Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Amaaraata Tipetekison Mi Enlet

Amaaraata Tipetekison Mi Enlet

Amaaraata Tipetekison Mi Enlet

“Ka angasa aramas mi tipetekison.”​—2 SAMUEL 22:28.

1, 2. Ifa lapalapen chommong sou nemenem?

 EKKEWE pyramid lon Isip ra pwaralo lingen ekkewe sou nemenemen ena fonu. Sennacherib lon Asiria, Alexander mi Lapalap lon Kris, me Julius Sisar lon Rom, ir sou nemenem loom mi chuen itefoulo ikenai. Iwe, mei wor eu lapalaper mi wewe chok. Rese sinnelo ren tipetekison.​—Mattu 20:25, 26.

2 En mi ekieki pwe emon lein ekkena sou nemenem epwe feilfetal lon fonuan ren an epwe auruuru aramas mi kisikis lupwen ra osukosuk? Repwe feilong lon eu imw kukkun ren ar repwe apochokkula letipen emon mi chouchou? Aapwi! A ifa me sokkofesennin ekiekin ewe Epinikepiisom, Jiowa Kot, ngeni aramas kisikis!

Ewe Emon Mi Tipetekison Lap Seni Meinisin

3. Ifa ussun fofforun ewe Epinikepiisom ngeni aramas?

3 Jiowa ewe mi lapalap seni meinisin nge “a nenengeni unusen fanufan, pwe epwe apochokula chokewe mi fang ngeni unusen letiper.” (2 Kronika 16:9) Iwe, met Jiowa a fori lupwen a kuna emon mi chouchou pokiten an kewe osukosuk? Ren ngunun we Jiowa a ussun ita nonnom “ren eman mi luketatakis” pwe epwe “amanaua ngunun chon tipetekison o apochokula leluken chon liamam.” (Aisea 57:15) Pokiten ra pochokkuleta, ekkeei aramas repwe angang sefal ngeni Kot, fan pwapwa. A mmen watte an Kot tipetekison!

4, 5. (a) Ifa ekiekin ewe a makkei Kol Fel 113 ussun lapalapen an Kot nemenem? (b) Ifa weween an Kot “nennetiu” won “ekkewe mi osupwang”?

4 Esor emon a fen atekisonatiu pwisin i ren an epwe alisi aramas mi tipis ussun chok ewe Epinikepiisom. Iei met a mak lon ewe puken Kol Fel: “Ewe Samol mi tekia seni ekkewe mu meinisin, o pwal an we ling mi tekia seni ekkewe lang. Io mi usun chok ewe Samol, ach Kot, ewe mi mottiu won ewe leeni mi tekia, ewe mi nennetiu won ekkewe lang o pwal fonufan? A apwatai ekkewe aramas mi woungau seni lon pwul moromor, o a pwisata ekkewe mi osupwang seni won ekkewe chukuchukun falang.”​—Kol Fel 113:4-7.

5 Nengeni mwo ewe kapas “nennetiu.” Fan ekkoch, lupwen nouwis mi tekia ra “nennetiu” won aramas mi kisikis, a fokkun pwalo ar lamalam tekia. Esap ina ussun Jiowa Kot. Jiowa mi limoch me pin, iwe, esor och lamalam tekia ren i. (Mark 7:22, 23) Iwe nge, “nennetiu” a pwal wewe ngeni ifa ussun emon mi tekia a atekisonatiu pwisin i ren an epwe alisi aramas kisikis. Ina popun a mak lon ekkoch Paipel lon Kol Fel 113:6 pwe Kot a atekisonatiu pwisin i. Ena wokisin a ngenikich eu lios mi amwarar ren ifa ussun ach Kot mi tipetekison a akkalisi noun kewe aramas mi apwangapwang.​—2 Samuel 22:36.

Ewe Popun Jises Mi Tipetekison

6. Ifa ewe foffor a pwaralo ukuukun an Jiowa tipetekison?

6 Kot a tiinatiu noun we mwanichi ngeni fonufan. A uputiu me maarita ikei ie fan iten amanauen chon fonufan. Iei ewe foffor a fokkun pwaralo an Kot tipetekison me tong mi lapalap seni meinisin. (Jon 3:16) Jises a aiti ngenikich ewe poraus mi enlet ussun Seman lon lang me mwirin, a fangolo manauan ren an epwe “uweialo tipisin fonufan.” (Jon 1:29; 18:37) Jises a unusen lapalapeni an Jiowa tipetekison. Ina popun a tipemecheres le fori minne Kot a tingor seni i. Met Jises a fori a pwaralo pwe an tipetekison a lapalap chapur. Ekkoch rese pwapwaiti an Jises tipetekison. Chon koputaan ra luku pwe Jises ewe “chon tekison” seni meinisin. (Taniel 4:17) Iwe nge, ewe aposel Paul a silei pwe chienan chon luku repwe appiru Jises ren ar pwari tipetekison lefiler.​—1 Korint 11:1; Filipai 2:3, 4.

7, 8. (a) Ifa ussun Jises a kaeo tipetekison? (b) Ifa an Jises kapasen etiwetiw ngeni aramas?

7 Paul a menlapei ei lapalapen Jises lupwen a makkei: “Oupwe chok napanapeni ewe sokkun napanap Christ Jises a aani: Fansoun meinisin a napanapeni napanapen God, nge ese mo ekieki pwe ren an pochokun epwe ne anonno pwisin i ngeni God. Iwe nge, seni pwisin an mefata non netipan o ponuku mettoch meinisin, iwe a angei napanapen emon chon angang. A winiti emon aramas o a pwato non napanapen aramas. A pwisin atekisonatiw o a anneasosich ngeni Kot tori mano.”​—Filipai 2:5-8, Ewe Kapasen Kot.

8 Iwe, ifa ussun Jises a kaeo tipetekison? A silei tipetekison pokiten an chiechi ngeni Seman lon lang ren fansoun mi fokkun langattam, atun i ewe “sousile angang” lon forutaan mettoch meinisin. (An Salomon Fos 8:30) Mwirin an aramas u ngeni Kot lon Ichen, Jises a kuna ifa ussun Jiowa a tipetekison lupwen a apwungu ekkewe chon tipis. Iwe, lupwen Jises a nonnom won fonufan, a tipekison ussun chok Seman. Nengeni ifa ussun Jises a etiwa aramas: “Oupwe pwilitalong ai iok, o kaeo seniei, pun ngang mi mosonoson me tipetekison; iwe, oupwe kuna asosoon ngunumi.”​—Mattu 11:29; Jon 14:9.

9. (a) Met popun Jises a tongei semirit? (b) Ifa ussun Jises a nounou emon semirit ren an epwe affata eu lesen mi lamot?

9 Kukkun semirit rese niueiti Jises pokiten Jises a wesewesen tipetekison. Ra mochen nonnom ren. Jises a tongei semirit. A fos me auseling ngeniir. (Mark 10:13-16) Iwe, met popun Jises a tongei semirit? Eu popun, mei wor lapalaper kewe mi murinno ekkoch noun Jises kewe chon kaeo rese pwaralo iteitan. Semirit ra kan ekieki pwe ekkewe mi watte ra lapalap seniir. Ina popun ra eani chommong kapas eis. Iwe, a mecheres ngeni emon an epwe asukula semirit pokiten rese kan pae ngeni lamalam tekia ussun chok ekkewe watte. Fan eu, Jises a korato emon semirit me a ereni noun kewe chon kaeo: “Enlet, upwe apasa ngenikemi, are ousap kulsefal o wiliti sokkun semirit, ousap fakkun tolong lon ewe muun lang. Iei minne, are emon epwe pwisin atekisonatiu usun chok ei semirit, ina i ewe mi lapalap seni meinisin lon ewe muun lang.” (Mattu 18:3, 4) Jises a apasawu ei alluk: “Pun iteiten aramas meinisin mi atekiaeta pwisin i epwe kuna tekison; nge emon mi atekisonatiu pwisin i epwe kuna tekia.”​—Luk 14:11; 18:14; Mattu 23:12.

10. Ikkefa ekkewe kapas eis sipwe pwungupwung won?

10 Iwe, ekkoch kapas eis mi lamot ra ppiita pokiten ena poraus. Tipetekison mi enlet eu me lein ekkewe lapalap sipwe lapalapeni ren ach sipwe kuna manau esemuch, nge met popun tipetekison a fokkun weires ngeni chommong chon Kraist? Met popun a weires ach sipwe poutalo lamalam tekia me angang won ach kewe osukosuk fan tipetekison? Met epwe alisata ach amaaraata tipetekison?​—Jemes 4:6, 10.

Ewe Popun A Weires Ach Sipwe Tipetekison

11. Met popun sisap mairu pwe tipetekison a weires ngenikich?

11 Ika tipetekison eu lapalap a weires ngonuk, chemeni mwo pwe kese alaemon chok. Lon 1920, ei chassi a awewe won ewe fon lon Paipel ussun ewe lamoten tipetekison: “Ach weweiti ukuukun watteen an ewe Samol aucheaani tipetekison, epwe pesei ekkewe chon kaeo meinisin ar repwe amaaraata ei lapalap iteiten ran.” Iwe, mwirin ena poraus, a wor ei pwarata: “Ikaamwo chommongun ekkeei fon lon Paipel nge, a ussun ita pwe, pokiten ewe tipeforea a kan nom ren aramas, tipetekison ewe lapalap a kon weires le amaaraata fan iten noun ewe Samol kewe aramas.” Ena poraus a menlapei eu popun a weires ngeni chon Kraist ar repwe tipetekison. Pokiten lapalapach, sia mocheniaiti ewe ling seni aramas ese fich ngenikich. A ina ussuch pokiten kich mwirimwirin Atam me If, ekkewe mi kkuf ren ar ekieki chok pwisin ir.​—Rom 5:12.

12, 13. (a) Ifa ussun ewe fonufan a eppeti an chon Kraist tipetekison? (b) Io a aweiresi ach amaaraata tipetekison?

12 Pwal eu popun a weires ach sipwe tipetekison, pwe ei fonufan a kan pesei aramas ar repwe lamalam tekia. Ewe fonufan a peseikich ach sipwe achocho ngeni “mochenia-ingauen fituk, mochenia-ingauen mesach, o lamalam tekian ach pisek.” (1 Jon 2:16) Noun Jises kewe chon kaeo resap mwokutukut me ren met ewe fonufan a mochen nge, repwe tumunu kunaen meser, kutta loom letipen Kot, me ifa ussun repwe fori.​—Mattu 6:22-24, 31-33; 1 Jon 2:17.

13 Ewe aulungatin popun a weires ach sipwe amaaraata me pwaralo tipetekison, pwe Setan ewe Tefil, ewe popun lamalam tekia, a nemeni fonufan. (2 Korint 4:4; 1 Timoti 3:6) Setan a kan alisata lapalapan kewe mi ngau. Ekieki mwo ifa ussun Setan epwe ita ffang ngeni Jises “muun fonufan meinisin me linger” ika Jises epwe fel ngeni i. Pokiten Jises a tipetekison iteitan, a tunalo met ewe Tefil a apasa. (Mattu 4:8, 10) Setan a mochen pwe chon Kraist repwe alinga pwisin ir, nge chon Kraist mi tipetekison ra alinga Kot ussun chok Jises a fori.​—Mark 10:17, 18.

Amaaraataan Me Pwaraloon Tipetekison

14. Met weween tipetekison mi mwakel?

14 Paul a ouroura ekkewe chon Kraist lon Korint pwe repwe tumunur seni ar repwe tipin tipetekison, pwe aramas repwe ingeitiir. A fos ussun aramas mi “atekisona-mwal-iretiu.” Ekkena sokkun aramas rese pochokkul lon pekin ngun. Ra pwisin pwaralo ar lamalam tekia. (Kolose 2:18, 23) Jises a fos ussun ei sokkun aramas. A apwungu ekkewe Farisi lupwen ra iotek pwe aramas repwe rongorong, me lupwen ra echikipin ren meser mi lolilen pwe aramas repwe atoleer. Iwe, ika Kot epwe auselinga ach kewe iotek, sipwe fos ngeni fan tipetekison.​—Mattu 6:5, 6, 16.

15. (a) Met epwe alisikich le amwochu tipetekison? (b) Io kewe ra tipetekison?

15 Jiowa Kot me Jises Kraist ekkewe ruuemon mi wesewesen tipetekison lap seni meinsin. Chon Kraist ra alisata pwisin ar tipetekison lupwen ra kaeo ussur. Ra fori ena ren ar kakkaeo lon Paipel me lon ekkewe puk me chassi ewe “chon angang mi tuppwel o tipatchem” a awora. (Mattu 24:45) A fokkun lamot pwe emon chon tumunu ewe mwichefel epwe achocho le kaeo pwe “esap lamalamtekia lelukan won pwin kewe.” (Tuteronomi 17:19, 20; 1 Piter 5:1-3) Chechchemeni mwo ekkewe aramas Kot a efeiochur pokiten ir mi tipetekison. Rut, Hana, Elisapet, ekkoch chok me leir. (Rut 1:16, 17; 1 Samuel 1:11, 20; Luk 1:41-43) Kopwe pwal ekieki ussun Tafit, Josia, Jon Papatais, me ewe aposel Paul. Ir mi itefoulo, nge ra chuen tipetekison lon ar angang ngeni Jiowa. (2 Kronika 34:1, 2, 19, 26-28; Kol Fel 131:1; Jon 1:26, 27; 3:26-30; Fofor 21:20-26; 1 Korint 15:9) Mei pwal wor chommong leenien appiru ren tipetekison lon ach kewe mwichefel. Lupwen chon Kraist ra ekkekieki ussun noun Kot kewe aramas mi tipetekison, iwe, ra kuna alillis ngeni ar repwe ‘pwilitalong tipetekison lefiler.’​—1 Piter 5:5.

16. Ifa ussun ewe angangen afalafal a alisikich ach sipwe tipetekison?

16 Ach fiffiti ewe angangen afalafal epwe alisata ach tipetekison. Tipetekison a kan asopwochu ach afalafal ngeni aramas sia fos ngeni won aal, lon imwer, are ese lifilifil ia. Tipetekison a fokkun lamot lupwen aramas rese fairo are ra song. Lupwen aramas rese tipeeu ngeni ach afalafal, tipetekison epwe alisikich ach sipwe polueni ar kapas “fan mosonoson me mennin.” (1 Piter 3:15) Noun Kot kewe chon angang ra likitalo pwisin fonuer ren ar repwe alisi aramas mi sokkolo eorenier kewe me lapalapen manauer. Mei lamot tipetekison ngeni ekkewe chon afalafal mi eani eu minefoon fos ren ar repwe alisi aramas ren ewe kapas allim. Mei murinno ena!​—Mattu 28:19, 20.

17. Mi lamot tipetekison lon menni angangen chon Kraist?

17 Chommong chon Kraist ra kan apwonueta wiiser kewe fan tipetekison. Ra pennukuolo ar mochen pwe repwe akkomwa mochenin ekkewe ekkoch. Ekieki mwo ekkewe sam chon Kraist. Ra likitalo pwisin ar kewe angang me mochen ren ar repwe ammonlata me kaeo lon ewe Paipel ngeni nour kewe. Tipetekison a pwal alisi semirit ar repwe sufoliiti me alleasochisi semer me iner kewe mi mwaallilo pokiten rese unusoch. (Efisus 6:1-4) Tipetekison a fokkun lamot ngeni ekkewe fefin lupwen puluwer rese luku. Fan chommong repwe fanafanelo chok lon fansoun osukosuk pokiten ra mochen alisi puluwer ar repwe luku ren “fofor mi limelimoch, eti niuokus.” (1 Piter 3:1, 2) Tipetekison me tong ra pwal alisikich lupwen sia alisi inach me semach lupwen ra semmwen me chinnap.​—1 Timoti 5:4.

Tipetekison A Pwakini Osukosuk

18. Ifa ussun tipetekison epwe alisikich ach sipwe pwakini osukosuk?

18 Noun Jiowa kewe chon angang meinisin won fonufan ir chon tipis. (Jemes 3:2) Fan ekkoch, fitikoko are osukosuk ra fisita lefilen ruuemon chon Kraist. Neman a wesewesen wor popun emon epwe songeiti chienan. Ekkeei sokkun osukosuk ra kan pwak ren ach apwonueta ei fon: “Oupwe songomangfengen lefilemi o omusamusfengen, are emon a tipi ngeni emon. Usun chok ach Samol a fen omusakemi, ami oupwe pwal omusamusfengen.” (Kolose 3:13) Ei fon ese mecheres nge tipetekison epwe fokkun alisata ach apwonueta.

19. Met sipwe chechchemeni lupwen sia fos ngeni emon a fen asongakich?

19 Fan ekkoch, emon chon Kraist a meefi lon lelukan pwe ese tongeni chok tunalo ewe osukosuk pwiin we a efisata pokiten a kon watte. Iwe, tipetekison epwe alisi i an epwe fos ngeni ewe emon ren an epwe efisisefalli kinamwe lefiler. (Mattu 18:15) Eu popun ekkoch osukosuk lefilen chon Kraist rese wesilo, pokiten emon leir are neman ir me ruuemon rese mochen apasa pwe ra fen mwaallilo pokiten ar lamalam tekia. Pwal och, ewe osukosuk esap wes ika ewe emon ese tipis a feilo fos ngeni pwiin we ren an epwe affata pwisin an pwung me mwaallin ewe emon. Pwungun pwe tipetekison epwe fokkun alisata ach pwakini ekkewe osukosuk ra ppiita lefilach me pwiich kewe.

20, 21. Ifa ewe alillis mi auchea seni meinisin mi alisata ach tipetekison?

20 Akkomwan, sipwe iotek pwe an Kot alillis me ngunun repwe alisata ach tipetekison. Nge, kopwe chechchemeni pwe “Kot . . . a ngeni chon tipetekison umoumoch [me ngunun].” (Jemes 4:6) Iwe, ika mei wor om osukosuk ren pwiiom we, kopwe tingorei Jiowa pwe epwe alisuk le pwari, fan tipetekison, pwisin om kewe mwaal, watte are kukkun, mi efisata ewe osukosuk. Ika a fen kinas letipom, nge ewe emon a tipis ngonuk a enletin tingor, “Omusalo ai tipis,” iwe, kopwe tipetekison. Kopwe omusalo an tipis. Ika a weires, kopwe tingorei Jiowa pwe epwe alisuk le poutalo och lamalam tekia a chuen nonnom lon letipom.

21 Lupwen sia weweiti ekkewe feiochun tipetekison, sipwe achocho le apochokkula me akkamwochu ei lapalap mi auchea. A ifa me amwararen an Jiowa Kot me Jises Kraist pisekin nengeni ren tipetekison! Kesap monuki ei poraus seni Kot: “Wou me iteuoch me manauatam, iei ewe liwin fan iten eman mi tipetekison o niuokusiti ewe Samol mi Lapalap.”​—An Salomon Fos 22:4.

Poraus Sipwe Ekkekiekiir

• Io kewe ra tipetekison lap seni meinisin?

• Met popun ach amaaraata tipetekison a weires?

• Met epwe alisikich ach sipwe tipetekison?

• Ifa ewe popun sipwe akkamwochu tipetekison?

[Ekkewe kapas eis fan iten ewe lesen]

[Sasing lon pekin taropwe 24]

Jises a wesewesen tipetekison

[Sasing lon pekin taropwe 25]

Ewe fonufan a pesei aramas ar repwe tekia seni ekkewe ekkoch

[Credit Line]

WHO photo by L. Almasi/K. Hemzǒ

[Sasing lon pekin taropwe 26]

Tipetekison a atufichi ach afalafal ngeni aramas sise sisileer

[Sasing lon pekin taropwe 27]

Chommong fofforun chon Kraist ra pwaralo tipetekison

[Sasing lon pekin taropwe 28]

Tong me tipetekison ra alisikich le pwakini osukosuk