwun 18 an epwe alisuk lon ewe angangen forata chon kaeo?

10 Met sipwe tongeni kaeo seni ach nengeni Fofor sopwun 18? Iwe, ussun chok an Akwila me Prisila kait seni Paul, kich sipwe pwal tongeni angochulo le forata chon kaeo ren ach appiru ewe leenien appiru ekkan sense mi lipwakoch, senseen an Kot we kapas, ra isetiu. Sipwe tongeni fiffiti ekkewe mi “afalafal fan tinikken” me ir mi “uwawu kapasen pwarata mi tichchik” ngeni aramas. (Fofor 18:5, Kingdom Interlinear Translation) Sipwe tongeni nengeni ifa ussun ar kapas a kan kku letipen aramas ren ar aea ewe sokkun tufich fan iten ar repwe asukula aramas, ewe tufichin etipetipa letiper. Ena sokkun tufich epwe tongeni alisikich le forata chon kaeo. Lupwen sia kakkaeo ngeni emon lon Paipel, eli sipwe tongeni ereni pwe epwe etiwa chon an famili are chon orun pwe repwe fiti ewe kaeo. Are sipwe tongeni eisini ika a silei pwal ekkoch aramas sipwe tongeni kapas ussun fan iten ar repwe kaeo Paipel.​—Fofor 18:6-8.

Efisata Alen Forata Chon Kaeo

11. Sipwe tongeni kuna me ia minefoon chon kaeo?

11 Paul me chienan kewe chon Kraist ra ekiekin forata chon kaeo ren ar afalafal imw me imw, lon leenien amomo, me lon ar saifetal​—weween, ekis meinisin. Lon wiisom we, wiisen emon chon afalafal mi tinikken le esilefeili porausen ewe Muu, en mi tongeni alapalo om angangen afalafal? En mi tongeni aea ekkan fansoun mi suuk ngonuk fan iten om kopwe kutta aramas mi tipemecheres me afalafal ngeniir? Ifa ussun chienach kewe chon afalafala ewe poraus allim ra fen chuuri aramas mi mochen kaeo? Sipwe akkom nengeni ewe angangen afalafal ren nounoun telephone.

12-14. Ren ach sipwe affata feiochun ewe angangen afalafal ren ach nounou ewe phone, awewei mwo minne ka pwisin kuna are eu me lein ekkewe poraus lon ekkeei wokisin.

12 Lupwen emon chon afalafal itan Maria a afalafal imw me imw lon Brazil, a ngeni emon fopwul mi towu seni eu apartment echo tract. Maria a aea itelapen ena tract fan iten an epwe poputani an fos ngeni, iwe, a eisini: “En mi mochen kakkaeo ussun Paipel? Ena fefin a polueni: “Ina wesewesen ai mochen. Nge iei ai osukosuk. Ngang emon sense, iwe, esor ai fansoun pokiten ai angangen asukula aramas.” Maria a awewei ngeni pwe repwe tongeni kapasfengen ussun Paipel ren ar nounou ewe telephone. Ewe fefin a ngeni Maria nampaan noun phone, iwe, lon ena kuniolun, a poputa le kaeo ngeni lon ewe puk Met Kot a Kutta Senikich? *

13 Lupwen a nounou ewe phone le afalafal, emon chon afalafal full-time lon Ethiopia a ruko pun a rong och akurang me lon imwen ewe mwan a foffos ngeni. Ewe mwan a tingorei ewe fefin pwe epwap kokosefal. Lupwen ewe fefin a kokosefal, ewe mwan a omusomus ngeni, iwe, a apasa pwe lupwen a koko me mwan, ir me puluwan we ra aninifengen. Ewe sister a aea ena kapas pwe epwe awewei ewe emmwen mi mirit a mak lon ewe Paipel fan iten ach sipwe pwakini osukosuk lon famili. Neminnewe a ereni pwe chommong famili ra kuna alillis seni ewe puk The Secret of Family Happiness, forien Chon Pwarata Jiowa. Ekkoch ran mwirin an ewe mwan angei ewe puk, ewe sister a kori won ewe phone. Atewe a kota pwe “Ei puk a fen selani ai pupulu!” Ren enletin, ewe mwan a amwichafengenni chon an famili pwe epwe awewei ngeniir ekkewe poraus mi murinno a fen alleani lon ewe puk. A poputa an ewe mwan kaeo Paipel lon imwan, iwe, ekiselo chok, a poputa le fiffiti ekkewe mwich an chon Kraist.

14 Emon chon esilefeili porausen ewe Muu lon Denmark a poputani eu Bible study ren an afalafal won ewe phone: “Ewe service overseer a peseiei pwe upwe fiti ewe angangen afalafal won phone. Le poputaan use ekiekin fiti pun iei aloi: ‘Esap ina och mettoch ua efich.’ Iwe nge, eu ran ua apworai letipei, iwe, ua kori ewe akkaewin imw. Sonja a polueni, iwe, mwirin am ekis kapasfengen, a era pwe epwe nouni och puken aweween Paipel. Eu kuniolun am aua kapasfengen ussun forutaan mettoch meinisin, iwe, neminnewe a apasa pwe a mochen alleani Life​—How Did It Get Here? By Evolution or by Creation. * Ua ereni pwe epwe murinno am aupwe chufengen me kapasfengen ussun ena poraus. Neminnewe a tipeeu ngeni. Sonja a fen mmonleta ren ewe kaeo lupwen ua war, iwe, am aua fen kaeofengen iteiten wiik seni ena fansoun.” Ach na sister lon Kraist a saigooni an poraus ren an apasa pwe “Ua fen ikkiotek fite ier ren eu Bible study, nge use ekiekin kuna eu ren ai afalafal won phone.”

15, 16. Menni poraus kopwe tongeni awewei ren om kopwe affata ochchun ach sipwe pippi ekkewe lapalap mi sokkopat fan iten ach sipwe poputani Bible study?

15 Chommong ra kuna uwaan ar angang pokiten ar apwonueta ewe kapasen emmwen mi era pwe sipwe afalafal ikewe chok aramas ra kan lo ie. Emon fin Kraist lon ewe United States a aukalo waan we chitosa unukkun efoch van lon eu leenien chitosa. Lupwen ewe fefin lon ewe van a kuna, ewe sister a poputa le awewei ngeni ach angangen asukula aramas ussun Paipel. Ewe fefin a auseling ngeni, a towu me lon waan we van, iwe, a fetal ngeni waan ewe sister. Iei alon ngeni: “Ua wesewesen pwapwa ren om fos ngeniei. Use fen chuen akkangei noumi kewe puken aweween Paipel ren fansoun langattam. Nge pwal och, ua mochen poputasefalli ai kaeo Paipel. En mi tongeni kaeo rei?” A ina ussun an ewe sister efisata eu alen esilefeili ewe poraus allim.

16 Iei ewe mettoch a fis ngeni emon sister lon ewe United States lupwen a lo ren eu leeni fan iten tumunuun aramas mi apwangapwang. A fos ngeni emon mi wiisen akkota ekkoch pekin alillis lon ena leeni, iwe, a ereni pwe a mochen alisi chon ena leeni ren minne mi lamot ngeniir lon pekin ngun. Ewe sister a pwal ereni pwe epwe pwapwa le awora eu kokkotun kaeo Paipel an epwe fis iteiten wiik ngeni io kkan mi mochen fiti, nge esap wor liwinin. Ewe mwan a mut ngeni an epwe chuuri chon ena leeni. Ekiselo chok, a kaeo ngeni 26 chon ena leeni lon Paipel fan ulungat iteiten wiik, iwe, emon leir a tufichin fiti ach kewe mwich iteitan.

17. Ifa eu lapalap mi uwaoch fan chommong fan iten ewe mettoch poputani Bible study?

17 Ren ekkoch chon esilefeili porausen ewe Muu, ar kapaseffat ussun ewe Bible study a kan efisata uwa murinno. Lon eu sossoran eu mwichefel mi wor 105 chon afalafal lon a akkaewin achocho le kapas ngeni chon iteiten imw meinisin ussun ewe Bible study. Walik me wonumon me leir ra fiti ewe angangen afalafal lon ena sossoran, iwe, mwirin ar afalafal ruu awa, ra kuna pwe a poputa 15 minefoon Bible study.

Kukutta Ekkewe mi Fichitiir Porausen ewe Muu

18, 19. Ifa ewe emmwen mi lamot seni Jises sipwe chechchemeni, me epwe pposolo letipach ach sipwe fet pokiten ena mettoch?

18 Lon wiisom we, wiisen chon esilefeili porausen ewe Muu, eli kopwe ekiekin appiru ekkewe kapasen emmwen mi mak lon ei lesen. Pwungun pwe sipwe mirit ika sipwe afanni eorenien chon fonuach lupwen sipwe ekiekin eani och sokkun lapalapen afalafal. Nge lap seni mettoch meinisin, sipwe chechchemeni an Jises emmwen ngenikich pwe sipwe kukutta ekkewe mi fichitiir porausen ewe Muu me akkalisiir ar repwe wiliiti chon kaeo.​—Mattu 10:11; 28:19.

19 Ren ach sipwe apwonueta ena mettoch, amwo sipwe ‘akkaea kapasen ewe enlet fan pwung.’ Sipwe tufichin fori ena ren ach eani kapasen etipetip mi longolong won Paipel. Ena mettoch epwe alisikich le emiriti letipen chon mochen auseling me amwokutuur pwe repwe apwonueta minne ra rong. Ren ach anomu ach lukuluk won Jiowa fan iotek, sipwe tongeni fiti ewe angangen alisi aramas ar repwe wiliiti noun Jises chon kaeo. Iwe, a ifa me watteen feiochun ena angang! Ina popun, sipwe ‘achocho ren unusen tufichich pwe sipwe iteuoch mwen mesen Kot,’ iwe, fansoun meinisin sipwe asamolu Jiowa lon wiisach we, wiisen chon esilefeili porausen ewe Muu, nge iei ewe popun sia akkafalafal, pun sia kan ekiekin forata chon kaeo.​—2 Timoti 2:15.

[Ekkewe pwóróus fan]

^ Forien Chon Pwarata Jiowa

^ Forien Chon Pwarata Jiowa.

En Mi Chechchemeni?

• Pwata a lamot ngeni Apollos chon awewefichi alen Kot?

• Ifa ussun Prisila me Akwila ra kaeo seni ewe aposel Paul?

• Met ka fen kaeo seni Fofor sopwun 18 ussun ewe angangen forata chon kaeo?

• Ifa ussun kopwe tongeni forata alen alisi aramas pwe repwe wiliiti chon kaeo?

[Ekkewe Kapas Eis fan Iten ewe Lesen]

[Sasing lon pekin taropwe 14]

Prisila me Akwila ra “awenechara ekiekin Apollos ussun alen Kot”

[Sasing lon pekin taropwe 16]

Apollos a angochulo le forata chon kaeo

[Sasing lon pekin taropwe 17]

Paul a afalafal ekis meinisin

[Sasing lon pekin taropwe 19]

Forata alen afalafal