Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Tuttumunuk Seni Poraus Mi Otuputup

Tuttumunuk Seni Poraus Mi Otuputup

Tuttumunuk Seni Poraus Mi Otuputup

“Oupwe tumunukemi pwe esap wor emon epwe liapenikemi ren . . . otuputup-mwal.”​—KOLOSE 2:8.

1-3. (a) Ikkefa ekkewe poraus mi affata pwe kapas mi otuputup a fen annifelong lon arapakan meinisin foffor mi fiffis iteiten ran? (b) Pwata sisap mairu ren choufetalin kapas mi otuputup won unusen fonufan?

 “FITEMON leimi mi fen angang fan iten emon, nge ese kapas chofona ngonuk fan eu?” Fite ier lom, ina ewe kapas eis emon professor lon pekin alluk a eisini eu kumiin aramas pwe epwe silei meefier. Met ra apasa? Atewe a awewei pwe “Emon chok me lein fite ngerou loier a apasa pwe esaamwo rong och kapas chofona seni emon.” Met popun? “Ena loier a keran poputa an angang lon eu watteen sopai, iwe, esaamwo kapas ngeni emon.” Ena poraus a affata och mettoch mi enlet lon ei fansoun​—weween, a ffat pwe kapas chofona me foffor mi otuputup ra fokkun choufetal lon ei fansoun, nge ina och mettoch sise pwapwa ren.

2 Kapas mi otuputup a pwapwalo lon chommong sokkopaten lapalap me a fen annifelong lon arapakan meinisin fofforun aramas lon ei fansoun. Fan chommong ena sokkun kapas a pwalo lon porausen fonufan​—awewe chok, nouwiisin muun ra kapas chofona ussun fofforur, ekkan accountant me loier ra mwakeleta peiofun ekkan meilapen sopai, chommong sopai ra kapasen orukoruk ngeni chon kamo, me aramas ra churi lon kapwung pwe repwe angemwaalli moni seni ekkan insurance company. Iwe, a pwal wor kapas otuputup lon pekin lamalam. Ekkewe nouwiisin lamalam ra oruka aramas ren ar aiti ngeniir afalafal mi chofona, awewe chok ren ewe poraus ussun ngunun aramas esap tongeni sopwolo, ekkeiin ell, me ewe Trinitas.​—2 Timoti 4:3, 4.

3 Sipwe ita mairu ren ekkena kapas otuputup meinisin? Aapw. Iei an Paipel ourour ussun “ekkewe ranin le sopwoloon”: “Ekkewe aramas ingau, pwal ekkewe chon likotuputup, repwe chok alapalo ar fofor-ingau, ra otupu ekkoch, nge ekkoch ra pwal otupu ir.” (2 Timoti 3:1, 13) Pokiten kich chon Kraist, a lamot ach sipwe pippi ekkan poraus mi orukoruk, weween, ekkan poraus mi tongeni okullukich seni ewe enlet. Ruu kapas eis a piita me ikana ie: Pwata a kon choufetal kapas mi otuputup lon ei fansoun, me ifa ussun sipwe tongeni tuttumunukich pwe site tupulo rer?

Pwata A Kon Choufetal Kapas mi Otuputup lon ei Fansoun?

4. Ifa ussun Paipel a awewei ewe popun an a choufetal kapas mi otuputup won unusen fonufan?

4 Ewe Paipel a affata ewe popun a kon choufetal kapas mi otuputup won fonufan. Ewe aposel Jon a makkei pwe “fonufan meinisin a nonnom fan nemenien ewe mi ingau.” (1 Jon 5:19) Ena emon mi ngau Setan ewe Tefil. Iei alon Jises ussun i: “Ese mo nonnom lon minne mi enlet pun minne mi enlet ese nonnom lon i. Iwe, lupwen a kapas chofona, a chok kapas seni pwisin i, pun i emon chon kapas chofona, pwal semen kapas chofona.” Iwe, a ita wor popun ach sipwe mairu ren an ei fonufan lapalapeni lapalapen ewe emon mi nemeni, weween, an appiru ekiekin, mochenin, me fofforun kewe mi otuputup?​—Jon 8:44; 14:30; Efisus 2:1-3.

5. Ifa ussun Setan a fen alapalo an kewe foffor mi otuputup lon ei fansoun le sopwoloon, me io kkan a akkaewin ekiekin otupuur?

5 Lon ei fansoun le sopwoloon, Setan a fen alapalo fofforun kewe. A fen koturutiu ngeni fonufan. A silei pwe an fansoun a mwoch, me an “song mi lap.” Pokiten a mmen pochokkul an ekiekin nnielo aramas ukuukun an tufich, iwe, a “otupu fonufan meinisin.” (Pwarata 12:9, 12) Sap minne Setan a eani foffor mi otuputup fan akkaeu chok. Nge, fansoun meinisin a akkachocho ngeni an epwe otupu aramas. * A kan akkaea sokkun minen otuputup meinisin mi nom ren​—nge mi kapachelong kapas mi orukoruk me tipachchem sola​—pwe epwe achunalo ekiekin chon lukun me aimufeseniir seni Kot. (2 Korint 4:4) Ena sou otuputup a kan akkaewin ekiekin emmwen ngeni malo ir kewe mi fel ngeni Kot “ren ngun me enlet.” (Jon 4:24; 1 Piter 5:8) Sisap monuki fan eu pwe Setan a fen ussun ita apasa ‘Ngang mi tongeni okullu aramas meinisin seni seni Kot.’ (Hiop 1:9-12) Sipwe kaeo ussun ekkoch me lein an Setan kewe “foffor mi otuputup” me ifa ussun sipwe tongeni tuttumunukich seniir.​—Efisus 6:11, Jewish New Testament.

Tuttumunukich Seni Kapas mi Otuputup Seni Chon Rikilo

6, 7. (a) Met chon rikilo repwe tongeni apasa? (b) Met Paipel a affata ussun ekiekin chon rikilo?

6 Ren fansoun langattam Setan a fen nounou chon rikilo ren an epwe otupu noun Kot kewe chon angang. (Mattu 13:36-39) Eli chon rikilo repwe apasa pwe ra fel ngeni Jiowa me ra luku Paipel, nge ra u ngeni chon an Kot we mwicheich won fonufan. Ekkoch ra pwal mwo nge liwiniiti ekkewe afalafal mi aitengaua Kot seni “Papilon mi Lapalap,” nge iei ewe mwicheichen lamalam mi chofona a nom won unusen fonufan. (Pwarata 17:5; 2 Piter 2:19-22) Fan an lang emmwen, ekkewe sou makken Paipel ra nounou ewe sokkun kapas mi pochokkul pwe repwe pwari ekiekin me fofforun chon rikilo.

7 Ifa ekiekin chon rikilo? Ren chommong leir, esap naf ar repwe chok towu seni ewe lamalam eli ra fen pin luku me lom pwe a enlet. Fan chommong, ra mochen paani pwal fitemon pwe repwe fitiir. Chommong chon rikilo ra ekiekin “asepa ekkewe chon kaeo [weween, noun Kraist kewe chon kaeo] ngeni pwisin ir.” (Fofor 20:29, 30) Iei an ewe aposel Paul kapasen ourour ussun ekkewe sense chofona: “Oupwe tumunukemi pwe esap wor emon epwe liapenikemi.” (Kolose 2:8) Esap ina ewe mettoch chommong chon rikilo ra sotuni le fori? A wor ekkan aramas mi su fan aramas, weween, ra uweiirelo seni ar kewe famili, iwe, a pwal ina ussun ekkan chon rikilo pun ra sotuni le liapeni chon ach mwichefel, weween, chokkan mi luku pwe a pwung ar kapas, iwe, ra ekiekin uweiirelo seni ewe mwichen siip.

8. Met chon rikilo ra kan fori ren ar repwe apwonueta ar ekiek?

8 Met sokkun mettoch chon rikilo ra kan aea pwe repwe apwonueta ar ekiek? Fan chommong ra aea poraus mi mwaal, ra nofitifengenni kapas mi enlet me kapas chofona, me poraus mi unusen chofona. Jises a silei pwe noun kewe chon kaeo repwe kuna sossot seni chokewe mi “apasata sokkun kapas chofona mi ngau meinisin” ussur. (Mattu 5:11, Today’s English Version) Ekkena aramas mi chungau, chon u ngeniir, repwe kapas chofona pokiten ar ekiekin otupu aramas. Ewe aposel Piter a makkei kapasen ourour ussun chon rikilo mi aea “kapas mi mwakel,” iwe, repwe achoufetalei “afalafal mi otuputup,” me ‘amwaalli ewe Paipel’ ren ar repwe apwonueta pwisin mochenir. (2 Piter 2:3, 13; 3:16) Sia kan letipengau pokiten an chon rikilo tufichin “okullu ekkoch aramas seni ewe luku.”​—2 Timoti 2:18.

9, 10. (a) Ifa ussun sipwe tongeni tuttumunukich pwe site tupulo ren chon rikilo? (b) Pwata sise kan osukosuk ika epwe lamot ach sipwe siwili minne sia weweiti ussun an Kot kokkot?

9 Ifa ussun sipwe tongeni tuttumunukich pwe site tupulo ren chon rikilo? Sipwe apwonueta ewe fon seni an Kot we Kapas, nge iei alon: “Oupwe esisinata ir mi efisata aimufesen, are sokkun riaffou mi u ngeni ewe afalafal oua fen kaeo; iwe, oupwe sap senir.” Sia kan “sap senir” ren ach kullulo seni ar kewe poraus​—ese lifilifil ika repwe pwisin fos ngenikich, are epwe mak lon nour kewe puk, are epwe nom won ewe Internet. Pwata sipwe ina ussun? Aewin, pun ina alon an Kot we Kapas, me sia luku pwe Jiowa a enletin ekieki met epwe ochitikich fansoun meinisin.​—Aisea 48:17, 18.

10 Oruuan, sia kan tongei ewe mwicheich mi fen aiti ngenikich ekkewe poraus enlet mi auchea, iwe, ra fen wesewesen aimukichelo seni Papilon mi Lapalap. Nge sia pwal weweiti pwe sileiach ussun an Kot kokkot esaamwo unus; iwe, a fen lapalo are siwil minne sia weweiti lon ekkewe ier ra lo. Chon Kraist mi tuppwol ra mosonosonun witiwit won Jiowa ren minne epwe affata ngeniir. (An Salomon Fos 4:18) Nge sisap sapelo seni ewe mwicheich Kot a pwapwa le akkaea, pun sia kukkuna ekkewe pisekin annet mi ffatoch pwe a ekkefeiochu ena mwicheich.​—Fofor 6:7; 1 Korint 3:6.

Tuttumunukich Seni Ach Pwisin Otupukich

11. Pwata a mecheres ngeni aramas rese unusoch ar repwe pwisin otupuur?

11 Pokiten aramas rese unusoch, a nom rer och lapalap Setan a muttir angang won​—nge ina ewe mettoch otupu pwisin ir. Jeremaia 17:9 a apasa pwe “Letipen aramas a fokun atuputup lap seni mettoch meinisin, a unusen ngau.” Iwe, iei makkeien Jemes: “Iteiten aramas a kuna sosot lupwen an mochenia-ingau a emmweni o otupu i.” (Jemes 1:14) Ika och mocheniangau epwe pwukuta lon letipach, eli letipach epwe sotunikich ren och fofforun tipis, iwe, epwe ussun ita a fokkun murinno nge esap wor ngauan. Ina och ekiek mi otuputup, pun ach fangeta ngeni tipis epwe emmwen ngeni sopwongau.​—Rom 8:6.

12. Ifa ussun sipwe tongeni turulong lon ewe ssar, ssaren ach pwisin otupukich?

12 A mecheres ach sipwe pwisin otupukich. Letipach mi tipachchem sola epwe tongeni apwolu och lapalap mi ngau a nom rech are ameef ngenikich pwe eu tipisilap sia fori ese lien ngau. (1 Samuel 15:13-15, 20, 21) Eli letipach mi tipachchem sola epwe pwal ameef ngenikich pwe esor ngauen ekkoch sokkun foffor sia tipemwaramwar ussur. Awewe chok ren ewe mettoch minen kunou. Ekkoch minen kunou ra murinno me apwapwa. Iwe nge, chommong mettochun lon ei fonufan​—weween, lon ekkewe kachito me tv prokram me pwal won ewe Internet​—ra fokkun ngau. A mecheres ach sipwe meefi pwe sipwe tongeni nengeni ekkan minen apwapwa mi oro ngau, nge sisap feiengau rer. Ekkoch ra pwal mwo nge ussun ita apasa, “Mwelien letipei ese amengiringiriei, ina minne, ita met ngauan?” Nge ekkena sokkun aramas ra ‘pwisin otupuur ren ekiek mi mwaal.’​—Jemes 1:22, NW.

13, 14. (a) Menni poraus lon Paipel a affata pwe sap minne mwelien letipach epwe emmweniochukich fansoun meinisin? (b) Ifa ussun sipwe tongeni tuttumunukich pwe site otupu pwisin kich?

13 Ifa ussun sipwe tongeni tuttumunukich pwe site pwisin otupukich? Akkom, a lamot ach sipwe chechchemeni pwe sap minne mwelien letipach a wenechar fansoun meinisin. Ekieki mwo porausen ewe aposel Paul. Mwen an wiliiti emon chon Kraist, a eriaffou noun Kraist kewe chon kaeo. (Fofor 9:1, 2) Eli mwelien letipan ese amengiringiri lon ena fansoun. Nge, a ffat pwe a mwaal mwelien letipan. Iei alon Paul: “Ua tiparoch me ai foffor a popu seni nafangauen luku.” (1 Timoti 1:13) Iwe, inaamwo ika mwelien letipach epwe mutata ekkoch minen kunou, nge esap weween pwe a wesewesen pwung minne sipwe fori. Ewe chok sokkun mwelien letip mi nukuchar, nge mi fen miritilo ren an Kot we Kapas, epwe tongeni awora emmwen mi pwung.

14 Ren ach sipwe tuttumunukich seni ach pwisin otupukich, a wor ekkoch minen alillis mmen lamot sipwe chechchemeni. Atittina pwisin en fan alillisin iotek. (Kol Fel 26:2; 2 Korint 13:5). Ika sipwe wenechar le atittina pwisin kich, eli epwe pwalo lamoten ach sipwe siwili ekiekich are fofforuch. Akkauseling ngeni an aramas fon. (Jemes 1:19) Pokiten sia kan apap lupwen sia pwisin atittinakich, sipwe mirit ika sipwe akkauseling ngeni alon chienach kewe mi asimau, pun sanne repwe apap. Ika kopwe kuna pwe fofforum kewe ese lien pwung me ren chienom kewe mi mirit me asimau, kopwe tongeni eisinuk ‘Epwe tufich pwe mwelien letipei ese kaitoch are letipei a fen otupuei?” Kakkaeo Paipel me ekkewe puken aweween Paipel. (Kol Fel 1:2) Om foffori ena mettoch epwe alisuk pwe ekiekum, sorosorum, me meefiom epwe tipeeu ngeni ekkewe kapasen alongolongun alluk seni Kot.

Tuttumunuk Seni An Setan kewe Kapas Chofona

15, 16. (a) Ren an epwe otupukich, met sokkun kapas mi chofona Setan a akkaea? (b) Ifa ussun sipwe tongeni tuttumunukich pwe site tupulo ren ekkena kapas mi chofona?

15 Setan a akkaea sokkopaten kapas chofona ren an epwe otupukich. A kan sotuni le etipetipakich pwe sipwe luku nge wouun fonufan epwe atoto pwapwa me manauoch, nge fan chommong ese fis ena. (Än Salomon Afalafal 5:10-12) A mochen ach sipwe luku pwe ei otot mi ngau epwe nomofoch, nge a wor pisekin annet mi ffatoch pwe sia manau iei lon “ekkewe ranin le sopwoloon.” (2 Timoti 3:1-5) Setan a akkapochokkula ewe ekiek pwe esor ngauen ach sipwe eani ewe sokkun manau mi ur ren foffor mi ngau, inaamwo ika fan chommong ekkewe mi akkomwa pwapwaan fonufan ra kuna watte riaffou mwirin. (Kalesia 6:7) Ifa ussun sipwe tongeni tuttumunukich pwe site tupulo ren ekkena kapas chofona?

16 Kukkuna alillis seni minne a mak lon Paipel. Lon ewe Paipel a wor kapasen ourour seni aramas mi tupulo ren an Setan kewe kapas chofona. Ra tongei wouun fonufan, a nama seniir lamoten ewe fansoun ra manau lon, are ra kulliti fofforingau​—iwe mwirin, ra sopwongau. (Mattu 19:16-22; 24:36-42; Luk 16:14; 1 Korint 10:8-11) Miritilo seni minne a fiffis ngeni aramas lon ei fansoun. Solapan pwe ekkoch chon Kraist rese chuen meefi mwochen ei lusun fansoun, iwe, ra fen lukuolo pwe ika repwe angang ngeni Kot, och mettoch mi murinno epwe pout seniir. Eli repwe likitalo ewe enlet ren ar repwe chei ewe sokkun manau mi ur ren apwapwaan fonufan. Iwe nge, chokana ra nom lon “leeni mi mitimit,” pun pwunungauen ar fofforingau a chok nom le sopwun meser. (Kol Fel 73:18, 19) Sipwe mirit ika sipwe kaitoch seni fofformwaallin aramas.​—An Salomon Fos 22:3.

17. Pwata Setan a achoufetalei ewe kapas mi chofona pwe Jiowa ese tongeikich are aucheanikich?

17 A wor pwal eu kapas mi chofona Setan a fen aeaochu​—weween, an mwakeleta pwe Jiowa ese tongeikich are aucheanikich. Ren fite ngerou ier, Setan a tufichin kaeo lapalapen chon fonufan rese unusoch. A sileiochu pwe sipwe apwangapwang ika sipwe letipechou. (An Salomon Fos 24:10) Ina minne, a achoufetalei ewe poraus mi chofona pwe esor aucheaach mwen mesen Kot. Ika sipwe “turutiu ren ninni” me lukuolo pwe Jiowa ese aucheanikich, eli sipwe ekiekin fangeta. (2 Korint 4:9) Ina ewe chok mettoch ewe Sou Otuputup mi lapalap a mochen! Iwe, ifa ussun sipwe tongeni tuttumunukich pwe site tupulo ren ena kapas chofona seni Setan?

18. Ifa ussun ewe Paipel a affata pwe Jiowa a kan tongeikich?

18 Lefareni minne ewe Paipel a apasa ussun an Kot tongeikich. A mak lon an Kot we Kapas ekkoch poraus mi affata pwe Jiowa a kan afannikich me a tongei emon me emon leich. A kan walong chonun mesach lon an ussun ita “rume,” weween, a kukkuna me chechchemeni ekkewe fansoun sia kechiu lon ach weiresin achocho ngeni ach sipwe tuppwol ngeni. (Kol Fel 56:8) A silei inet sia kan “letipeta” me a arap ngenikich lon ena sokkun fansoun. (Kol Fel 34:18) A silei mettoch meinisin ussuch, pachelong nampaan ‘meten mokurach.’ (Mattu 10:29-31) Lap seni meinisin, Kot a “fangelo Noun we Alaemon” fan asengesich. (Jon 3:16; Kalesia 2:20) Fan ekkoch, eli epwe weires ngonuk om kopwe luku pwe ekkena wokisin ra weneituk. Iwe nge, a lamot ach sipwe wesewesen luku alon Jiowa. A mochen ach sipwe luku pwe a tottongei unusen an we mwichefel me pwal emon me emon leich.

19, 20. (a) Pwata a lamot ach sipwe esinna me puratiu an Setan we kapas mi chofona, ewe mi apasa pwe Jiowa ese tongeikich? (b) Ifa ussun emon elter mi saifetal a fen alisi ekkewe mi letipechou?

19 Esissinna me puratiu kapas chofona. Ika ka silei pwe emon a kapas chofona, kopwe tongeni tumunuk pwe kote tupulo. Iwe, pwal ussun chok, ach silei pwe Setan a mochen ach sipwe luku ewe kapas chofona pwe Jiowa ese tongeikich epwe tongeni awora watte alillis ngenikich. Iei alon emon chon Kraist ussun eu poraus lon ewe Leenien Mas, porausen eu kapasen ourour ussun an Setan kewe ssar: “Me lom use weweiti pwe Setan a kan sotuni le aea meefiei ren an epwe aletipengauaei. Ai silei ena mettoch a kan amwokutuei pwe upwe fiu ngeni ena sokkun memmeef.”

20 Ekieki mwo porausen emon elter mi saifetal lon eu fonuen South America. Lupwen a aamwa chienan kewe chon luku mi letipechou, fan chommong a kan eisiniir, ‘En mi luku ewe Trinitas?’ Ewe mi letipechou a kan apasa, ‘Aapwi,’ pun a weweiti pwe ina eu me lein an Setan kewe kapas chofona. Iwe, ena elter mi saifetal a pwal eis, ‘En mi luku ewe ekkeiin ell?’ Emonnewe a pwal polueni, ‘Aapwi!’ Iwe, ena elter mi saifetal a kan ereniir pwe a wor pwal eu kapas chofona seni Setan, nge chommong rese kan esinna pwe ina eu kapas chofona. Iwe, a ereniir pwe repwe nengeni pekin taropwe 249, wokisin 21, lon ewe puk Draw Close to Jehovah, * nge a pwari ewe kapas chofona pwe Jiowa ese tongei emon me emon leich. Ena elter mi saifetal a apasa pwe a tufichin alisi chokewe mi letipechou pwe repwe esinna me puratiu ena kapas chofona seni Setan.

Tuttumunuk Seni Poraus mi Otuputup

21, 22. Pwata sise kan chunnulo ussun an Setan kewe foffor mi otuputup, me epwe pposolo letipach pwe sipwe fet?

21 Lon ei fansoun le muchuchikin ekkeei ranin le sopwoloon, sisap mairu ren an Setan kefisita chommong, chommong kapas chofona me minen otuputup. Sia kan kilisou pwe Jiowa a asaramakich ussun an Setan kewe minen otuputup. Ewe Paipel me ekkewe puken aweween Paipel seni “ewe chon angang mi tuppwel me tipatchem” ra pwarochu an Setan kewe tipachchem sola. (Mattu 24:45) Pokiten sia silei ussur, kich mi tongeni fiffiu ngeniir.​—2 Korint 2:11.

22 Ina minne, sipwe tuttumunukich seni ekiekin chon rikilo. Sipwe apposa letipach pwe sipwe su seni ewe ssar mi monomon, ssaren ach sipwe pwisin otupukich. Iwe, sipwe pwal esinna me puratiu meinisin an Setan kewe kapas chofona. Ren ach foffori ena mettoch, sipwe tuttumunu ach ririfengen me “Koten ewe enlet,” ewe mi oput kapas mi otuputup.​—Kol Fel 31:5; An Salomon Fos 3:32.

[Ekkewe pwóróus fan]

^ Iei alon eu puk ussun ewe kapas “otupu” lon Pwarata 12:9: “A wewe ngeni och sokkun foffor mi chok sopwosopwolo, iwe, a fen wesewesen fitipacheiti manauen emon.”

^ Forien Chon Pwarata Jiowa.

En mi Chechchemeni?

• Pwata kapas mi otuputup a kon choufetal won unusen fonufan lon ei fansoun?

• Ifa ussun sipwe tongeni tuttumunukich pwe site tupulo ren chon rikilo?

• Ifa ussun sipwe tongeni tuttumunukich pwe site otupu pwisin kich?

• Ifa ussun sipwe tongeni tuttumunukich pwe site tupulo ren an Setan kewe kapas mi chofona?

[Ekkewe Kapas Eis fan Iten ewe Lesen]

[Sasing lon pekin taropwe 12]

Kosap pwisin otupuk ussun ekkewe minen kunou

[Sasing lon pekin taropwe 13]

Ren om kopwe tuttumunuk pwe kote pwisin otupuk, atittina manauom fan alillisin iotek, akkauseling ngeni fon are emmwen, me kakkaeo an Kot we Kapas iteitan