Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Eani Lukuluk Won Ngunun Kot Lupwen A Siwil Lapalapen Manauom

Eani Lukuluk Won Ngunun Kot Lupwen A Siwil Lapalapen Manauom

Eani Lukuluk Won Ngunun Kot Lupwen A Siwil Lapalapen Manauom

“Kopwe achocho ngeni om kopwe achengicheng me ren Kot.”​—2 TIMOTY 2:15.

1. Ikkefa ekkewe siwil ra tongeni apwangapwangalo ach pochokkul lon pekin ngun?

 EWE fonufan a chok sissiwil. Sia kuna lallapeloon sile pokiten science me [nounoun ena sile [technology/me mwisin] nge ena feffeita a fiti kisikisiloon an aramas amwochu minne mi pwung. Sia fen kaeo lon ewe lesen mwen ei ifa ussun ekkewe chon Kraist repwe u ngeni ngunun ei fonufan mi u ngeni Kot. Iwe nge, ussun chok ewe fonufan a sissiwil, sia pwal kuna ekkewe siwil lon manauach. Sia fetal seni semirit tori aramas mi asimau. Sia tongeni wouochulo are woungauolo, pochokkulelo are apwangapwangelo, are a tongeni pout senikich attongach kewe. Sise tongeni nemeni chommong me lein ekkeei siwil, me repwe tongeni aweiresi ach amwochu pochokkul lon pekin ngun.

2. Ifa ussun a sissiwil manauen Tafit?

2 Chokisikis repwe kuna ekkewe siwil mi lapalap lon manauer ussun chok Tafit, noun Jessi. Tafit emon chon masen siip mi kisikis, nge a muttir siwil manauan me a foummong won unusen fonuan. Mwirin, ewe king a lolowoiti Tafit me a mochen nnielo nge Tafit a su seni. Nge mwirin ena, Tafit a wiliiti emon king mi akkufu chommong fonu. A riaffou pokiten ekkewe mettoch an tipis watte a fen efisata. An famili a osukosuk me chon ewe famili ra chok ufengenniir. A wouochulo, a chinnapelo me a kuna riaffoun an chinnap. A mmen chommong ekkewe siwil lon manauen Tafit nge a pwappwarata an lukuluk won Jiowa me won ngunun Kot. A fen achocho ngeni an epwe “achengicheng me ren Kot,” me Kot a efeiochu i. (2 Timoti 2:15) Neman nonnomun manauach a sokko seni nonnomun manauen Tafit nge, sia tongeni kaeo seni ifa ussun a fen manaueni manauan. An leenien appiru a tongeni alisata ach weweiti ifa ussun sipwe chuen angei alillis seni ngunun Kot lupwen a sissiwil lapalapen manauach.

An Tafit Tipetekison​—Eu Leenien Appiru Mi Murinno

3, 4. Ifa ussun Tafit, ewe chon masen siip mi kisikis a wiliiti emon mi foummong lon fonuan?

3 Le kukkunun, Tafit ese foummong lein pwin kewe. Lupwen ewe soufos Samuel a feilo Petleem, semen Tafit a korato fumon lein noun kewe walumon at. Tafit, ewe setiputur, a wiisen mammasa ekkewe siip. Iwe nge, Jiowa a fen filita pwe Tafit epwe kingen Israel. Ra korato Tafit. Iei met a fis me ren ewe uruwo lon Paipel: “Iwe, Samuel a angei ewe rumen lo o epiti Tafit me fan mesen pwin kewe. Iwe, Ngunun ewe Samol mi Lapalap a fokun feitiu won Tafit seni lon ewe ran tori feilfeila.” (1 Samuel 16:12, 13) Tafit a lukuluk won alillis seni ena ngun ren unusen manauan.

4 Muttir chok ei chon masen siip a wiliiti emon mi itefoulo lon fonuan. Ra korato pwe epwe angang ngeni ewe king me attiki arp fan itan. A nnielo Koliat, emon mwanemmong mi mwocho ekkewe sounfiu mi pwora lon Israel ra niueiti. A wiliiti meilapen ekkewe sounfiu me a maunei ekkewe chon Filistia. Ekkewe aramas ra tongei. Ra eani kol mi mwareiti i. Mwen ena, emon an ewe king soufon a apasa pwe Tafit a “silelap le ettik” won ewe arp me “eman mwan mi pwora, emon soumaun, a pwal silelap le fos o atoch.”​—1 Samuel 16:18; 17:23, 24, 45-51; 18:5-7.

5. Met popun Tafit epwe tongeni lamalam tekia, me ifa ussun sia silei pwe ese wiliiti emon mi lamalam tekia?

5 Tafit a itefoulo, atoch, anuwol, angoch le fos, a silei attiki arp, angoch lon maun, feioch seni lang​—a ussun ita pwe a tufich ngeni mettoch meinisin. Tafit a tongeni wiliiti emon mi lamalam tekia pokiten eu chok lein an kewe tufich me feioch nge, ese lamalam tekia. Nengeni met a ereni King Saul lupwen ewe king a apasa pwe Tafit epwe puluweni noun we fopwul. Tafit a fos fan tipetekison mi enlet: “Ngang io, nge ion aramasei me familien semei me lon Israel pwe upwe pwulueni noun king?” (1 Samuel 18:18) Emon soukaeo a mak ussun ei wokisin: “Weween an Tafit fos pwe ese kutta are pwal mwo nge ekieki an epwe wiliiti aramasen ewe king ren pupulu pokiten an kewe tufich me angoch, itefouloon, are pokiten samasaman kewe.”

6. Met popun sipwe amaaraata tipetekison?

6 Tafit a tipetekison pokiten an silei pwe Jiowa a fokkun tekia lap seni aramas rese unusoch lon mettoch meinisin. Tafit a ingelo pwe Jiowa a pwal mwo nge ekieki aramas. (Kol Fel 144:3) Tafit a pwal silei pwe pwisin an kewe tufich ra nom ren pokiten an Jiowa tekisonetiu ren an epwe amanaua, tumunu, me alisi Tafit. (Kol Fel 18:35) A ifa me amwararen ei lesen fan itach! Ach kewe tufich me sopwoch, me wiisach kewe mi auchea, resap ita efisata ach lamalam tekia. “Meet mi nonnom reom, nge kose mo angei? are ka angei, pwata ka sikasini, usun ita kose mo angei?” (1 Korint 4:7) Ren ach sipwe angei ngunun kot me an chen, sipwe amaaraata me amwochu tipetekison.​—Jemes 4:6.

“Ousap Pwisin Liwini Ngenir Mi Fori Ingau Ngenikemi”

7. Ineet Tafit a tongeni mecheresin nnielo King Saul?

7 Inaamwo ika an Tafit itefoulo ese fen efisata lamalam tekia lon letipan nge, a efisi lolowo wachemuk lon letipen Saul. Ngunun Kot ese chuen nonnom ren Saul. Inaamwo ika Tafit ese fori och mi mwaal nge, a su seni ewe king me a feilo nonnom lon ewe fonupoon. Fan eu, lupwen ewe king a chechchei Tafit, Saul a tolong lon eu fouimw nge ese silei pwe ina ewe leeni Tafit me chiechian kewe ra opelo ie. Chienen Tafit kewe mwan ra pese ngeni an epwe nnielo Saul pun a ussun ita me rer pwe a ina ussun Kot epwe amanaua Tafit. Sia tongeni anchangeer lon kirochun ewe fouimw lupwen repwe ngunungun ngeni Tafit: “Iei ewe ran ewe Samol mi Lapalap a kapas ngonuk usun, pwe epwe atolonga chon oputom fan nemenemom, nge en kopwe fori ngeni mine a och me reom.”​—1 Samuel 24:2-6.

8. Met popun Tafit ese mochen liwini ingau?

8 Tafit ese ekiekin efeiengaua Saul. Fan an luku me mosonottam, Tafit a likiti ei osukosuk ngeni Jiowa. Mwirin ewe king a towu seni ewe fouimw, Tafit a kokkowu: “Amwo ewe Samol mi Lapalap epwe atowu io a pwung leich, i epwe pwal ngonuk chappen om fofor ngeniei, nge ngang usap angeta womw.” (1 Samuel 24:12) Inaamwo ika Tafit a silei pwe Saul a mwaal nge, ese ekiekin liwini ingau ngeni Saul are kapas ingau ussun i. Fan fitu Tafit a nemeni letipan me ese pwisin mwokutukut ngeni Saul. A unusen lukuluk pwe Jiowa epwe awesalo ewe osukosuk.​—1 Samuel 25:32-34; 26:10, 11.

9. Met popun sisap liwini ingau lupwen aramas ra u ngenikich are eriaffoukich?

9 Neman kopwe ussun chok Tafit pokiten a wor chommong osukosuk ra ppiita lon manauom. Eli chon om sukul, aramas lon om leenien angang, chon om famili, are pwal ekkoch rese eani om luku ra u ngonuk are ka riaffou seniir. Kosap eniwili ar ingau. Lukuluk won Jiowa me tingor an alillis ren om kopwe likiitu. A tufich pwe chokkana rese luku repwe ingeiti om kewe foffor mi murinno me repwe wiliiti chon luku. (1 Piter 3:1) Ese lifilifil met epwe fisita nge, kopwe fokkun luku pwe Jiowa a weweiti met a fiffis me epwe angang won lon ewe fansoun mi fich. Ewe aposel Paul a mak: “Ousap pwisin liwini ngenir mi fori ingau ngenikemi, pwe oupwe likiti ngeni an Kot we liwinin ingau, pun a fen makketiu, ‘Ewe Samol a apasa, upwe liwini ngeni chon fofor ingau; iwe, ngang upwe liwini ngenir.’”​—Rom 12:19.

“Auselinga Ai Kewe Kapasen Ourour

10. Ifa ussun Tafit a turutiu lon tipis, me ifa ussun a sotun le aopalo ewe tipis?

10 Fite ier ra fen lo. Tafit a wiliiti emon king aramas ra tongei me a fokkun foummong. A fokkun tuppwol lon manauan, me a makkei chommong kol mi ling ra mwareiti Jiowa. Sia tongeni muttir ekieki pwe ena esin aramas ese tongeni turutiu lon tipis. Iwe nge, Tafit a ttur. Eu ran a ukkutiu seni won imwan me a atola emon fefin mi lioch atun a tutu. A kutta io enan fefin. Lupwen a silei pwe itan Patsipa me puluwan we Uria a fiti ewe maun, Tafit a tiiti i me ra konfengen. Mwirin Tafit a silei pwe Patsipa a pwopwo. A ifa me watteen ewe poraus ika epwe pwalo mwen mesen aramas! Me ren ewe Allukun Moses, aramas mi tongeni nninniilo pokiten ewe tipisin mocheisou. Ewe king a ekieki pwe a tongeni pwoluelo ewe tipis. A alluk ngeni meilapen ekkewe sounfiu pwe Uria epwe liwinlo Jerusalem. An ekiek pwe Uria epwe nonnom ren Patsipa, nge ese fis. Iwe, a tiinisefallilo Uria ngeni ewe maun fengen me echo taropwe fan iten Joap, ewe meilap. A mak lon ewe taropwe pwe Joap epwe awiisa pwe Uria epwe nonnom ia epwe feiengau me ie. Joap a alleasochis me Uria a nninniilo. Mwirin Patsipa a kechiueiti Uria me ren eorenien fonufan, Tafit a puluweni.​—2 Samuel 11:1-27.

11. Met Natan a awewe ngeni Tafit me met Tafit a apasa?

11 A ussun ita pwe ei rauangau a sopwoch, nge ita Tafit epwe silei pwe met a fen fis a unusen pwalo ngeni Jiowa. (Ipru 4:13) Mwirin fitu maram, Patsipa a nounou. Ina ewe fansoun, fan an Kot emmwen, pwe noun we soufos Natan a feilo ngeni Tafit. Ewe soufos a awewe ngeni ewe king porausen emon mwan mi wouoch ren chommong noun kewe siip nge a angei me nnielo ewe emon chok siip mi achengicheng an emon mwan mi woungau. Ei poraus a achungu letipen Tafit pokiten watteen ewe pwungungau a pwalo nge ese ekieki ussun wesewesen weween ewe poraus. Tafit a muttir apwungu ewe mwan mi wouoch. A fokkun pwichikkar an song lupwen a ereni Natan: “Ewe mwan mi fori ei sokkun fofor epwe mala.”​—2 Samuel 12:1-6.

12. Ifa an Jiowa kapwung ngeni Tafit?

12 Ewe soufos a polueni: “En ewe mwan.” Tafit a fen apwungu i pwisin. Ese mwaal an Tafit song a muttir wiliiti sau mi watte me letipechou mi alollol. A ruko atun a auseling lupwen Natan a aporausa ngeni an Jiowa kapwung. Esor kapasen auruur. Tafit a fen oputa an Jiowa kapas ren an fori minne mi mwaal. Esap pwe a fen nnielo Uria ren katilasen ekkewe aramas ra maunei? Riaffou seni katilas esap ukutiu me lein mwirimwirin Tafit. Esap pwe ra fen tipisfengen me Patisipa le monomon? Ena esin ingau epwe tori Tafit nge epwe fis mwen mesen chon Israel meinisin.​—2 Samuel 12:7-12.

13. Met Tafit a fori lupwen Jiowa a apwungu i?

13 Tafit ese apasa pwe esor tipisin. Ese songeiti ewe soufos Natan. Ese sotun tipi ngeni aramas are sou kunetipingen ussun an tipis. Lupwen a ffatolo an kewe tipis, Tafit a pwaralo pwisin tipisin ren an apasa: “Ua tipis ngeni ewe Samol mi Lapalap.” (2 Samuel 12:13) A pwalo lon Kol Fel 51 ewe riaffou a meefi pokiten an mengiringiriiti an tipis me alollolun an aier. A tingormau ngeni Jiowa: “Kosap asueilo seni mwen mesom, are uwei seniei om we Ngun mi Fel.” A luku pwe Jiowa, fan an umoumoch, esap oputa “letip mi ta” pokiten tipis. (Kol Fel 51:11, 17) Tafit a chuen lukuluk won an Kot ngun mi fel. Jiowa ese tumunu Tafit seni liwinin an kewe tipis nge, a omusalo Tafit.

14. Met sipwe fori lupwen Jiowa a apwungukich?

14 Kich meinisin aramas sise unusoch me kich meinisin chon tipis. (Rom 3:23) Fan ekkoch sia tongeni turulong lon tipis watte, ussun chok Tafit. Jiowa epwe apwungu chokkewe mi angang ngeni ussun chok emon sam mi tong epwe apwungu noun kewe. Ena esin emirit a efeiochukich nge ese mecheres le etiwa. Pwungun pwe fan ekkoch epwe eu “minen aletipengau.” (Ipru 12:6, 11) Iwe nge, ika sia ‘auselinga kapasen ourour,’ sia tongeni chasefal me Jiowa. (An Salomon Fos 8:33) Ika sipwe chuen pwapwaiti ekkewe feioch seni ngunun Jiowa, sipwe etiwa an apwungukich me achocho pwe Kot epwe pwapwa rech.

Ousap Lukuluk Won Pisek Mi Epwe Morolo

15. (a) Ifa ussun ekkoch ra nounou wouochur? (b) Ifa ussun Tafit a mochen nounou woun?

15 Esor poraus mi affata pwe aramasen Tafit ir aramas mi tekia are wouoch. Iwe nge, atun an nemenem, Tafit a fokkun wouochulo. Sia silei pwe chommong aramas ra amwochu wour me tipemmong le kutta ifa ussun repwe alapalo. Repwe mooni pisek fan iten ir pwisin chok are kutta ifa ussun repwe tongeni pwisin alingeerelo. (Mattu 6:2) Nge a sokkolo ifa ussun Tafit a nounou woun. A fokkun mochen asamolu Jiowa. Tafit a ereni Natan pwe a mochen aueta eu imwen fel fan iten Jiowa, eu leeni fan iten ewe pworun ewe pwon, ewe a “nom lon eu imw mangaku” lon Jerusalem lon ena fansoun. Jiowa a pwapwa ren met Tafit a mochen fori nge a ereni Tafit ren ewe soufos Natan pwe noun Tafit we Solomon epwe aueta ewe imwen fel.​—2 Samuel 7:1, 2, 12, 13.

16. Ifa ussun Tafit a ammonlata fan iten kautaan ewe imwen fel?

16 Tafit a kutta pisek fan iten ei angang watte. Tafit a ereni Solomon: “Ua amolata fan iten kautan ewe imwenfel ina epwe ukukun ulungerou fupuku lime ton kolt, ilik me fisungerou limepuku ton silifer, pwal piras me macha esap wor eman a tongeni kiloni, pun a kon chomong. Ua pwal amolata ira me fau. Nge en kopwe pwal apachata och ngeni ei ukukun.” Seni pwisin woun, Tafit a fangolo 3,000 talent kolt me 7,000 talent silifer. * (1 Kronika 22:14; 29:3, 4) An Tafit liffang watte esap pokiten a mochen pwe aramas repwe mwareiti i, nge a pwarata an luku me tong fan iten Jiowa Kot. Tafit a silei io ewe popun woun me a ereni Jiowa: “Mettoch meinisin ra feito senuk, nge mine am aia fang ngonuk pusin om.” (1 Kronika 29:14) Tafit a unusen achocho le alisata fel mi enlet pokiten letipan mi kisaseu.

17. Ifa ussun ewe fon lon 1 Timoti 6:17-19 a weneiti aramas mi wouoch me woungau?

17 Amwo epwe pwal ina ussun nounoun wouch ren ach sipwe fori mettoch mi murinno. Sisap chei pisek nge, a murinno seni ena ach kutta ifa ussun sipwe apwapwai Kot​—ina ewe alen tipatchem me pwapwa. Paul a makkei: “Iwe, kopwe fonou ekkewe aramas mi pisekisek lon ei fonufan pwe resap lamalam tekia, o rete apilukuluku pisek chok mi epwe morelo; nge repwe apilukuluku ewe Kot mi chok fafang ngenikich mettoch meinisin pwe sipwe pwapwa ren. Repwe fori minne mi murinno, repwe pisekisekilo ren ar fofor-murinno, repwe fangelo o repwe fangafangoch. Iwe, iei usun repwe iseni, fan asengesin pwisin ir, eu longolong mi murinno ngeni ewe fansoun epwe feito, pwe repwe amwochu o manaueni ewe manau mi enlet.” (1 Timoti 6:17-19) Ese lifilifil ika kich mi wouoch are woungau, amwo sipwe lukuluk won ngunun Kot me kutta ewe sokkun manau mi atufichi ach “pisekisek ren Kot.” (Luk 12:21) Esor och mettoch mi auchea seni ach uoch mwen mesen Semach mi tong lon lang.

Achocho Ngeni Om Kopwe Achengicheng Me Ren Kot

18. Ifa ussun Tafit a isetiu eu leenien appiru mi murinno fan iten ekkewe chon Kraist?

18 Tafit a achocho pwe Jiowa epwe pwapwa ren lon unusen manauan. A eani ei kol: “Kopwe umoumoch ngeniei, Kot, kopwe umoumoch ngeniei, pun nguni a opelong lon en.” (Kol Fel 57:1) An lukuluk lon Jiowa ese lamot mwaal. Tafit a chinnapelo me a “pwapwa ren ierin kewe.” (1 Kronika 23:1, NW) Inaamwo ika Tafit a mwaallilo lon manauan nge, sia chechchemeni Tafit ussun chok emon chon pwarata Kot mi eani luku mi amwarar.​—Ipru 11:32.

19. Ifa ussun sia tongeni achengicheng ngeni Kot?

19 Lupwen lapalapen manauom a sissiwil, kopwe chechchemeni pwe Jiowa a fen tumunu, apochokkula, me apwungu Tafit me a tongeni fori ussun chok fan itom. Ewe aposel Paul a ussun chok Tafit ren an kuna chommong siwil lon manauan. Nge, Paul a pwal amwochu an tuppwol ren an lukuluk won ngunun Kot. A makkei: “Ngang mi tufich ren mettoch meinisin lon ewe emon mi apochokkulaei.” (Filipai 4:12, 13) Ika sia lukuluk won Jiowa, i epwe alisikich pwe sipwe sopwoch. A mochen pwe sipwe sopwoch. Ika sipwe auseling ngeni me arap ngeni, epwe apochokkulakich pwe sipwe tongeni fori letipan. Ika sia likiitu le lukuluk won ngunun Kot, sipwe “achengicheng me ren Kot” iei me tori feilfeilo chok.​—2 Timoti 2:15.

[Pwóróus fan]

^ Liwinin an Tafit asor, lon monien ikenai, epwe lu seni $1,200,000,000, lon monien Merika.

Ifa Ussun Kopwe Polueni?

• Ifa ussun sipwe tongeni tumunukich seni lamalam tekia?

• Met popun sisap liwini ngeni aramas ar ingau ngenikich?

• Epwe ifa ekiekich ussun emirit me apwung?

• Met popun sipwe lukuluk won Kot sap pisek?

[Ekkewe Kapas Eis fan Iten ewe Lesen]

[Sasing lon pekin taropwe 14]

Tafit a lukuluk won ngunun Kot we me a kutta ifa ussun Kot epwe pwapwa ren. En mi fori ussun we chok?

[Sasing lon pekin taropwe 16]

“Mettoch meinisin ra feito senuk, nge mine am aia fang ngonuk pwisin om”