Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Itá Kot a ekieki ai ún suupwa?

Itá Kot a ekieki ai ún suupwa?

Kapas Eis Seni Chón Állea . . .

Itá Kot a ekieki ai ún suupwa?

▪ Eli emén mi letip wenechar epwe eáni ena kapas eis, pokiten esor allúk lón Paipel a kapas usun suupwa, kapachelong snuff. Itá weween pwe ese ffat ngenikich ekiekin Kot usun án emén ún suupwa? Aapw, esap ina.

Ewe Paipel a apasa pwe “ekewe Toropwe mi Pin meinisin ra pop seni Kot.” (2 Timoty 3:16NW) Ewe Paipel a masou ren ekkewe kapasen emmwen mi ffat me ekkewe pwóróus mi pwáraatá ifa usun Kot a mochen ach sipwe túmúnú péchékkúlen inisich. Áeúin, sipwe pwóróus wóón met ekkewe chón kútta pwóróus ra kúna usun efeiengawen suupwa ngeni péchékkúlen inisin emén. Mwirin, sipwe pwóróus wóón ifa usun án Paipel kewe kapasen emmwen ra riri ngeni ekkena repot.

Suupwa a efeiengawa péchékkúlen inisin emén mi úkkún me ina populapen málóón aramas ika ra ún. Lón Merika, emén me lein nimmén aramas mi máló, a máló ren suupwa. Eú repot seni ewe ofesin túmúnún áeámwáállin sáfei lón ena fénú a apasa pwe ekkewe mi máló iteiten ier ren suupwa, a lap seni kapachelapen chókkewe mi máló ren “sakaw, sáfeien opuchopuch, nnii manaw, pwisin nireló, ákseten wóón tarakú me AIDS.”

Chókkewe mi úkkún suupwa ra efeiengawa ekkewe ekkóch. Inaamwo ika ekis chék ewe étún suupwa nge a efeiengawa aramas. Ewe étún suupwa me ewe étúét ewe emén a ngaserawu a iteni “secondhand smoke,” a tongeni efeiengawa chókkewe mi ngaseraalong inaamwo ika rese úkkún suupwa. A ámecheresi án emén úri kanserin ammat me semmwenin ngasangas wóón 30 persent. Lón ekkewe chék ier, tokter ra pwal káé usun pwal eú minen efeiengaw ra eita ngeni “third-hand smoke.” Weween mwirimwirin étún ewe suupwa mi mwéchúló wóón úf, karpet, me wóón ekkóch mettóch inaamwo ika ewe etúet a fen móróló ren langattam fansoun. Ena mettóch mi poison a ákkáeúin efeiengawa péchékkúlen inisin ekkewe semirit me ammanga ar tufichin káé.

Suupwa mi ekikkaatá emén. A efisi án emén mi ún suupwa nóm fán nemenien ena féffér mi efeiengaw. Ren enletin, chón kútta pwóróus ra lúkú pwe chón ún suupwa ra kikkin nikotin, eú me lein ekkewe mettóch mi fókkun áweiresi án emén epwe úkú seni. Nikotin ina ewe mettóch mi kon watte lón suupwa.

Ifa usun án Paipel kewe kapasen emmwen ra riri ngeni ekkena pwóróus? Ekieki ekkeei mettóch:

Kot a mochen ach sipwe súféliti manaw. Lón ewe Allúk Kot a ngeni ewe mwúún Israel, a apasa pwe chókkewe mi mochen apwapwaai i repwe súféliti manawen aramas. (Tuteronomi 5:17) A lamot ngeni chón Israel ar repwe féri eú eppet wóón imwer kewe. Pwata? Pún a chépép wóón imwer kewe nge ra kan nóm wóón. Ena minen eppet a túmúnú chón ewe famili me ekkewe ekkóch ar resap turutiw, feiengaw are máló. (Tuteronomi 22:8) Pwal och, ekkewe chón Israel repwe fókkun túmúnú pwe néúr kewe man resap efeiengawa ekkewe ekkóch. (Ekistos 21:28, 29) Emén mi ún suupwa a atai ekkewe kapasen emmwen mi apéchékkúla ekkena allúk. A pwisin atai péchékkúlan. Pwal och, an ún suupwa a efeiengawa péchékkúlen inisin chókkewe mi nóm únúkkún.

Kot a mochen ach sipwe tongei i me tongei chón oruch kewe. Jesus Kraist a apasa pwe chón tapweló mwirin i repwe álleasochisi ekkewe ruu allúk mi lapalap. Repwe tongei Kot ren unusen letiper, manawer, ekiekiir, me péchékkúler me repwe pwal tongei chón orur usun chék ra tongei pwisin iir. (Markus 12:28-31) Pokiten manaw ina eú liffang me ren Kot, iwe, emén mi ún suupwa a pwári pwe a fókkun ésúfélúngawa ena liffang me ese tongei Kot. (Föför 17:26-28) Féfférún eménna a tongeni atoto efeiengaw watte wóón ekkewe ekkóch, ina popun ese tongeni pwúng an apasa pwe a tongei chón orun kewe.

Kot a mochen pwe sipwe ti senikich ekkewe féffér mi limengaw. Ewe Paipel a fénéú Chón Kraist ar repwe eliméchúúr seni ekkewe “sokun limengauen inis” me ekiek. (2 Korint 7:1) A ffat pwe suupwa a elimengawa emén. Chókkewe mi mochen úkú seni ar ún suupwa pwe repwe apwapwaai Kot ra kúna áweiresin. Nge ren álillisin Kot, ra tongeni úkú seni ena kikkin suupwa mi limengaw.