Ir al contenido

¿Nesita panabaree dachirãba Bibliaɗe joma asei baita jaradea ɓuuɗebena?

¿Nesita panabaree dachirãba Bibliaɗe joma asei baita jaradea ɓuuɗebena?

¿Nesita panabaree dachirãba Bibliaɗe joma asei baita jaradea ɓuuɗebena?

DACHI kũudrãa nureeɗe, dachi akõrerãba leyrãɗe ãrĩã jarabachiɗaa. Wari kãrii dauchia, dachia kuitaasiɗau ãchia kʉ̃ria panasiira dachi biʼia nureabiɗai baita. Jãabaera dachi warisiɗau baerã, mauɗe ãchia jaraaduuɗéburu niiwãe, abiɗa ase nurea ãchia kawabipeɗaaɗadu.

Dachi Akõre ʉtare ɓuu, Jeowa, ichia biɗa dachimaa ley dea nia, ichi Beɗea Bibliaɗeeba. Ichia jara ɓuu imagen kʉ̃riaɗaabayu, dachi kima bara niiwãebʉrã kãi noɓoobayua junebena baara, maebʉrã dachi kima baara nii junebena ome kãi noɓoobayua mauɗe orroaɗaabai (Éxodo 20:1-17; Hechos 15:28, 29). Dachia Jeowa ʉ̃rʉbena mauchaburu kawa kãribaɗe wãbudauɗe, kuitaa panuu Jeowaba kʉ̃ria ɓuu dachi biʼia nibabii baita mauɗe ichi leyrã dachia poyaa cumpliibai ɓuu aɗaabayua (Efesios 4:15; Isaías 48:17, 18; 54:13).

Maka ɓumina, Jeowaba dachi joma aseeruu baita ley dea niiwaẽma. Makarã chi nureeba kʉ̃risia panuu, Bibliaɗe ley wãʼãe baerã, makarã asei ɓuu dachia kʉ̃riaburuudu, Dachi Akõreba ichia kʉ̃riaburuu basirã, ley deai basia abadaa.

Chi jãka kʉ̃risia nureerã kachirua ɓee asebadaa, maaɗakareburu sakãera jãka asesaa abadaa. Ãchia adua nuree bariara chi Bibliaba ley dea ɓumina, jãuɗe biɗa kawabi ɓuu saka kʉ̃risia nii Dachi Akõre. Kawabudaubʉrã chi Biblia mauɗe Jeowa saka kʉ̃risia niiɗebena, kʉ̃risiaɗayua ara jari chi Bibliaɗe ɓʉ kuɓuu kĩraka, makarã Jeowaba kʉ̃risia nii kĩra biʼia asei ɓuu. Jãka asebudaubʉrã, ichi kĩrajʉʉbiɗayua, biʼia wãɗayua ariɗe asepeɗaaɗa baerã (Efesios 5:1).

Bibliaba jara ɓuu ẽbẽrarã asebachiɗau Dachi Akõreba kʉ̃risia ɓuu kĩra

Leaburuuɗe chi nureerã trajabachiɗau Dachi Akõre baita naeɗeeɗa, kawa panuu saka asebachiɗau Jeowa kʉ̃risia nii kĩra, mau ley wãʼãe ɓoosii adua. Maarãɗebena José basia. Potifar wẽraba jarasiiɗe kãiɗe wãɗai baita, Dachi Akõreba deawẽa ɓoosii ley aɓa biɗa, mauba junebena wẽra ome kãi ɓeeɗayu awẽa ɓoosii. Mau ley wãʼãe basmina, Joseba kuitaa ɓoosii junebena wẽra kima bara nii ome kãi noɓeeruu, jãka ichi baitaburu kachirua ɓoobasii, mau Dachi Akõre baita biɗa araɓau ɓoosii (Génesis 39:9). Mau Joseba kawa ɓoosii kĩra ɓuu, ichi aɓa kima baraa nii ome kãiburuubʉrã, jãuwãe basii Jeowaba kʉ̃ria ɓooɗa, mau kuitaa ɓoosii kaɓuu Dachi Akõreba jaraɗa baɗa Edenɗe biɗa (Génesis 2:24).

Beɗeaɗaika junebenarãɗe. Hechos 16:3ɗe jara ɓuu, Timoteoba Pablo kõpaeɗe wãi naeɗe congregacionrã ochiaɗe wãyua, Pabloba Timoteo kakua tõoɗa baɗa. Mauɗe chi versículo 4ɗe lea ɓuu maaɗakare “ãchi wãaduu puurucha jarasiɗau Jesusba bʉiɗarãba mauɗe ijãabadaurã nubadaurã Jerusalenɗe nureeba kartaɗe ɓupeɗaaɗa ãbarãba maka wau panaɗamera”. Chi cristianorã aseɗaabai ɓoosii chi mukĩra kakua tõoyuɗebena (Hechos 15:​5, 6, 28, 29, Biblia Chamí, WPS.). Makarã, ¿sakãera Pabloba kʉ̃risiaɗa baɗa Timoteo kakua tõoyuɗebena? “Judiorã mau druaɗe nureeba ichi ʉ̃rʉbena kachirua kʉ̃risiarãaɗamera”, “jomaurãba kuitaa panasiɗau Timoteo akõre griego basii”. Pabloba kʉ̃riabasii kĩrubiɗayu maebʉrã kachirua kʉ̃risiabiɗayu ẽbẽramaa. Ichia kʉ̃ria ɓoosia cristianorãba “Dachi Akõre daaɗe jomaurãmaa” kuitaabiayua ãchia “jipa wau panuu” (2 Corintios 4:2; 1 Corintios 9:19-23, Biblia Chamí, WPS.).

Pablo Timoteo baara jãka kʉ̃risiapeɗaaɗa. Jari Romanos 14:15, 20, 21 mauɗe 1 Corintios 8:9-13; 10:23-33, jãuɗe jara ɓuu Pabloba kʉ̃ria ɓooɗa basia waabenarã ãbarã Jeowa jʉ̃kaa nureaɗayu, Pabloba ãrĩã asei nibasii kachirua ɓuuwãeɗeeba, ichia maka aseebasii ãbarã kachiruaɗe ɓaebiimaaba. Pabloba Timoteo ʉ̃rʉbena naka ɓʉɗa baɗa: “Nama mʉ baara ichi kĩra nii wãʼãe. Ichiba machi biawãra aiɗa kʉ̃ria ɓuu. Jomaurãba ara ãchi biꞌia nureaɗai jʉrʉbadau, Jesucristoba kʉ̃ria ɓuu jʉrʉɗai baɗamaarã. Maamina machiba kuitaa panuu Timoteoba biꞌia waubarii. Warrba ichi akõre aiɗabarii kĩra ichiba beɗea bia Cristo ʉ̃rʉbena aiɗa jaradea ɓuu” (Filipenses 2:20-22, Biblia Chamí, WPS.). ¡Cha ome niɗau Cristianorã biʼia ãrĩã ɓuu ase nibasiɗaa! Chi ley Jeowaɗe wãʼãe basmina, ãchia aseɗawẽebasii ãchia ase kʉ̃riabudauɗeeba, bari kʉ̃risiasiɗau ãchia asebudauba Jeowa jʉ̃kaabena babiɗayua, jãkaburu asesiɗau Jeowaba kʉ̃riabarii mauɗe Jesusba kʉ̃riabarii kĩraka.

Jãabaera Jesucristo ʉ̃rʉbena kʉ̃risiaɗaika, ichi kĩrakaburu nurea kʉ̃ria panua. Eaɗe ichia jaradeasiiɗe, jaraɗa chi ẽbẽra niiba biʼia ãrĩã ichi kʉ̃risiaɗe ɓaepeɗa aburuu, chi Dachi Akõre ley wãʼãe niiɗe kuitaa nia kãare aseyu (Mateo 5:21, 22, 27, 28). José, Pablo, Timoteo, Jesús, ãchia kʉ̃risiaɗaabasii ley wãʼãe basiiɗeeba ãchia kʉ̃riabudau aseɗai basia, bari ãchia kʉ̃risiasiɗau Dachi Akõre kʉ̃risia nii kĩraburu, asesiɗau Jesusba jaraɗa kãare importante ãrĩã ɓuu aseɗai basii: Dachi Akõre kʉ̃ria nibapeɗa mauɗe junebena siɗa kʉ̃ria nibayu (Mateo 22:36-40).

Cristianorã iɗibeabenarã

Kʉ̃risiaɗaabayua chi Biblia libro leyɗebenáturu ɓuu. Ley wãʼãe ɓumina jarai baita kãare aseɗaabai ɓuu, Jeowaba kʉ̃ria ɓuura dachi aseyu ichia kʉ̃risia nii kĩraburu, jaraibʉrã ãrea kuitaaɗayua ‘kãare Dachi Mechiuba waubi ɓuuʼ, ichiaburu dachia jara ɓeewẽa bari joma kãaréturu joma dachi kãare aseɗayuɗebena (Efesios 5:17, Biblia Chamí, WPS.; Romanos 12:2). ¿Sakãera Jeowa kĩrajʉʉbaraa dachia jãka asebudaubʉrã? Makaburu dachia unubi panuu dachi kʉ̃riaburuu asewẽa, bari ichia kʉ̃ria ɓuu aseɗayúturu, ichia dachi kʉ̃ria ua nii kĩraka, ara dachia biɗa jãka kʉ̃ria nureaɗayu, jãuɗeeburu ichi beɗea ũri nurea (Proverbios 23:15; 27:11). Dachia Bibliaɗe eɗa jara kuɓuu kĩraka asebudaubʉrã, Jeowa jʉ̃kaa nibapeɗa mauɗe dachi kakua biʼia nibai ɓua.

Ochiaɗaika saka nau aseɗai ɓua.

Música, película, jãka ɓee jʉrʉ kuitaa nibai

Kũudrãa niiba música ũrii baita nedo kʉ̃ria kuɓuu. Ichia jãu musicadu ãrĩã bustabarii, ichia jãuɗebena kʉ̃risia ɓuu jãuɗe chi mukĩra wẽra ome saka kãi noɓooɗe wãi, mauɗebena mau maucha kachirua ãrĩã ɓeeɗebena jara ɓuu. Chi jãka kari ɓee ũriburuuba jãuba chĩobi kʉ̃ria kuɓuu. Jãu kũudrãaba Jeowadu kʉ̃ria nii baerã, ichia ãrĩã kʉ̃risia nii chi Akõre ʉtare ɓuuba kʉ̃risiapeɗa senti nii baerã. ¿Saka kuitaa nibaiba Dachi Akõreba busta ɓuu jãuɗebena?

Apóstol Pabloba ɓʉɗa baɗa karta Galatasɗe, kakuaba miadaa asebarii niiɗebena maubapeɗa chi Dachi Akõre Jauriba dea kuɓuuɗebena. Bichia kuitaai ɓuẽka chi Dachi Akõre Jauriba naarã dea kuɓuu: kʉ̃riayu, kĩrajʉʉ nibayu, kʉ̃risia biʼia aka ɓooyu, isa kĩruwẽa nibayu, waarã ome biʼia nibayu, waabenarã ome ẽbẽra bia kiɗibai, fe, barikia kiɗibayu, du aɓa kʉ̃risiayu kĩra jipa nibai baita. Maka ɓumina ¿dachi kakuaba kãare miadaa asebarii nia? Pabloba naka ɓʉɗa baɗa: “Jãabera, ne joma kakuaba miadaa asebarii niiɗebena unubi ɓuu, ara jari kakuaba barikia miadaa ase nuree, jayoa ãrĩã ɓuu kĩra ase nii, ne miadaa ase nii peraswẽe, santorãmaaburu iɗibarii nii, jaiɗebena waubarii nii, waarã ome beɗeamaa nii, waarã ome chĩobarii nii, jiwaa nii, oa kachirua berrea nii, kĩrubicharr chĩobadaurã, amaaɗayu, waarãmaa jaradeɗekaburuu ãi bʉekayu, aɓauba iru ɓuu kakua jiwaa ɓooyu, itua do nibayu, fiesta siɗa chi kawayuswẽe ɓeerãɗe wãyu mauɗe joma naka ɓeerã. Mʉa beɗeaɗa kĩra, beɗea ɓuu, chi naka ɓee asebadaurã Dachi Akõre Kobierno adauɗaabayua” (Gálatas 5:19-23).

Ochiaɗaika chi acababuruuɗaa jaraɗa: “joma naka ɓeerã”. Pabloba akawa jarawẽebaɗa joma dachi kakuaba aseebaiɗebena. Ẽbẽra aɓa niiba naka jaraabai ɓua: “Mʉa barikia asei ɓua Pabloba jarawẽebaɗa kãare aseebai ɓuu”. Chi jãu karta leabudau biʼia ãrĩã kʉ̃risiaɗai basii kuitaayua kãare kachirua ɓuu Pabloba jarawẽebaɗamina. Chi kachirua ase nureabadau waaburu chi Pabloba jaraɗa baɗa kĩraka, “naka ɓeerã” ase niiba Dachi Akõre Kobiernoba uacheeruu adaubayua.

Biʼia kuitaa nibayua kãare bustakau Jeowaba. ¿Maka poyaabai ɓuẽ? Jaraɗaika médico niiba netaa ãrĩã mauɗe verdura ɓee ko nibai jarasiibʉrã, mauɗe pastel, helado ɓee koobayu. Medicoba nau korã́baɗe aɗa baɗa, ¿tortara koi ɓuẽ? Bariara jaraabaɗamina maka ɓumina pastel kooruu kĩra ɓua. Waya beɗeaɗaika chi Dachi Akõre Jauriba dea kuɓuuɗebena mauɗe chi dachi kakuaba miadaa asebarii niiɗebena. Chi música chi kũudrãaba ũriiruu baɗa, ¿Dachi Akõre Jauribena ɓuẽ maebʉrã kakuaba miadaa asebarii niiɗebenabaa? Jãu kari kiruuba unubiwẽe kʉ̃ria nibayu, waarã ome biʼia nibayu mauɗe du aɓa kʉ̃risiayu kĩra jipa nibai baita biɗa unubiwẽe. Chi waabena Dachi Akõre Jauriɗeeba dea nii mau siɗa unibiwẽe, ley nesitaɗawẽe kuitaai baita jãkʉʉ musicaɗebena Jeowaba bustakau. Ara jãu kĩraka kʉ̃risia nureaɗayua jʉrʉɗayua kãare leaɗai ɓuu, kãare película ochiaɗayu, mauɗe programa televisionɗebena, chi videojuego, makawẽebʉrã página internetɗebena.

Paru jʉ̃buruu mauɗe buɗa iruburuuɗebena

Bibliaba jara ɓuu Dachi Akõreba kãare kʉ̃risia ɓuu saka paru jʉ̃ɗapeɗa buɗa iru nureaɗayu. Cristiano niiba jãuɗe kʉ̃risia niibʉrã, saka paru biʼia jʉ̃ɗapeɗa buɗa biʼia iru nibayua. Cristiano niiba Jeowa kʉ̃ria niibʉrã, ichia ara ichia kʉ̃ria ɓúturu ase nibaabayua, bari aseyua Dachi Akõre ʉtarebenaba jara ɓúturu. Naa kawasiɗau kĩraka, bariara Jeowaba jarawẽa ɓumina dachi kãaréturu aseyuɗebena, jãuba jara ɓuuwẽe dachia ase kʉ̃riaburuuɗe ase nibayua. Barikiau parteɗe chi ẽbẽrarã araɓau jʉ̃ nureaɗakaa. Tiempo kãriiɗe, chi ẽbẽra june diwara jʉ̃ nureabaria. Maka ɓumina, Dachi Akõreba jara ɓuu ichi kãare kʉ̃risia ɓuu biʼia jʉ̃ɗayua sama nureeɗe biɗa.

1 Timoteo 2:9, 10ɗe naka a ɓuu: “Ara jãka, chi wẽrarã siɗa paru ariɗe keɗéturu jʉ̃ɗayua, biʼia jʉ̃ɗapeɗa kʉ̃ris bia iɗaa, chi buɗa siɗa ãrĩã kapipia meraa iruɗawẽa nureaɗai, mauɗe nee maebʉrã perla paru siɗa ãrĩã iɗibadau jʉ̃ɗaabai, maumaarã joma biʼia aseyudu, ara wẽrarã Dachi Akõre ome kirureabadaurã kĩraburu”. Chi Jesusɗe ijãa nureerã, wẽrarã mukĩrarã baara, ãchia kuitaa nureaɗayua saka kʉ̃risiabadaa chi ẽbẽra ãchi vivi nureemarebenaba chi paru saka jʉ̃ nureaɗayu “Dachi Akõre ome kirureabadaurã”. Importante ãrĩã ɓua chi cristiano biʼia kʉ̃risiaɗai baita kãare kʉ̃risiaɗaiba dachi junebena ẽbẽraba ichia beɗea kuɓuu Bibliaɗebena ichi paru jʉ̃ nibabariiba (2 Corintios 6:3). Chi cristiano biʼia niiba ãrĩã kʉ̃risiabai ichia busta niiɗebena, bari ãrĩã kʉ̃risiayu ichi paru jʉ̃buruuɗe junebenaba kachirua kʉ̃risiabiimaaba (Mateo 18:6; Filipenses 1:10).

Chi cristiano niiba kuitaaburuuɗe ichi paru jʉ̃ kuɓuuba junebenamaa kachirua kʉ̃risiabiiruubʉrã, biʼia ɓua Pablo nibaɗa kĩra kʉ̃risiayu, ãrĩã kʉ̃risiabayu dachia bustabariiɗe bari dachia ase niiba chi ẽbẽra Jeowa kaita niba kʉ̃ria nibayu. Pabloba naka asia: “Mʉ Cristo nibaɗa kĩra nibabariiɗeeba mʉ kĩra nibásturu” (1 Corintios 11:1, Biblia Chamí, WPS.). Mauɗe Jesús ʉ̃rʉbena naka ɓʉɗa basia: “Biawãra Cristo biɗa ara ichiba kʉ̃ria ɓuu waubasii”. Cristianorãba naka aseɗai: “Dachiba ijãa panuu ʉ̃rʉbena ãrea kuitaa nureerãba dachiba kʉ̃ria panuu wauɗai audeara, chi adua nuree aiɗaɗai panuu. Maumaarã waabenarãba kʉ̃ria panuu wauɗai panuu maarã biꞌia nureaɗamera mauɗe biꞌia ijãaɗamera” (Romanos 15:1-3, Biblia Chamí, WPS.).

Biʼia kʉ̃risiaɗayua kãare biʼia ɓuu mauɗe kãare kachirua ɓuu ʉ̃rʉbena

¿Saka biʼia kuitaaɗai ɓua chi Jeowaba busta kuɓuuɗebena? Ichia dachimaa joma jarawẽa ɓumina kãare aseɗaiɗebena, noremaacha chi Biblia leabudaubʉrã, kuitaa wãɗayua ɓiɗĩi ɓiɗĩia kãaredu ichia bustabarii, biʼia ãrĩã kawaɗapeɗa, kauwa kʉ̃risiaɗayua chi lea kopanuuɗebena. Jãra eteuɗe lograɗaabayua. Ara jari warra cheke ɓiɗĩi ɓiɗĩia wari kãribaɗe wãbarii kĩra, chi ẽbẽra ɓiɗĩi ɓiɗĩia kʉ̃risia kãribaɗe wãyua Jeowa kĩra. Mau eteuɗewãema, bikãa biʼia kʉ̃risia nibayua, dachi isa Jeowa kĩra kʉ̃risiaɗawẽebʉrã. Mauɗeebiɗa nomaa kʉ̃risiaɗaabayua. Mau tiempo ãrĩã pasa kuɓuuɗeeburu kawaɗaabayua kãare biʼia ɓoapeɗa mauɗe kãare kachirua ɓuu. Chi naeɗe jaraɗa baɗa kĩraka, dachia tiempo sacapeɗa ochiai baraa kawayua Dachi Akõre Beɗea mauɗe ase koɓeeburuu chi eɗa ɓʉ kuɓuuɗebena dachia poyaaburuuɗaa (Hebreos 5:14).

Jeowaba jaraburuuɗe kãare aseɗai ɓuu, unubiɗai ɓua dachia ũri nuree makawẽebʉrã ũriɗakau, mauɗe dachimaa jarawẽe kãare aseɗai ɓuu, unubiɗai ɓuu dachia ichi kĩrajʉʉbiɗayua mauɗe dachi ichi kĩra kʉ̃risiaɗa kʉ̃ria panuu. Dachi ichi jʉ̃kaa kãribaɗe wãbudauɗe, dachirã baita importante ãrĩã ɓuu Jeowa kĩra nibayu mauɗe ichi Warr kĩra, mauɗe joma dachia ase nuree kʉ̃riaɗayu unubiburuu kãare Jeowaba kʉ̃risia nii chi Bibliaɗe eɗa ɓʉ kuɓuu. Dachia Jeowa kĩrajʉʉbibudauɗe dachi ase nureeɗeeba, dachirã siɗa aude kĩrajʉʉ nureaɗayua.

[Foto]

Bariarã chi nureemare chi paru diwara jʉ̃ nureabadaumina, asebaraaɗai ara jari Jeowaba kʉ̃risia nii dachi paru jʉrʉburuuɗebena