1. Enke fa a Wowtu fu Gadu e soi, da san a den tu biibi namo di de?

YESESI be taki: „Doo pasa go aini a sumaa doo, bika a pasi di e tyai sama go dede baala angala a bigi. A somen sama e waka na a pasi de; ma a doo di e tyai sama go a tego libi, nyoni angala a pasi de sumaa, a wantu sama namo e fende en” (Mateyesi 7:13, 14). Enke fa a Wowtu fu Gadu e soi, da a tu sowtu biibi namo de: wan bun wan, anga wan falisi wan; wan fu de e tyai sama go a tego libi, anga a taawan e tyai sama go dede.

2. Fa a Beibel e soi taki a ná ala biibi bun gi Gadu?

² Son sama e denki taki na ala biibi Gadu e fende bun. Ma den tekisi di sikiifi a ondoose ya, e soi taki a sani de, ná tuu:

• „Ma den Islayelisama be bigin du sani baka di nái kai anga Yehofa, den go dini den Baa-al gadu anga, den Astoret-pobiki, den gadu fu den Siliyasama, den gadu fu den Sidonsama, den gadu fu den Moabsama, den gadu fu Ammonsama, anga den gadu fu den Filistiyasama. A so meke den gwe fika Yehofa, den á be e dini en moo. Na pikin boon a sani ya ben meke Yehofa ati ben boon a den Islayelisama tapu” (Kuutubakaa 10:6, 7). Efu wi e dini pobiki efuso taa gadu, boiti a tuu Gadu, da Yehofa ná o fende u bun.

• „A foluku ya e dini mi [Gadu] anga den buba mofu, bika den ati de faawe fu mi. A sosokaali de e dini mi, bika a den weiti fu libisama de e leli taawan” (Maakusi 7:6, 7). Efu den sama di e taki de e dini Gadu, e leli taawan san denseefi e denki, a peesi fu den leli den san sikiifi aini Beibel, da a dini di de e dini Gadu na fu soso. Yehofa nái fende den bun.

• „Gadu a wan yeye. Den sama di e dini en mu dini en anga yeye anga a tuu leli” (Yohanisi 4:24). A fasi fa wi e dini Gadu mu e kai anga den tuu leli di de aini a Wowtu fi en.

3. Fa wi o du poi sabi sowtu biibi na a tuu wan, anga sowtu wan a falisi wan?

³ Fa wi o du man sabi efu Gadu e fende wan biibi bun? Yesesi be taki: „Ala bun bon e meke bun nyanyan, ma ala bon di á bun, e meke poli nyanyan . . . Tuutuu, na a nyanyan fu den yu o poi sabi sama a den man de.” Dati wani taki, efu wan biibi komoto a Gadu, da a o meke bun nyanyan; ma efu wan biibi komoto a Saatan, da a ná o meke bun nyanyan.​—Mateyesi 7:15-20.

4. Sowtu fasi den diniman fu Yehofa abi?

⁴ Den sama fu a tuu biibi lobi makandii, anga den lobi taa sama tu. A fu di Yehofa na a Gadu fu lobi, neen ede meke den de so. Yesesi be taki: „Na a sani ya meke sama o sabi taki u na bakaman fu mi, te u lobi makandii.” Den keliki e soi a lobi ya tuutuu, di be o meke taawan sabi taki den na sama fu a tuu biibi?​—Yohanisi 13:35; Lukasi 10:27; 1 Yohanisi 4:8.

5. San wan buku e taki fu a seli di sama be e seli Afiikansama enke saafu?

⁵ Pakisei fa sama be e seli Afiikansama enke saafu. Enke fa wan buku e taki, da aini den yali 650 te go miti 1905, sama be seli sowan 18 miliyun Afiikansama enke saafu. A sani ya be pasa na a pisi wataa fu a Sahara anga den kondee di be de lontu a Indis Ze. Boiti dati, „na a di fu tu pisi fu a di fu 15 yalihondoo, sama fu Europa seefi bigin du a wooko de tu aini Afiikan. Aini a yali 1867 den be tyai wan sani fu 7 miliyun te go miti 10 miliyun Afiikansama aini sipi enke saafu fu go aini a Nyun goontapu *” (The New Encyclopædia Britannica).

6. Fa den keliki be abi fu du anga a seli fu saafu?

 ⁶ Aini den buuya ten de, sama be e kisi Afiikan man, uman, anga pikin puu a den osu anga den famii. Den be e keti den tyai gwe, den be e boon den anga faya insii fu poti maiki a den sikin. Sama be e bai den anga den be e seli den enke meti. Ma fa den keliki be e si a toli ya? Aini wan buku (Daily Nation) fu Nairobi, Keniya, wan man di de e kai Bethwell Ogot sikiifi taki: „A Kelesten biibi anga a Islam biibi e leli sama taki den mu libi na a wan anga taa sama, ma tokuso a den tu biibi ya be lobi bai anga seli saafu. A be de gagagaa fu si taki den sama ya, á be lobi sama fu taa nasi. . . . A be de kiin fu si tu taki a den sama fu a Kelesten anga Islam biibi be fowtu aini a pisi toli ya. Anga ala fa den sama fu Europa, Ameekan, anga Asiya be e libi so, tokuso den be tapu den ain gi den ogii-ati sani di den be e du anga den Afiikansama. Na a sani ya meke den sama fu Afiikan nyan pina pasa peesi ondoo ondoo yali langa.”

7. Fa den fesiman fu keliki holibaka gi oloku?

⁷ Falisi keliki soi a taa sowtu fasi tu taki de e meke poli nyanyan. Beibel taki wi mu „lobi taa sama”, ma tokuso den fesiman fu den keliki a hii goontapu holibaka fayafaya gi oloku. Den gi sama deki-ati tu fu go feti.​—Mateyesi 22:39.

8. (a) Fa den fesiman fu keliki gi sama deki-ati fu go feti aini den feti fu Afiikankondee? (b) San wan paatili taki fu den fesiman fu keliki na a ten di den sama fu Nigeliya be e feti e kii denseefi?

⁸ Fuu sama sabi taki aini a yali 1994, wan tu keliki uman anga paatili be de aini kii omen sama aini Rowanda. Keliki be de aini den taa gaan feti tu di feti aini Afiikan. Na a ten di den sama fu Nigeliya be e feti e kii denseefi, da den keliki be de na ala tu se, e gi den sama taanga sikin fu go feti. Di a feti  á be e tapu, neen wan paatili taki, den fesiman fu keliki „poti a wooko di Gadu be gi den, a wanse.” A taki tu taki: „Wi di e kai useefi wookoman fu Gadu, toon wookoman fu Saatan.”

9. San Beibel e taki fu den wookoman fu Saatan?

⁹ Beibel e taki sowan seefi sowtu sani tu: „Saatan seefi e tan du enke en a wan engel fu leti. Neen ede meke a á de wan sani fu foondoo taki den wookoman fi en e tan du enke den na wookoman di e du sani a wan leti fasi” (2 Kolenti 11:14, 15). Leti enke fa ogii sama e meke enke den bun, a letiso Saatan e koli sama anga yeepi fu den wookoman fi en di e meke enke de e gi yesi a Gadu, ma a soso takuu anga poli nyanyan de e meke.

10. A on sowtu fasi den fesiman fu den keliki soi taki den á wani sabi Gadu?

¹⁰ A hii goontapu den fesiman fu keliki e peleiki gi sama taki den mu lobi makandii, den mu libi na a wan, anga den mu du bun. Ma te i luku bun san de e du, da i sa si taki den abi ogii-ati, den lobi feti, anga de e du sani di Gadu buuse. Beibel e soi kiinkiin fa den de. A taki: „De e taigi ala sama taki den sabi Gadu, ma de e lei, bika den wooko fu de e soi taki den á sabi en.”​—Titesi 1:16.

11. Anga san Beibel e teke falisi keliki gei?

¹¹ U sa kon sabi fa Yehofa e denki fu falisi keliki, te wi e leisi a Beibel buku di nen Kon A Kiin. Na ape ai taki fu falisi keliki enke wan uman, „Babilon a Gaanwan” (Kon A Kiin 17:5). Luku san Gadu e taki fi en:

• „A gaan hulu uman . . . di den kownu fu goontapu hulu anga en” (Kon A Kiin 17:1, 2). Pe fu den dini Gadu, da falisi keliki go mumui aini politiki. Son leisi a de e taigi den tiiman san den mu du.

• „Aini a foto ya den fende a buulu fu den polofeiti, a buulu fu den santawan, anga a buulu fu ala den wan di sama kii a goontapu” (Kon A Kiin 18:24). Falisi keliki tesi anga den kii somen futuboi fu Gadu. A den keliki ya meke omen tenti miliyun sama dede aini oloku.

• „A gi enseefi bali nen, anga a libi wan gudu libi sondee fu sen” (Kon A Kiin 18:7). Falisi keliki abi tyaipi gudu. A den gudu ya den fesiman fi en e koboloiki fu libi gaan libi.

• „A koli ala den foluku fu goontapu anga a afokodeei fi en” (Kon A Kiin 18:23). Fu di falisi keliki paati a lei taki a yeye fu wan sama nái dede, neen meke sama e bonu anga e du afokodeei a omen sowtu fasi. A sani ya meke den bigin feele dedesama tu. A so ede meke de e dini den afo fu den.

12. Sowtu wasikoi Beibel e gi u fu falisi keliki?

¹² Beibel e wasikoi sama kiinkiin taki den mu komoto aini falisi keliki. Ai taki: „Komoto na ape mi foluku, efu yu á wani kisi den sondu anga den sitaafu fi en tu.”​—Kon A Kiin 18:4, 5.

13. San o pasa anga falisi keliki anga den sama di e holibaka gi en?

¹³ A ná o teke langa moo da Babilon a Gaanwan, a mama fu falisi keliki a hii goontapu, ná o de moo. Beibel e taki: „Aini wan dei ala den banowtu fi en o kon, dede, tyali anga angii. Den o boon en anga faya, bika Yehofa Gadu, a sama di kuutu en, taanga” (Kon A Kiin 18:8). Efu wi á wani kisi den banowtu fi en da wi á mu mosoo anga en seefi seefi. Ná den sani di ai du, ná den fesa di ai holi, ná den sani di ai biibi. Bika Gadu nái fende den sani ya bun. A nownow u mu tapu anga den sani fu Babilon. U sa lasi u libi efu wi á du so!​—2 Kolenti 6:14-18.