Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Jiowa A Awora Minne Sia Osupwang Ren Iteiten Ran

Jiowa A Awora Minne Sia Osupwang Ren Iteiten Ran

Jiowa A Awora Minne Sia Osupwang Ren Iteiten Ran

“Ousap pwal tipemwaramwar. Pun. . .Sememi a pwal sinei pwe mi wor ami osupwang ren ekkeei mettoch.”​—LUK. 12:29, 30.

1. Ifa ussun Jiowa a amongooni ekkewe man?

 KA FEN atola emon litchok are pwal emon matchang mi chup lon ppwul? Eli ka ekieki met epwe tongeni ani ren an chuchchup lon ewe ppwul. Lon an Jises we Afalafal won ewe Chuuk, a pwarata pwe sipwe tongeni kaeo eu lesen seni ifa ussun Jiowa a amongooni ekkewe matchang. A apasa: Oupwe chok nennengeni ekkewe mansusu fan lang. Rese fotuki, rese pwal kini are ionfengenni lon imwen iseis; nge Sememi lang a amongour. Sap ami mi auchea senir?” (Mattu 6:26) Mi amwarar ifa ussun Jiowa a amongooni forian kewe meinisin.​—Kol Fel 104:14, 21; 147:9.

2, 3. Ikkefa ekkewe lesen lon pekin ngun sia tongeni kaeo seni an Jises aiti ngenikich pwe sipwe tingor fan iten anach mongo iteiten ran?

2 Ina popun, pwata Jises a apacha lon an iotekin appiru ewe tingor: “Kopwe ngenikem anem mongo ikenai”? (Mattu 6:11) Sipwe tongeni kaeo ekkoch lesen mi alollon lon pekin ngun seni ei tingor mi mecheres. Aewin, a achema ngenikich pwe Jiowa ewe Chon Awora Mi Lapalap Seni Meinisin. (Kol Fel 145:15, 16) Aramas ra tongeni ffot me achochonu, nge Kot chok mi tongeni amaaraata och mettoch lon pekin ngun me pekin aion. (1 Korint 3:7) Met sia ani me unumi ir liffang seni Kot. (Fofor 14:17) Ach tingor ren kaworen ach kewe osupwang iteiten ran a pwarata ngeni Kot pwe sia fokkun aucheaani ekkeei mettoch. Pwungun pwe ena esin tingor ese angasalokich seni wiisach le angang ika sia pochokkul.​—Efisus 4:28; 2 Tesalonika 3:10.

3 Oruuan, ach tingor fan iten “anem mongo ikenai” a pwarata pwe sisap kon aureki met epwe fis lon mwach kkan. Jises a pwal apasa: “Oute aureki o apasa, ‘Meeta sipwe ani?’ are ‘Meeta sipwe unumi?’ are ‘Meeta sipwe ufeni?’ Pun ekkewe re Jentail ra kukutta ekkeei mettoch meinisin, nge Sememi lang a sinei pwe mi wor ami osupwang ren ekkeei mettoch meinisin. Nge oupwe kuttafichi lom an mu o an pung; iwe, ekkeei mettoch meinisin repwap kapach ngenikemi. Iei minne, oute aureki usun leesor, pun leesor epwe pwisin aureki. A naf ngeni eu ran an we ingau.” (Mattu 6:31-34) Ewe iotek fan iten “mongo ikenai” a isetiu ewe leenien appiru fan iten ach sipwe manaueni manau mi mecheres, “ewe manau mi fich ngeni Kot, eti kinamwe.”​—1 Timoti 6:6-8.

Mongo Lon Pekin Ngun Ran Me Ran

4. Menni poraus lon manauen Jises me manauen chon Israel ra menlapei ewe lamoten ach mommongo lon pekin ngun?

4 Ach tingor fan iten anach mongo iteiten ran epwe pwal achema ngenikich ussun ach osupwang ren anach mongo lon pekin ngun iteiten ran. Inaamwo ika Jises a fokkun echik pokiten an echikipin ren fansoun langattam, a u ngeni an Setan sossot pwe epwe siwili ekkewe fau ngeni pilawa ren an apasa: “A makketiu, ‘Aramas resap manau ren pilaua chok, pwe ren iteiten kapas meinisin mi tou seni auen Kot.’” (Mattu 4:4) Lon ei wokisin Jises a aloni alon ewe soufos Moses lupwen a ereni ekkewe chon Israel: “[Jiowa] a atekisonakemi o esen ngenikemi pwe oupwe echik. Murin a amongo ngenikemi mana, och mongo ousap kukuna, pwal semelapemi kewe resap kukuna me mwan. Ei a fori, pwe epwe aiti ngenikemi pwe aramas resap manau ren mongo chok, pwe ra manau ren ekewe kapas meinisin mi towu seni awen ewe Samol mi Lapalap.” (Tuteronomi 8:3) Lapalapen an Jiowa awora ewe mana ngeni chon Israel ese chok atufichiir le mongo lon pekin aion nge a pwal asukuleer lon pekin ngun. Ra kaeo eu lesen ren ar “ioni ukukun mongon eu chok ran.” Ika ra iseis och tori lesossor, ewe lusun a pwongau me a wul. (Ekistos 16:4, 20) Nge, ese ina ussun lon ewe awonuen ran lupwen repwe ioni nafochun mongo fan iten ruu ran pwe epwe wor aner lon ewe Sapat. (Ekistos 16:5, 23, 24) Iei ussun ewe mana a achema ngeniir pwe repwe alleasochis me manauer a alongolong esap chok won pilawa nge won “ekewe kapas meinisin mi towu seni awen ewe Samol mi Lapalap.”

5. Ifa ussun Jiowa a awora anach mongo lon pekin ngun iteiten ran?

5 Iteiten ran sia pwal osupwangen ewe mongo lon pekin ngun Jiowa a awora ren Noun we. Iei ussun, Jises a seikata ewe “chon angang mi tuppwel o tipatchem” pwe epwe awora “mongo fansoun meinisin” fan iten ekkewe chon luku. (Mattu 24:45) Ewe mwichen chon angang mi tuppwol ese chok awora chommong mongo lon pekin ngun ren ekkewe puk me chassi mi awewei Paipel nge, a pwal peseikich pwe sipwe akkalleaani Paipel. (Josua 1:8; Kol Fel 1:1-3) Ussun chok Jises, sipwe pwal tongeni angei mongo lon pekin ngun iteiten ran ren ach achocho le kaeo ussun Jiowa me fori letipan.​—Jon 4:34.

Omusamusen Ach Kewe Tipis

6. Sipwe tingor omusamus fan iten menni liwinimmang me an Jiowa tipemecheres le omuseerelo epwe alongolong won met?

6 Ewe tingor mwirin lon ewe iotekin appiru a apasa: “Omusa senikem am liwinimang, usun chok am aua omusalo ekkewe mi liwinimang senikem.” (Mattu 6:12) Jises ese kapas ussun liwinimmangen moni. A ekieki ussun omusamusen ach kewe tipis. A iei ussun Luk a makkei ei tingor: “Kopwe omusa senikem am tipis, pun am aua pwisin omusalo iteiten aramas meinisin mi liwinimang senikem.” (Luk 11:4) Iwe, lupwen sia tipis, a ussun ita sia liwinimmang ngeni Jiowa. Nge ach Kot mi tong a tipemecheres le “tolu” senikich, are omusa, ena liwinimmang ika sia enletin aier, “kullusefal,” me tingor an omusamus ren luku lon an Kraist asorun moon kepich.​—Fofor 3:19; 10:43; 1 Timoti 2:5, 6.

7. Met popun sipwe tingor omusamus iteiten ran?

7 Pwal eu awewe, sia tipis lupwen sise apwonueta an Jiowa kewe alluk mi pwung. Pokiten ewe tipis sia alemwiri, oukich meinisin mi tipis lon ach kapas, foffor, me ekiek are sise apwonueta minne sipwe ita fori. (Än Salomon Afalafal 7:20; Rom 3:23; Jemes 3:2; 4:17) Ina popun, ese lifilifil ika sia chechchemeni are sise chechchemeni pwe sia fen tipis nge, a lamot ach sipwe apachalong lon ach iotek iteiten ran eu tingor fan iten omusamusen ach kewe tipis.​—Kol Fel 19:12; 40:12.

8. Ach tingor omusamus epwe efisi ach fori met, me epwe uwani met sokkun feioch?

8 Mwirin ach tingor omusamus, a lamot ach sipwe atittina pwisin kich, aier, me pwarata ach tipis, pokiten ach lukuluk won manamanen chchaan Jises le apochokkulasefallikich. (1 Jon 1:7-9) Ren ach annetata pwe ach iotek a enletin feito seni letipach, a lamot pwe ach tingor omusamus a fiti “fofor mi fich ngeni . . . aier.” (Fofor 26:20) Iei ussun sipwe tongeni luku pwe Jiowa a mmonleta le omusalo ach kewe tipis. (Kol Fel 86:5; 103:8-14) Ach fori epwe uwani kinamwe wachemuk, “an Kot we kinamwe, ewe mi somelo seni ach ekiek meinisin,” iwe, mwirin ‘epwe mamasa letipach o ach ekiek lon Kraist Jises.’ (Filipai 4:7) Nge an Jises we iotekin appiru a pwal aiti ngenikich ussun met sipwe fori pwe Kot epwe omusaalo ach kewe tipis.

Pwe Epwe Muselo Ach Kewe Tipis, A Lamot Ach Sipwe Omusaalo Tipisin Aramas

9, 10. (a) Menni poraus Jises a apacha ngeni ewe iotekin appiru me a menlapei met? (b) Ifa ussun Jises a pwal awewei ewe lamoten ach sipwe omusaalo chokkewe mi tipis ngenikich?

9 Ewe tingor “omusa senikem am liwinimang, usun chok am aua omusalo ekewe mi liwinimang senikem,” ewe chok kinikinin ewe iotekin appiru Jises a awewei won. Mwirin an amuchalo ewe iotek, a pwal apasa: “Pun are oupwe omusalo tipisin aramas, iwe, Sememi lang epwe pwal omusalo ami. Nge are ousap omusalo aramas, iwe, Sememi esap pwal omusalo tipisimi.” (Mattu 6:14, 15) Iwe, Jises a affataochu pwe an Jiowa omusaalo ach kewe tipis a alongolong won ach tipemecheres le omusaalo tipisin aramas.​—Mark 11:25.

10 Lon pwal eu fansoun, Jises a eani eu kapas awewe mi pwarata ewe lamoten ach sipwe omusaalo tipisin aramas ika sia mochen pwe Jiowa epwe omusaalo ach kewe tipis. A poraus ussun emon king mi kisaseu le omusaalo an noun we chon angang liwinimmang mi fokkun watte. Feil, feil, ewe king a apwungu ei mwan lupwen ese mochen omusa an chienan we chon angang liwinimmang ese watte ussun an we ngeni ewe king. Jises a amuchalo ewe kapas awewe ren an apasa: “Iei usun Semei lon lang epwe pwal fori ngenikemi, are ousap omusalo tipisin pwimi seni lelukemi.” (Mattu 18:23-35) A ffat ewe lesen: Watteen ach liwinimmangen tipis Jiowa a fen omusa a fokkun lapalap seni eu tipis emon a fori ngenikich. Pwal och, Jiowa a omusaalo ach kewe tipis iteiten ran. Ina popun sipwe pwal tongeni omusaalo chokkewe ra tipis ngenikich fan ekkoch.

11. Menni fon seni ewe aposel Paul sipwe alleasochisi ika sia mochen pwe Jiowa epwe omusaakichelo, me met sokkun uwa sipwe uwani?

11 Ewe aposel Paul a makkei: “Oupwe umoumochfengen o kirokirochfengen, oupwe pwal omusamusfengen lefilemi, usun chok Kot a fen pwal omusalo ami lon Kraist.” (Efisus 4:32) Omusamusfengen a efisata kinamwe lefilen chon Kraist. Paul a pwal peseikich: “Ami, usun noun Kot mi filita, ami kena mi fel o achengicheng, oupwe pwilitalong womi umoumoch, kirokiroch, tipetekison, mosonoson, o songomang. Oupwe songomangfengen lefilemi o omusamusfengen, are emon a tipi ngeni emon. Usun chok ach Samol a fen omusakemi, ami oupwe pwal omusamusfengen. Nge lap seni ekkeei mettoch meinisin, oupwe pwilitalong womi ewe riri itan tong, ewe mi ririfengenni o aunusochualo mettoch meinisin.” (Kolose 3:12-14) Ekkeei poraus meinisin ra kapachelong lon ewe iotek Jises a aiti ngenikich: ‘Omusa senikem am liwinimang, usun chok am aua omusalo ekkewe mi liwinimang senikem.”

Tumun Lupwen Sia Nonnom Fan Sossot

12, 13. (a) Ewe tingor lon ewe iotekin appiru “kete emmwenikemilong lon sosot” ese tongeni wewe ngeni met? (b) Io ewe Sou Sossot mi lapalap, me met weween ach tingor pwe sisap tolong lon sossot?

12 Iei ewe tingor mwirin lon an Jises iotekin appiru: “Kete emmwenikemelong lon sosot.” (Mattu 6:13) Weween pwe Jises a mochen ach sipwe tingorei Jiowa pwe esap sotunikich? Esap ina weween, pokiten ewe aposel Jemes a makkei fan emmwenien ngunun Kot: “Emon esap apasa fansoun an sosot, ‘Ai sosot a feito me ren Kot’; pun esor emon mi tongeni oturukapa Kot, o Kot esap oturukapa emon.” (Jemes 1:13) Pwal och, ewe soumak kol mi fel a makkei: “Samol, are kopwe chechemeni ekkewe tipis, Samol, io epwe tongeni uta?” (Kol Fel 130:3) Jiowa ese ouwesacha kich ren an epwe kuna ach kewe tipis meinisin, me ese sotunikich ren an epwe kuna ika sipwe tipis. Iwe, met weween ei kinikinin ewe iotekin appiru?

13 Setan ewe emon a sotunikich, ewe emon a efisi ach turutiu ren an otupotup me a pwal mwo nge sotun oromikichelo, ina i Setan ewe Tefil. (Efisus 6:11) Setan ewe Sou Sossot. (1 Tesalonika 3:5) Lupwen sia iotek pwe sisap tolong lon sossot, sia tingorei Jiowa pwe esap mut ngeni ach sipwe tup lupwen sia kuna sossot. Sia tingorei i le alisikich pwe “Satan ete liapenikich,” pwe sisap kkuf fan ekkewe sossot. (2 Korint 2:11) Sia tingor pwe sipwe “nonnom fan nemenien Ewe mi Fakkun Tekia,” me angei ewe tumun a tori chokkewe mi etiwa an Jiowa emmwen fansoun meinisin.​—Kol Fel 91:1-3.

14. Ifa ussun ewe aposel Paul a alukulukukich pwe Jiowa esap likitikichelo ika sipwe kutta an alillis lupwen a torikich sossot?

14 Sia tongeni lukuluk pwe ika ina wesewesen mochenin letipach, me a pwalo lon ach kewe iotek me foffor, Jiowa esap likitikichelo. Ewe aposel Paul a alukulukukich: “Esor eu sosot mi torikemi, pwe ekkewe chok mi fen tori aramas meinisin. Kot mi tuppwel, o esap mut ngenikemi sokkun sosot mi lap seni ami tufich, nge ren ekkewe sosot, epwe forata alen angasakemilo, pwe oupwe tongeni pworacho ngeni.”​—1 Korint 10:13.

“Kopwe Angasakemelo Seni Mi Ingau”

15. Met popun a fokkun lamot iei ach tingor pwe sipwe ngaselo seni ewe mi ingau?

15 Me ren lape-ngeni ekkewe taropwe loom sia tongeni lukuluk lon, an Jises iotekin appiru a muchulo ren ekkeei kapas: “Kopwe angasakemelo seni mi ingau.” * (Mattu 6:13) A pwal lapelo lamoten tumun seni ewe Tefil lon ei fansoun sopwoloon. Setan me noun kewe timon ra maunei ekkewe mi kepit, “ir mi amwochu ekkewe allukun Kot, o uwei ewe pwarata usun Jises,” me chiener kewe ewe “mwich mi fakkun lapalap.” (Pwarata 7:9; 12:9, 17) Ewe aposel Piter a pesei ekkewe chon Kraist: “Oupwe ononoto, oupwe mamasa. Ewe chon oput ami, ewe tefil, a fefeilfetal usun chok emon laion mi orior, o a kukutta emon pwe epwe oromalo. Iwe, oupwe u ngeni i, o oupwe nukuchar lon ami luku.” (1 Piter 5:8, 9) Setan a mochen pinei ach angangen afalafal, me ren noun kewe chon angang won fonufan​—seni lamalam, business, are politics​—a sotun aniuokkusukich. Iwe nge, ika sipwe uta nukuchar, Jiowa epwe angasakichelo. Ewe chon kaeo Jemes a makkei: “Iei minne, oupwe alleasochisi Kot. Oupwe u ngeni ewe tefil. Iwe, epwe su senikemi.”​—Jemes 4:7.

16. Jiowa a tongeni nounou io ren an epwe alisi noun kewe chon angang mi riaffou?

16 Jiowa a mutata pwe Noun we epwe kuna sossot. Nge mwirin an Jises u ngeni ewe Tefil ren an nounou Kapasen Kot ussun chok eu minen tumun, Jiowa a tinalo ekkewe chonlang pwe repwe apochokkula i. (Mattu 4:1-11) Ussun we chok, Jiowa a nounou noun kewe chonlang ren an epwe alisikich ika sipwe iotek ren luku me opelong lon i. (Kol Fel 34:7; 91:9-11) Ewe aposel Piter a makkei: “Iwe, ewe Samol a fen sinei angasalo ekkewe aramas mi tuppwel seni ar kewe sosot, o a pwal sinei iseis ekkewe aramas mi ingau ngeni ninni tori ewe ranin apung.”​—2 Piter 2:9.

Ngaselo Mi Unus A Arapoto

17. Ren an ngenikich ewe iotekin appiru, ifa ussun Jises a aiti ngenikich ekkewe mettoch sipwe akkomwa?

17 Lon ewe iotekin appiru, Jises a menlapei ekkewe mettoch mi lamot. Sipwe akkomwa piniloon iten Jiowa we mi lapalap me fel. Pokiten ewe Muun Messaia ina ewe mettoch epwe apwonueta ena, sia iotek pwe ewe Muu epwe feito me ataielo ekkewe muun aramas meinisin rese unusoch, me alukuluku fisitaan letipen Kot won fonufan ussun chok lon lang. Ach apilukulukun manau lon paratis won fonufan a alongolong won piniloon iten Jiowa me an meinisin won lang me fonufan ra anomuur fan an nemenem mi pwung. Mwirin ach iotek fan iten ekkeei mettoch meinisin mi lamot, sipwe tongeni iotek fan iten met sia osupwang ren ran me ran, omusamusen ach kewe tipis, me ach ngaselo seni ekkewe sossot me rauangauen ewe mi ingau, Setan ewe Tefil.

18, 19. Ifa ussun an Jises iotekin appiru a alisikich pwe sipwe mammasa me “akamwochu-nukucharei popun ach luku tori le sopolon”?

18 Ach unusen ngaselo seni ewe emon mi ingau me an we otot mi ppwor a arapoto. Setan a silei pwe “an we fansoun a chok mochomoch” fan iten pwaloon an “song” mi lap won fonufan, akkaewin ngeni noun Jiowa kewe chon angang mi tuppwol. (Pwarata 12:12, 17) Lon ewe esissinnen “sopolon ei fansoun,” Jises a oesini ussun ekkewe mettoch mi amwarar, me ekkoch me leir repwe chuen fis lon mwach kkan. (Mattu 24:3, 29-31) Lupwen sia kuna pwonuetaan ekkeei mettoch, ach apilikuluk a pochokkulelo. Jises a apasa: “Are ekkeei mettoch epwe fisita, oupwe neta o sacheta pun ami amanau a arapoto.”​—Luk 21:25-28.

19 Ewe iotekin appiru mi titchik Jises a aiti ngeni noun kewe chon kaeo a awora emmwen mi murinno ussun met sipwe iotek ussun lupwen ewe sopwoloon a arapoto. Amwo ach lukuluk pwe Jiowa epwe awora met sia osupwang ren ran me ran lon pekin ngun me lon pekin aion epwe pochokkul tori ewe sopwoloon. Ach likiitu le iotek epwe atufichikich ach sipwe “akamwochu-nukucharei popun ach luku tori le sopolon.”​—Ipru 3:14; 1 Piter 4:7.

[Pwóróus fan]

^ Ekkoch Paipel loom ra amuchalo ewe Iotekin Ach Samol ren doxology (eu kapasen mwareiti Kot): “Pun mu me manaman me ling mi nonnom reom, feilfeilo chok. Amen.” The Jerome Biblical Commentary a apasa: “Ewe doxology . . . ese nom lon lape ngeni ekkewe taropwe loom mi enlet.”

Enniwili Poraus

• Met weween ach tingor fan iten “anem mongo ikenai”?

• Awewei ewe tingor “omusa senikem am liwinimang, usun chok am aua omusalo ekkewe mi liwinimang senikem.”

• Met weween ach tingorei Jiowa pwe esap emmwenikichelong lon sossot?

• Met popun a lamot ach iotek “kopwe angasakemelo seni mi ingau”?

[Ekkewe Kapas Eis fan Iten ewe Lesen]

[Sasing lon pekin taropwe 23]

Lydekker