Lucas 8:1-56

8  Mau maaɗakare Jesús puuru mechiu ɓeecha mauɗe puuru kaebeu ɓeecha wãsii. Mauɗe jarabachii Dachi Akõreba ichiɗirã ichi juaɗe ua ɓuai baita neeruu. Mau beɗea bia jaradea niiɗe ichiba 12 jʉrʉ adauɗarã ichi baara nibabachiɗau.  Mau awara wẽrarã ichi baara nibabachiɗau. Chi nuree wẽrarã ẽpermo ɓeaɗa Jesusba aribiabiasii mauɗe chi nuree jai kachirua bara ɓeaɗa Jesusba chi jai duabʉisii. Aɓa María Magdalena basii. Jesusba mau kakuaɗebena jai kachiruarã 7 ãyaa bʉisii.*  Cuza wẽra Juana siɗa ɓuasii. Cuzaba Herodes deɗebena joma nubachii.* Susana siɗa ɓuasii. Mau awara waabena wẽrarã ãrea panasiɗau. Maarãba Jesús ne kaebea deabachiɗau aiɗaɗai baita. Netaa uubarii ʉ̃rʉbena nebʉrʉɗa Mateo 13:1-9; Marcos 4:1-9  Ãrea ẽbẽrarã puuru ɓeecha joma Jesusmaa neesiɗau. Mauɗe Jesusba naka nebʉrʉsii ne jaradeai baita:  «Ẽbẽra aɓa netaa poɗe wãsii. Maka po kãriiɗe chi ɓee netaa oɗe ɓaesiɗau. Mauɗeeba ẽbẽrarãba ʉ̃rʉ biraduasiɗau mauɗe ibanarãba pemikuasiɗau.  Chi ɓee netaa mokara iɗaaɗe ɓaesiɗau. Tonosiiɗe bania ãrea wãꞌãe ɓuuɗeeba joma poasii.  Chi ɓee netaa ʉri iɗaa ɓuuɗe ɓaesiɗau. Tonosiiɗe jʉ̃kara ʉri iɗaa ɓuuba bʉra kenasii.  Maamina chi waabenarã netaa ioro biaɗe ɓaesiɗau. Mau netaa wariɗapeɗa 100 netaa deasii». Maka berreapeɗa Jesusba jĩwa jarasii: «Chi kʉʉrʉ bara niiba kauwa ũrise». Jesusba kauwa ũribiɗa chi netaa pobarii ʉ̃rʉbena Mateo 13:10-23; Marcos 4:10-20  Mauɗeeba Jesús baara nibabadaurãba ichimaa iɗisiɗau: —Bichiba mau nebʉrʉɗa ¿kãare jara kʉ̃ria ɓuma? 10  Jesusba panausii: «Dachi Akõreba ichiɗirã ichi juaɗe ua ɓuu ʉ̃rʉbena jomaurãmaa kuitaabiawẽa ɓumina machimaa kuitaabia ɓuu. Maamina waabenarãmaa mʉ nebʉrʉʉruuba jaradea ɓuu Dachi Akõre kartaɗe jara ɓuu makamera. Naka jara ɓuu: “Nau ẽbẽrarãba ũri panumina kauwa ũriɗakau. Unu panumina kauwa unuɗakau”.* 11  Mʉʉba nebʉrʉɗa naka jara ɓuu: chi netaa Dachi Akõre beɗeabʉ. 12  Netaa oɗe ɓaeɗa nau jara ɓuu: waabenarã ẽbẽrarãba Dachi Akõre beɗea ũriɗapeɗa jʉbawãe niiba mau beɗea ãchi sõɗe neeɗa kʉde ɓeebikau ijãarãaɗamera. Maka ãchi kachiruaɗebena wãɗakau. 13  Netaa mo ʉ̃rʉ ioro bia wãꞌãeɗe ɓaeɗa nau jara ɓuu: waabenarã ẽbẽrarãba Dachi Akõre beɗea ãrea kĩrajʉʉ ũribadau, maamina ãrea karr jidauɗakauɗeeba sõɗeeba ijãaɗakau. Mauɗeeba kãꞌãabariwãeɗe ãrea kachirua wauduuɗe ida ɓubadau. 14  Netaa ioro ʉri iɗaa ɓuuɗe poɗa nau jara ɓuu: chi nuree ẽbẽrarãba Dachi Akõre beɗea ũribadau, maamina ãchi saka biꞌia paneeɗai baita, ne joma uru panaɗai baita mauɗe kĩrajʉʉ panaɗai baita ãrea kʉ̃risiabadau. Joma mauba Dachi Akõre beɗea waa ũribiaɗakau mauɗe ãchiba ũripeɗaaɗa ida ɓuɗapeɗa wariɗakau. 15  Maamina netaa ioro biaɗe ɓaeɗa nau jara ɓuu: sõ jipa nureerãba mauɗe kʉ̃risia bia nureerãba Dachi Akõre beɗea ũriɗapeɗa biawãra ijãabadau. Ãchiba ijãa panuu ida ɓuɗakauɗeeba ne bia waubadau. Ʉ̃ɗaa koabarii ʉ̃rʉbena nebʉrʉɗa Mateo 5:14-15; Marcos 4:21-25 16  »Aɓau biɗa ʉ̃ɗaa koabarii koapeɗa mera nuɓukau maebʉrã paratu mechiu ekare nuɓukau.* Maumaarã chi ʉ̃ɗaa koabarii ʉtʉ nuɓubarii chi deɗe eɗa needuurãba ʉ̃ɗaa unuɗamera. 17  Ara mau kĩra ẽbẽrarãba joma bia kauwa ũriɗawẽa panuu mera ɓuabai. Chi dachiba kauwa ũriɗawẽa panuu Dachi Akõreba biꞌia kauwa ũribiai. 18  Mauɗeeba ãrea kauwa ũri panásturu. Aɓauba biawãra kuitaaruubʉrã, Dachi Akõreba aude kuitaabii. Maamina chi adua niiba ne kuitaa ɓuu kʉ̃risiaruubʉrã ichiba kʉ̃risia ɓuu Dachi Akõreba mau juakaa adaui». Jesús deɗebenarã ichimaa neepeɗaaɗa Mateo 12:46-50; Marcos 3:31-35 19  Earaɓa Jesús nawe mauɗe ichi ãbarã ichi ichiaɗe wãsiɗau. Maamina poyaa aria neeɗaabasii ẽbẽrarã ãrea panuuɗeeba. 20  Mauɗeeba waabenarãba ichimaa jarasiɗau: —Bichi nawe mauɗe bichi ãbarã awara panuu. Maarã bichi ichiaɗe nee panuu. 21  Jesusba jarasii: —Dachi Akõre beɗea ũribadaurã mauɗe ijãa waubadaurã mʉ nawebʉ mauɗe mʉ ãbarãbʉ. Jesusba pũaturã mauɗe mar mechiu apiibiɗa Mateo 8:23-27; Marcos 4:35-41 22  Earaɓa Jesusba ichi baara nibabadaurãmaa naka jarasii: —Mar kĩaraa wãɗa. Ara makʉɗe jãbaɗe atauɗapeɗa wãsiɗau. 23  Wãaduuɗe Jesús kãi nuɓeesii. Maka ɓuuɗe pũatu ãrea pũa koɓeesii. Mauɗeeba chi jãba taawãmaa ɓuasii. Ãibamaa panasiɗau. 24  Mauɗeeba Jesús ʉ̃rʉmaɗapeɗa naka jarasiɗau: —¡Jaradeabarii, Jaradeabarii, dachi taawãmaa panuu! Jesús jiradupeɗa pũatu mauɗe do ʉ̃rapemaa jarasii apiiɗamera. Ara makʉɗe joma apii nuɓeesii. 25  Maabae ichi baara nibabadaurãmaa naka jarasii: —Machiba ijãa panuu ¿Sãasma? Maamina ichi baara nibabadaurãba wapeaba kãare kʉ̃risiaɗayu adua basii. Ãchi chiya iɗisiɗau: —¿Nau kaima? Pũaturãba mauɗe mar biɗa ichi beɗea ijãa panuu.* Jesusba jai kachirua ãrea duabʉikaɗa Mateo 8:28-34; Marcos 5:1-20 26  Mar kĩaraa wãɗapeɗa Gerasa druaɗaa neesiɗau.* Gerasa Galilea mar kĩare ɓuu. 27  Jesús jãbaɗebena eɗaa wãaruuɗe mukĩra mau puuruɗebena ichimaa neesii. Mau mukĩra jai kachirua inibasii. Ãrea ba ɓuasii mauba paru jʉ̃ka basii. Deɗe biɗa ɓuaka basii, maumaarã biuɗarã jau ɓubadaumare choɓeaɗe ɓuabachii. 28  Mauba Jesús unusiiɗe ɓiasii. Maabae Jesús daaɗe õdarrɗe koɓeepeɗa jĩwa jarasii: —Jesús, Dachi Mechiu Warr, ¿Sakãe mʉ joe ɓuma? ¡Mʉ kĩra chuburiáse, biꞌiwãe ɓuabirã́se! 29  Jauri kachiruaba maka jarasii Jesusba jaraɗaɗeeba mau ẽbẽra kakuaɗebena awara wãmera. Ewari ãrea ɓuasii mau jai kachiruaba ẽbẽra kachirua wau uru ɓuu. Waabenarãba chi mau mukĩra kaenaba jʉ̃ɗapeɗa kauwa nubachiɗamina chi kaena tuikuapeɗa ẽbẽra wãꞌãemaa chi jai kachiruaba adoebachii. 30  Mauɗe Jesusba maumaa iɗisii: —¿Bichi trʉ̃ kaima? Ichiba panausii: —Mʉ Legión abadau.* Ichiba maka jarasii jai kachiruarã chi mukĩra kakuaɗe ãrea duanuuɗeeba. 31  Mauɗe ãchiba Jesusmaa chi chuburia iɗisiɗau eakarr eɗaa choɓea pãriu nuɓuuɗaa bʉikarãamera.* 32  Maka panuuɗe ãchi kaita eaɗe sina ãrea komaa duanasiɗau. Mauɗeeba chi jai kachiruarãba Jesusmaa chi chuburia iɗisiɗau mau sina kakuaɗe eɗa wãbiamera. Maabae Jesusba ida wãbiasii. 33  Ara makʉɗe chi jai kachiruarã chi mukĩra kakuaɗebena wãɗapeɗa sina kakuaɗe eɗa wãsiɗau. Maabae chi sina pira wãuriɗapeɗa eakarrɗebena doeɗaa jĩichoaɗapeɗa ʉ̃yaba jãri kinisiɗau. 34  Mau unusiɗauɗe chi sina nu panaɗa pira wãsiɗau. Ãchiba unupeɗaaɗa nebʉrʉsiɗau chi puuruɗebenarãmaa mauɗe mau puuru kaita duanuurãmaa. 35  Ẽbẽrarãba ichiaɗe neesiɗauɗe chi mukĩra jai kachirua ãrea uru ɓuaɗa Jesús jʉ̃rʉ jãka akʉ ɓuu unusiɗau. Paru jʉ̃peɗa kĩrabia ɓuasii. Mauɗeeba ẽbẽrarã perasiɗau. 36  Chi mau unupeɗaaɗaba waabenarãmaa nebʉrʉsiɗau sakaburu jãu aribiasii. 37  Mauba Gerasaɗebenarã joma wapeaɗapeɗa Jesusmaa chi chuburia iɗisiɗau ãchi druaɗebena ãyaa wãmera. Ara makʉɗe Jesús waya jãbaɗe ataupeɗa Galileaɗaa wãsii. 38  Wãi naeɗe chi mukĩra jai kachirua uru ɓuaɗaba Jesusmaa chi chuburia iɗisii ichi ome wãi baita. Maamina Jesusba naka jarasii: 39  —Bichi deeɗaa wãpeɗa jomaurãmaa nebʉrʉse Dachi Akõreba bichi ome biꞌia wauɗa. Ara makʉɗe chi mukĩra ichi puuruɗaa wãsii. Aria jomaurãmaa nebʉrʉsii Jesusba ichi ome ne ãrea wauɗa. Jesusba wẽrakau chokae jiradubiɗa Mateo 9:18-26; Marcos 5:21-43 40  Galilea druaɗe ẽbẽrarã ãrea duanuuba Jesús eseɗau panasiɗau. Ichi neesiiɗe maarãba ãrea kĩrajʉʉ irsibisiɗau. 41  Mauɗe ẽbẽra Jairo abadau ichimaa neesii. Mau Jairo judiorã araa ãbua imibadau deɗe chi karr basii. Mauba kau aɓaburu uru ɓuasii; año 12 nibasii. Mau wẽrakau biumaa ɓuasii. Jairo Jesús jʉ̃rʉmaa õdarrɗeeba koɓeepeɗa chi chuburia iɗisii ichi deemaa wãmera. Ara makʉɗe Jesús wãsii maamina wãaruuɗe ẽbẽrarãba ichi pĩchuka uru panasiɗau. 42  —. 43  Maarã tãeɗe wẽra 12 año oamia inibasii. Mau wẽraba ʉrrmiɗia deabadaurãmaa chi nejarra joma deasii,* maamina aɓau biɗa poyaa aribiabiɗaabasii. 44  Mau wẽra kaaɗeeba neepeɗa Jesús anaɓari jʉ̃barii i wausii. Ara makʉɗe chi oamia tʉ diɗisii. 45  Mauɗe Jesusba iɗisii: —¿Kaiba mʉ wausma? Jomaurãba panausiɗau wauɗawẽa panuma. Mauɗeeba Pedroba jarasii: —Jaradeabarii, ẽbẽrarãba bichi pĩchua uru panuu. ¿Sakãe bichiba iɗi ɓuma kaiba bichi wausii?* 46  Maamina Jesusba jarasii: —Aɓauba mʉ wausii. Mʉʉba kuitaa ɓuu mʉ poyaaɗeeba mau aribiabisii. 47  Chi wẽraba wauɗa poyaa merawẽe kuitaasiiɗeeba peraba uri kuɓuu wãpeɗa Jesús jʉ̃rʉ kaita õdarrɗe koɓeesii. Maabae jomaurã daaɗe ichiba jarasii sakãe Jesús wauɗa mauɗe ara makʉɗe aribiaɗa. 48  Mauɗe Jesusba jarasii: —Kau, bichi aribiasii, mʉʉba maka waui ɓuu biawãra ijãasiiɗeeba. Jirukaraayuwãe wãse. 49  Wabiɗa aria berrea panuuɗe Jairo deɗebena aɓa neepeɗa Jairomaa naka jarasii: —Bichi kau biusii. Jaradeabarii ida ɓuse. 50  Mau ũrisiiɗe Jesusba jarasii: —Wapearã́se. Sõɗeeba ijãaruubʉrã, mau chokae jiradui. 51  Jairo deemaa neepeɗa Jesusba Pedro, Santiago,* Juan, chi wẽrakau akõre mauɗe chi nawe deeɗaa adoesii. Waabena eɗa wãbiabasii. 52  Mauɗe ẽbẽrarã chi wẽrakau kakua kĩra nomaa jẽa duanasiɗau. Mauɗeeba Jesusba jarasii: —Jẽarã́sturu, nau wẽrakau biuwẽa ɓuu; bari kãi nuɓuu. 53  Mauɗeeba ẽbẽrarãba Jesusmaa ichiaɗapeɗa ʉisiɗau, chi wẽrakau biawãra biusii kuitaa panuuɗeeba. 54  Maamina Jesusba chi wẽrakau juaɗe jidaupeɗa jarasii: —¡Wẽrakau, jiraduse! 55  Maka jaraaruuɗe chi wẽrakau ʉ̃rʉmapeɗa jiradusii. Maabae Jesusba jarasii chi wẽrakaumaa kobiɗamera. 56  Mau unusiɗauɗe chi akõrerãba kãare kʉ̃risiaɗayu adua basii. Maamina Jesusba ãchimaa jarasii aɓaumaa biɗa jararãaɗamera.

Notas

8:2 María Magdalena Magdala puuruɗebenaɗeeba maka trʉ̃ jarabachiɗau.
8:3 Mau Herodes «Antipas» trʉ̃ jarabachiɗau.
Isaías 6:9.
8:16 Mera nuɓukau. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Kʉɗa ekare nuɓukau.
Salmos 107:28-30.
8:26 Gerasa. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Gadara.
8:30 Legión. Mau jara ɓuu «6.000 kokoroarã».
8:31 Eakarr eɗaa choɓea. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: abismo. Aria Dachi Akõreba jai kachiruarã kastikai. Apocalipsis 9:1-3; 20:1-3.
8:43 Mau wẽraba ʉrrmiɗia deabadaurãmaa chi nejarra joma deasii. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe mau wãꞌãe.
8:45 ¿Sakãe bichiba iɗi ɓuma kaiba bichi wausii? Griego beɗeaɗe ãrea kartaɗe mau wãꞌãe.
8:51 Mau Santiago trʉ̃ jarabadau «Jacob».