Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

“Oupwe Chok Mamasa”—Ewe Kulokun Kapwung A Fen Waroto!

“Oupwe Chok Mamasa”—Ewe Kulokun Kapwung A Fen Waroto!

“Oupwe Chok Mamasa”​—Ewe Kulokun Kapwung A Fen Waroto!

“Iei minne oupwe chok mamasa, pun ouse sinei ranin an noumi Samol epwe feito.”​—MATTU 24:42.

1, 2. Jises a apasa pwe epwe feito ussun chok emon met?

 MET kopwe fori ika en mi silei pwe emon chon sola a feilfetal lon leeniom? Ese mwaal pwe kopwe mammasa ren om kopwe tumunu om famili me pisekum kewe. Pwungun pwe emon chon sola esap tinalo echo taropwe mi esilei ngenikich ineet epwe feito. Iwe, epwe anifelong lupwen sise ekieki.

2 Fan chommong, Jises a awewe won chon sola lon an kewe kapas awewe. (Luk 10:30; Jon 10:10) Jises a awora ei kapasen ourour lupwen a kapas ussun ekkewe mettoch epwe fis lon ekkewe ranin le sopwolon mwen ewe ranin kapwung. A apasa: “Iei minne oupwe chok mamasa, pun ouse sinei ranin an noumi Samol epwe feito. Nge iei chok oupwe sinei, ika ewe mastaan im mi sinei tefenipwin chon sola epwe feito, epwe fakkun mamasa, o esap mut ngeni an epwe amokalong lon imwan we.” (Mattu 24:42, 43) Iwe, Jises a apasa pwe epwe feito ussun chok emon chon sola. Weween pwe, epwe feito lupwen aramas rese ekieki.

3, 4. (a) Met weween ach auselinga ewe kapasen ourour ussun warotoon Jises? (b) Ikkefa ekkewe kapas eis ra ppiita?

3 Mi fich ewe kapas awewe pokiten Jises ese titchikin affata ineet epwe feito. Lon ei chok oesini, Jises a pwal apasa: “Nge ren ranin are fansoun, esor emon mi sinei usun, esap ekkewe chonlang, esap pwal ewe Nau, pwe ewe chok Sam.” (Mattu 24:36) Ina popun, Jises a pesei aramas: “Iei popun ami oupwe pwal ammolata, pun ouse sinei menni fansoun ewe Noun-Aramas epwe feito.” (Mattu 24:44) Ekkewe aramas mi auselinga an Jises kapasen ourour repwe mmonleta ese lifilifil menni fansoun Jises epwe feito le apwungu aramas.

4 Iwe, iei ekkoch kapas eis mi lamot: An Jises kapasen ourour pwe aramas repwe “mamasa,” epwe fan iten chon fonufan chok are a pwal lamot ngeni chon Kraist? Met popun a lamot ach sipwe “mamasa,” me ifa ussun sipwe fori ena?

Eu Kapasen Ourour Fan Iten Io?

5. Ifa ussun sia silei pwe ewe kapasen ourour “oupwe chok mamasa” a weneiti ekkewe chon Kraist mi enlet?

5 Pwungun pwe ewe Samol epwe feito ussun chok emon chon sola ngeni ekkewe aramas mi tunalo ewe kapasen ourour ussun ewe feiengau epwele feito. (2 Piter 3:3-7) Nge ifa ussun ekkewe chon Kraist mi enlet? Ewe aposel Paul a mak ngeni chienan kewe chon luku: “Pun oua pwisin sineifichi pwe ranin ewe Samol epwe waroto usun chok warewaren emon chon sola lepwin.” (1 Tes. 5:2) Esor ach tipemwaramwar pwe “ranin ewe Samol epwe waroto.” Weween pwe sipwe ekisalo ach mammasa? Nengeni mwo pwe Jises a kapas ngeni noun kewe chon kaeo lupwen a apasa: “Pun ouse sinei menni fansoun ewe Noun-Aramas epwe feito.” (Mattu 24:44) Me mwan, lupwen Jises a pese ngeni noun kewe chon kaeo pwe repwe kukkutta loom ewe Muu, a ouroureer: “Iwe, ami oupwe pwal ammolata, pun ewe Noun-Aramas epwe pwato lon klok mi ami ousap ekieki.” (Luk 12:31, 40) A ffat pwe Jises a ekieki ussun noun kewe chon kaeo lupwen a ouroureer: “Oupwe chok mamasa”.

6. Met popun a lamot ach sipwe “mamasa”?

6 Met popun a lamot pwe sipwe “mamasa” me “ammolata”? Jises a apasa: “Lon ewe fansoun, ruemon repwe nomfengen le malamal, epwe uweialo emon nge likiti emon; ruemon fefin repwe pofengen won eu nif, epwe uweialo emon nge likiti emon.” (Mattu 24:40, 41) Jises epwe “uweialo,” are amanaua, chokkewe mi mmonleta lupwen ei otot mi ngau won founufan a talo. Nge ekkewe ekkoch repwe ‘likit’ ngeni malo pokiten ra kukkutta loom mochenin manauer. Eli ekkoch leir aramas mi silei ewe enlet me loom nge rese mammasa.

7. Met sia tufichin fori pokiten sise silei kulokun ewe sopwolon?

7 Pokiten sise titchikin silei ineet ei otot won fonufan epwe muchulo, sia tufichin pwarata pwe sia fel ngeni Kot ren eu letip mi limelimoch. Ifa ussun? Eli a ussun ita pwe ewe sopwolon a mmang. A mmen alolilen pwe ekkoch chon Kraist ra meefi iei ussun me ra patapatelo lon ar achocho le fori angangen Jiowa. Nge, lupwen sia fangolo manuach ngeni Kot, sia fen mwei manauach ngeni Jiowa pwe sipwe angang ngeni. Chokkewe mi silei Jiowa ra miritiiti pwe Jiowa esap pwapwaiti aramas mi achocho chok pokiten ra silei pwe ewe sopwolon a war. Jiowa a kuna masouen letipach.​—1 Samuel 16:7.

8. Ifa ussun ach tongei Jiowa a amwokutukich le mammasa?

8 Pokiten sia unusen tongei Jiowa, sia fokkun pwapwa le fori letipan. (Kol Fel 40:8; Mattu 26:39) Sia mochen angang ngeni Jiowa tori feilfeilo. Sise chipwangelo pokiten ese muttir fisita met sia tipeni. Iwe, sia mammasa ren mwasangasang pokiten sia fokkun mochen kuna ifa ussun ranin Jiowa epwe weneiti fisitaan an Jiowa we kokkot. Sia mochen apwonueta ewe fon lon an Kot we Kapas me akkomwa an we Muu lon manauach pokiten sia mochen apwapwai Kot. (Mattu 6:33; 1 Jon 5:3) Sipwe ppii ifa ussun ach mammasa epwe alisata filioch me ifa ussun sia manaueni manauach iteiten ran.

Ia Manauom A Feilo Ie?

9. Met popun a lamot pwe aramas repwe miritiiti weween ekkewe mettoch a fiffis lon ach ei fansoun?

9 Chommong aramas ra miritiiti pwe osukosuk mi chou me fitikoko mi amairu ra lallapelo. Eli rese pwapwa ren met a fiffis lon manauer. Iwe nge, ra wesewesen silei weween met a fiffis won fonufan? Ra miritiiti pwe sia manau lon “sopwolon ei fansoun”? (Mattu 24:3) Ra weweiti pwe lapeloon maicha, mwanesol, pwal mwo nge ekkewe ekiek rese fich ngeni Kot, ra esissinnata “ekkewe ran le sopolon”? (2 Timoti 3:1-5) A lamot pwe repwe nennelo, pwe repwe weweiti weween ekkeei mettoch meinisin, pwe repwe ekieki ussun ia manauer ra feilo ie.

10. Met sipwe fori le annetata pwe sia mammasa?

10 Iwe, ifa ussun kich? Iteiten ran a lamot ach sipwe pwungupwung won ekkewe kefil mi weneiti ach angang, famili, me ach fel ngeni Jiowa. Sia silei met ewe Paipel a apasa, me sia achocho le apwonueta. Ina popun, a lamot ach sipwe pwisin eisinikich: ‘Aurek ussun manauei a apwangapwangaalo ai luku? Tipatchemen me ekiekin fonufan a etipetipa met ua fori lon manauei?’ (Luk 21:34-36; Kolose 2:8) A lamot pwe sipwe lukuluk won Jiowa ren unusen letipach nge esap lon pwisin ach sile. (An Salomon Fos 3:5) Iei ussun, sipwe “amwochu o manaueni ewe manau mi enlet,” ewe manau esemuch lon an Kot fonufan sefo.​—1 Timoti 6:12, 19.

11-13. Met sipwe kaeo seni met a fis (a) lon ranin Noa we? (b) lon ranin Lot we?

11 Ewe Paipel a masou ren chommong poraus mi alisata ach mammasa. Ekieki mwo met a fis lon ranin Noa we. Chommong ier me mwan, Jiowa a alluku pwe Noa epwe ouroura aramas. Iwe nge, chilon chok Noa me an famili, aramas rese meefi och. (2 Piter 2:5) Jises a apasa: “Pun usun chok ekkewe ranin Noa, epwe iei usun ren an ewe Noun-Aramas waroto. Pun usun chok ar fofor lon ekkewe ran mwen ewe noter, ra momongo o ukkun, ra pwal pupulufengen, tori ewe chok ran Noa a tolong lon ewe waim. Nge rese meefi och, tori fansoun ewe noter a fis, o a uweiirelo meinisin. Iwe, epwe fakkun iei usun ren an ewe Noun-Aramas waroto.” (Mattu 24:37-39) Met sia kaeo seni ena? A lamot ach ekkekieki ika sia kan akkomwa ach kewe foffor me angang, kukkun are watte, lon manauach, nge esap ach angang lon pekin ngun. (Rom 14:17)

12 Kopwe pwal ekieki ussun ranin Lot. Ewe telinimwen Sotom, ia Lot me an famili ra nonnom ie, a wouoch nge ekkewe aramas ra fofforingau chok. Jiowa a tinalo noun kewe chonlang pwe repwe ataielo ewe telinimw. Ekkewe chonlang ra pesei Lot me an famili ar repwe su seni Sotom me a alluku ngeniir pwe resap nenesefal. Iwe, ra su seni ewe fonu fan emmwenien ekkewe chonlang. Iwe nge, puluwen Lot a ekkekieki ussun imwan we lon Sotom. A alleasolap me a nennesefal. Iwe, a malo. (Keneses 19:15-26) Jises a ourourakich ussun met epwe fis lon mwach kkan ren an apasa: “Oupwe chok chechemeni puluen Lot.” Sia auselinga ena kapasen ourour?​—Luk 17:32.

13 Ekkewe aramas mi auselinga ekkewe kapasen ourour seni Kot ra manau. Noa me an famili me Lot me noun kewe fopwul ra manau. (2 Piter 2:9) Ewe porausen manau lon ekkewe kapasen ourour fan iten ekkewe mi tongei pwung ra pwal apochokkulakich. A alukulukukich pwe an Kot we pwon ussun “lang sefo o pwal fonufan sefo, ikewe pung epwe nonnom ie,” epwe pwonueta.—2 Piter 3:13.

‘A Fen Tori Kulokun An We Kapwung’!

14, 15. (a) Met a kapachelong lon “ewe klokun” kapwung? (b) Met a kapachelong lon ach “niuokusiti Kot, o alingalo i”?

14 Iwe, met sipwe kuna lupwen sia mammasa? Ewe puken Pwarata a aiti ngenikich ifa ussun an Kot kokkot epwe pwopwonueta. A lamot ach sipwe alleasochis me pwarata pwe sia mmonleta. Ewe oesini a aweweochu ekkewe mettoch repwe fis lon “ewe Ranin-Samol,” mi poputa lupwen Kraist a wiiseni ewe wiis king lon lang lon 1914. (Pwarata 1:10) Ewe puken Pwarata a aiti ngenikich ussun emon chonlang mi afalafala “kapas allim esemuch.” A leuwommong le apasa: “Oupwe niuokusiti Kot, o alingalo i, pun a fen tori klokun an we kapung.” (Pwarata 14:6, 7) Ena “klokun” an we kapwung fansoun mwochomwoch chok. A kapachelong porausen esilesil me pwonuetaan ewe kapwung lon ewe oesini. Sia nonnom lon ena fansoun iei.

15 Iei, mwen kulokun ewe kapwung a muchulo, a lamot ach sipwe: “Niuokusiti Kot, o alingalo i.” Iwe, met sipwe fori? Ach niuokusiiti Kot epwe ita amwokutukich le su seni minne mi ngau. (An Salomon Fos 8:13) Sia alingalo Kot ren ach auselinga i ren sufol. Sisap tunalo ach akkalleaani ewe Paipel pokiten sia kon osukosuk. Sisap alamotongaua an we fon le fiffiti mwich. (Ipru 10:24, 25) Sipwe aucheaani me achocho ngeni wiisach le esileifeili ewe kapas allim ussun an Kot Muun Messaia. Sipwe lukuluk won Jiowa ren unusen letipach fansoun meinisin. (Kol Fel 62:8) Pokiten sia silei pwe Jiowa ewe Epinikepiisom, sia alingalo I ren ach anomukich fan an nemenen. Ka wesewesen niuokkusiiti Kot me alingalo I lon ekkena mettoch meinisin?

16. Met popun sia apasa pwe ewe kapwung ngeni Papilon mi Lapalap lon Pwarata 14:8 a fen pwonueta?

16 Pwarata sopwun 14 a awewei pwal ekkoch mettoch repwe fis lon ewe kulokun kapwung. Akkom a kapas ussun Papilon mi Lapalap, ewe mwicheichen lamalam mi chofona: “Pwal emon chonlang, aruemonun, a tapwelo mwirin, o a apasa, ‘A turutiu, a turutiu ewe telinim mi lapalap, Papilon!’” (Pwarata 14:8) Pwungun pwe ren ekiekin Kot, Papilon mi Lapalap a fen turutiu. Lon 1919, noun Jiowa kewe mi kepit ra ngaselo seni an Papilon kewe luku me eoreni mi nemeni aramas me muu ren fansoun langattam. (Pwarata 17:1, 15) Mwirin, ra akkomwa ar esileifetalei fel mi enlet. Iwe, seni ena fansoun, ewe angangen afalafala ewe kapas allim ussun Muun Kot a feffeita won unusen fonufan.​—Mattu 24:14.

17. Met sipwe fori pwe sipwe towu seni Papilon mi Lapalap?

17 Saminne ina chok ewe kapwung ngeni Papilon mi Lapalap. Epwe unusen talo ekiselo chok. (Pwarata 18:21) Ina popun, ewe Paipel a pese ngeni aramas ekis meinisin: “Oupwe tou seni neminewe [Papilon mi Lapalap], pwe oute chiechi ngeni i lon an kewe tipis.” (Pwarata 18:4, 5) Ifa ussun sipwe towu seni Papilon mi Lapalap? Sisap chok towu seni lamalam chofona. A wor etipetipaen Papilon lon chommong ranin apwapwa me eoreni, lon an fonufan ekiek pwe esor ngauen lisowu mwaal, angangen roong, me metakan. Sia mammasa lupwen sia pwaralo ren foffor me tipen letipach, pwe sia wesewesen kaimulo seni Papilon mi Lapalap lon mettoch meinisin.

18. Pokiten met a mak lon Pwarata 14:9, 10, met chon Kraist mi mammasa repwe tumunu seni?

18 Sipwe kaeo pwal och mettoch ussun “ewe klokun kapwung” lon Pwarata 14:9, 10. Pwal emon chonlang a apasa: “Are emon epwe fel ngeni ewe manmocho me ununun we, o epwe angei esisin won chamwan are won poun, epwe pwal unumi seni ewe wainin songen Kot.” Met popun? “Ewe manmocho me ununun we” ra liosueta ekkewe muun aramas mi kan tunalo an Jiowa nemenem. Chon Kraist mi mammasoch resap kkuf ren etipetipaen ewe manmwacho are angei esissinnan, are pwari ren ar foffor are ekiekir pwe ra angang ngeni chokkewe rese tipeeu pwe Jiowa a wor an pwungun nemenem. Chon Kraist ra silei pwe Muun Kot a fen fotetiu lon lang, pwe ewe muu epwe ataielo muun fonufan meinisin, pwe epwe nonnom tori feilfeilo chok.—Taniel 2:44.

Kamwochunnuk Om Ngunun Atapwalapwal!

19, 20. (a) Pokiten sia nonnom le muchuloon ekkewe ranin le sopwolon, met Setan a achocho ngeni? (b) Met sipwe achocho ngeni?

19 Sia feffetal ngeni le muchuloon ei fansoun sopwolon. Iwe, osukosuk me sossot repwe lapalapelo. Pokiten ach apwangapwang me etipetipaen ei otot minen loom, semmwen, chinnap, maloon atongach kewe, kinasen letipach, lolilen pokiten aramas rese mochen auselinga ach afalafal, me metakan, repwe aosukosukakich. Sisap monuki pwe Setan a mochen achoukich ngeni ekkenan mettoch pwe sipwe ukutiu le afalafala ewe kapas allim me alleasochisi an Kot kewe alluk. (Efisus 6:11-13) Iei ewe fansoun sipwe kamwochunnuk won ach ngunun atapwalapwal ussun ei fansoun sia manau lon!

20 Jises a silei pwe sia tongeni fangeta pokiten sossot watte. Ina popun a fonou kich: “Iei minne oupwe chok mamasa, pun ouse sinei ranin an noumi Samol epwe feito.” (Mattu 24:42) Iwe, sipwe mammasa me miritiiti lamoten ei fansoun. Sipwe tumunu seni an Setan kewe ssar mi efisi ach ekisalo are ukutiu seni ach angang ngeni Kot. Sipwe apposa letipach le afalafala ewe kapas allim ussun an Kot Muu ren watteloon ach tinikken me pwora. Ewer, sipwe akkamwochu ach ngunun atapwalapwal lupwen sia auselinga an Jises kapasen ourour: “Oupwe chok mamasa.” Iei ussun, sipwe alingalo Jiowa me apilukuluk ngeni ach sipwe nonnom lein ekkewe repwe kuna feioch tori feilfeilo.

Ifa Ussun Kopwe Polueni?

• Ifa ussun sia silei pwe an Jises kapasen ourour, “Oupwe chok mamasa” a weneiti chon Kraist mi enlet?

• Ikkefa ekkewe poraus lon Paipel ra alisikich le “mamasa”?

• Met weween ewe kulokun kapwung, me met sipwe fori mwen a muchulo?

[Ekkewe kapas eis fan iten ewe lesen]

[Sasing lon pekin taropwe 7]

Ewe poraus lon ei lesen a feito seni ewe brochure Keep on the Watch! mi kawor lon ekkewe 2004/05 mwichelap a fis won unusen fonufan.

[Sasing lon pekin taropwe 9]

Jises a alollofengenni an waroto ngeni warotoon emon chon sola

[Sasing lon pekin taropwe 10]

Taloon Papilon mi Lapalap a arapoto

[Sasing lon pekin taropwe 11]

Sipwe apposa letipach pwe sipwe afalafal ren watteloon ach tinikken me pwora