Skip to content

Skip to table of contents

Yu o „de na ain”?

Yu o „de na ain”?

„Neen meke u mu de na ain, bika wi á sabi a dei anga a yuu.”​—MATEYESI 25:13.

1, 2. (a) San Yesesi be taki fu den kiiboi dei? (b) Sowtu akisi wi o go luku?

PUUBEI fu si fa Yesesi de sidon sidon na a oleifimongo e luku go na a tempel fu Yelusalem. Peitilisi, Andeleyasi, Yakowbesi anga Yohanisi be de anga en na ape. Den be e aliki bun di Yesesi be e taigi den wantu sani di be mu pasa aini a ten di e kon. A polofeititoli di Yesesi be e taigi den be e tyai kon a kiin san be o pasa aini den kiiboi dei te Yesesi be o tii enke Kownu aini Gadu Kownukondee. Yesesi be taigi den taki na a ten de, „a koni saafu di u sa fitoow” be o teke peesi gi en a goontapu ya. A den be o gi den bakaman fi en nyanyan na a soifili yuu.​—Mateyesi 24:45-47.

2 Di Yesesi taki fu den sani di be o pasa aini den kiiboi dei, a be gi den disipel fi en wan ageisitoli tu fu tin uman di á didon anga man ete. (Leisi Mateyesi 25:1-13.) Wi o luku dii akisi aini a artikel ya: (1) San wi e leli fu a ageisitoli ya? (2) San den salufu Kelesten du anga a wasikoi di Yesesi wasikoi den aini a ageisitoli ya? San na a bakapisi? (3) Fa ala wi e fende wini fu a ageisitoli aini a ten ya?

SAN WI E LELI FU A AGEISITOLI?

3. Fa den buku fu u be e tyai a ageisitoli fu den tin uman di á didon anga man ete kon a kiin fosi?

3 Aini a artikel di u luku pasa, u be si taki a koni saafu kengi a fasi fa den e tyai son toli fu Beibel kon a kiin aini a ten ya. Nownow a koni saafu e moo booko en ede anga den leli fu Beibel di e soi u fa u mu tyai useefi. Den nái poti so fuu pakisei moo fu si efu den toli de e soi go a wan moo gaan sani di mu pasa ete. Wan fu den toli ya, a du fu den tin uman di á didon anga man ete. Den buku fu u be e taki a abeni, a oli anga den oli bataa aini a ageisitoli be e soi go a wan sani efuso wan sama. Ma i si enke a poti di u be e poti pakisei na ala den finifini pisi fu a ageisitoli be e yeepi u fu fusutan a sani di Yesesi be wani leli u? A bun fu sabi a piki fu a akisi ya.

Den uman be mu de seekaseeka anga den leti leti abeni te a toowman be o doo

4. Fa u du sabi sama (a) na a toowman? (b) a den uman di á didon anga man ete?

4 Meke u go luku san Yesesi wani leli wi anga a ageisitoli ya. Denki den sama di Yesesi kai aini a ageisitoli. Sama na a toowman? A Yesesi. Bika Yesesi be taki wan leisi taki neen na a toowman (Lukasi 5:34, 35). Sama a den uman di á didon anga man ete? Den na a „pikin guupu” salufu Kelesten. Fa u du sabi? Aini a ageisitoli, den uman be mu de seekaseeka anga den leti leti abeni te a toowman be o doo. Luku san Yesesi e taigi den salufu bakaman fi en. A be taki: „U mu wei u koosi da u de seekaseeka. A faya fu a abeni fu u mu de letileti. U mu de enke sama di e wakiti a masaa fu den fu komoto na a toow-osu kon” (Lukasi 12:32, 35, 36). Boiti dati, a apostel Pawlesi anga Yohanisi be taki den salufu bakaman fu Yesesi de enke kiin uman di á didon anga man ete (2 Korentesama 11:2; Openbaring 14:4). Neen meke u sabi taki a ageisitoli di Yesesi be gi aini Mateyesi 25:1-13, a wan wasikoi gi den salufu Kelesten.

5. Enke fa Yesesi taki, da on ten den sani di a taki aini a ageisitoli o pasa?

5 Fu sowtu pisi ten a ageisitoli fu Yesesi e taki? Den sani di Yesesi taki na a kaba fu a ageisitoli e yeepi u fu fusutan a pisi de. A be taki: „a toowman doo” (Mateyesi 25:10). A Waktitoren fu 15 juli 2013 e taki fu a polofeititoli di Yesesi be gi aini Mateyesi kapitel 24 anga 25. A aiti leisi den kapitel de e taki fu a kon di Yesesi e „kon”. Te Yesesi e taki ai „kon” da ai taki fu a ten te a o kuutu sama na a gaan banowtu anga te a o poli a ogii goontapu fu Saatan. Neen ede meke u sabi taki den sani di Yesesi be taki aini a ageisitoli ya na sani di o pasa aini den kiiboi dei. Ma na a ten fu a gaan banowtu fosi a o „kon”.

6. San wi e leli fu a ageisitoli fu Yesesi?

6 San wi e leli fu a ageisitoli ya? Luku den taa tekisi aini a kapitel. Aini Mateyesi 24, Yesesi be taki fu „a koni saafu di u sa fitoow”. A saafu a wan pikin guupu salufu baala di be o tii a wooko fu den bakaman fu Kelestesi aini den kiiboi dei. Yesesi be wasikoi den man ya taki den á mu daai baka gi Yehofa. Aini kapitel 25, Yesesi be gi a ageisitoli fu den tin uman fu wasikoi ala den salufu bakaman fi en di be o libi aini den kiiboi dei. A be wani soi den taki den mu „de na ain” fu den á lasi a gaandi di den abi fu go a hemel (Mateyesi 25:13). Meke u go luku now fa den salufu baala wooko anga a wasikoi fu a ageisitoli ya.

FA DEN SALUFU KELESTEN WOOKO ANGA A WASIKOI FU A AGEISITOLI

7, 8. (a) Fa u du sabi taki den koni uman be de seekaseeka? (b) Fa den salufu Kelesten soi taki den de seekaseeka?

7 Aini a ageisitoli Yesesi be taki a feifi fu den tin uman namo be soi taki den koni di a toowman be doo. Fu saide? Bika den be du tu sani. A fosi sani a taki den be de seekaseeka. Du fu tu, den be de na ain. Ala den tin uman be mu de anga den leti leti abeni e wakiti te enke a toowman kon. Den feifi don uman á be du a sani de. Ma den feifi koni uman be de seekaseeka, bika den be tyai oli aini wan bataa, boiti san be de aini a abeni fu den. Fa den salufu Kelesten be teke seeka gi a kon di Yesesi be o kon?

8 Leti enke den feifi koni uman, a so den salufu Kelesten de seekaseeka fu du a wooko fu den te enke a kaba doo. Den e fusutan taki efu den wani dini Gadu, da den á mu poti pakisei a den gudu di den sa fende aini a goontapu fu Saatan. Den nái dini Yehofa fu di a kaba de koosube, ma a fu di den lobi en anga en Manpikin. Den nái meke den gudu fu a goontapu ya, a tyai di sama nái tyai denseefi bun anga a takuu giili di sama abi, poli den bun manii fu den. Leti enke den feifi koni uman di be de seekaseeka anga den abeni, a so den salufu Kelesten de enke faya di e beenki, fu di den de seekaseeka tu. Anga pasensi den e wakiti a toowman fu a doo, winsi a á doo na a yuu di den be denki.​—Filipisama 2:15.

Yesesi be wasikoi den salufu Kelesten taki den á mu daai baka gi Yehofa

9. (a) San Yesesi be taki fu a dyonko di sama be o dyonko? (b) San den salufu Kelesten du di sama bali taki: „A toowman e kon”? (Luku san sikiifi a ondoose tu.)

9 Den koni uman be de na ain tu di a toowman doo. Aini a ageisitoli, den tin uman di be e wakiti a toowman „bigin dyonko, neen den kai a siibi”. A sani ya sa pasa anga den salufu Kelesten tu? Eeye. Yesesi sabi taki winsi wan sama o wani de na ain, tokuso a sa kon weli te ai wakiti langa. Neen meke den salufu Kelesten e du ala san den man fu den á kai a siibi. Fa so? Aini a ageisitoli da ala den tin uman be dyombo weki di den yee sama bali taki: „A toowman e kon!” Ma a soso den koniwan be de seekaseeka (Mateyesi 25:5, 6; 26:41). A so den salufuwan be de seekaseeka tu aini den kiiboi dei di sama be bali taki: „A toowman e kon!” Den sabi taki a ná o teke langa moo fosi Yesesi doo. Neen ede meke den de seekaseeka gi a kon fu Yesesi. * (Luku san sikiifi a ondoose.) Meke u luku a lasiti pisi fu a ageisitoli fu Yesesi now di e taki fu wan spesuutu ten.

DEN KONIWAN O FENDE WINI, MA SANI NÁ O WAKA BUN ANGA DEN DONWAN

10. Sowtu sani u sa akisi useefi te wi luku san den don uman be akisi den koni uman?

10 Na a kaba pisi fu a ageisitoli, den don uman e akisi den koni uman fu gi den pikinso oli fu poti aini den abeni. Ma den koni uman á be wani gi den oli. (Leisi Mateyesi 25:8, 9.) Ma a pasa wan dei kaba taki den salufu Kelesten á be wani yeepi wan sama di de a nowtu? Holi a pakisei on ten den sani be o pasa di Yesesi taki aini a ageisitoli ya. Yesesi di de a toowman, o kon fu kuutu sama fosi a gaan banowtu kaba. Neen ede meke u sabi taki a pisi fu a ageisitoli ya o pasa fosi a gaan banowtu kaba. Saide meke wi e taki a sani de? Fu di den salufu Kelesten o fende a kiiboi maiki kaba na a ten de.

11. (a) San o pasa fosi a gaan banowtu bigin? (b) San den koni uman be wani taki di den taigi den don uman fu go bai oli?

11 Enke fa u si, da fosi a gaan banowtu bigin, ala den salufu Kelesten di tan dini Gadu o fende a kiiboi maiki (Openbaring 7:1-4). Te den kisi a maiki ya, da sani á de di poi tapu den moo fu go a hemel. Ma san o pasa anga den salufu Kelesten di daai baka gi Gadu fosi a gaan banowtu bigin? Den ná o fende a kiiboi maiki. A ten de Yehofa o salufu taa Kelesten fu teke den peesi. Te a gaan banowtu bigin, den donwan o dyombo te den si taki a Gaan Babilon poli. Na a ten de fosi den o fusutan taki den á de seekaseeka gi a kon fu Yesesi. San o pasa te den o suku yeepi? A piki de aini a ageisitoli. Den koni uman ná o gi den a oli fu den. Den o taigi den don uman fu denseefi go bai oli. Ma fu di a be de „mindii neti” kaba, meke sama á be de fu seli oli gi den. A be lati kaba!

12. (a) San o pasa anga den salufu Kelesten di daai baka gi Gadu na a ten fu a gaan banowtu? (b) San o pasa anga den sama di de enke den don uman?

12 Na a ten fu a gaan banowtu, den salufu Kelesten ná o poi yeepi nawan sama di daai baka gi Gadu. A o lati. San o pasa anga den sama di daai baka gi Gadu? Na aseefi sani di be o pasa anga den don uman di go bai oli. Yesesi be taki: „Neen a toowman doo. Den uman di be de seekaseeka go anga en na a toowfesa, neen a doo tapu.” Te Yesesi o kon na a kaba fu a gaan banowtu, a o tyai ala den salufu Kelesten go a hemel (Mateyesi 24:31; 25:10; Yohanisi 14:1-3; 1 Tesalonikasama 4:17). Yesesi ná o luku den sama di daai baka gi en wan ain seefi. Leti enke den don uman den o bali taki: „Masaa, Masaa, opo a doo gi u baa!” Ma san Yesesi o taigi den? A o taigi den taki: „Mi á mu koli u: Mi á sabi u.”​—Mateyesi 7:21-23; 25:11, 12.

Ibii salufu Kelesten mu meke moiti fu de seekaseeka efuso fu de na ain

13. (a) Saide wi á mu denki taki somen fu den salufu bakaman fu Yesesi o daai baka gi Gadu? (b) Saide meke u sabi taki a ageisitoli di Yesesi be gi e soi taki ai fitoow den salufu Kelesten? (Luku a fowtow na a bigin.)

13 San u leli di u luku ala den sani ya? A wani Yesesi be wani soi wi taki somen fu den salufu Kelesten o daai baka gi Gadu da taa sama o teke den peesi? Nono. Bika aini Mateyesi kapitel 24, wi e leisi fa Yesesi e wasikoi a koni saafu taki a á mu toon wan ogii saafu. A sani ya á be wani taki den salufu bakaman fu Yesesi be o kon ogii tuutuu. A leti so a de anga a ageisitoli fu den tin uman di á didon anga man ete. A wasikoi Yesesi be wani wasikoi den anga a ageisitoli ya tu. A be taki feifi fu den uman be koni, ma den taa feifi be don. Dati wani taki ibii salufu Kelesten mu meke moiti fu de seekaseeka efuso fu de na ain. Efu den á du a sani de, da denseefi sa daai baka gi Gadu tu. Na aseefi fasi Pawlesi be wasikoi den baala anga sisa fi en. (Leisi Hebrewsama 6:4-9; luku Deitolonomi 30:19.) Aladi a wasikoi di Pawlesi be wasikoi den be kiin, tokuso a be abi a fitoow taki den baala anga sisa fi en be o fende a paiman fu den a hemel. Na aseefi fasi Yesesi be e fitoow den bakaman fi en tu di a be gi a ageisitoli fu den tin uman di á didon anga man ete. A be sabi taki den poi go libi a hemel fu di den o tan dini Yehofa.

SOWTU WINI DEN „TAA SIKAPU” FU KELESTESI E FENDE?

14. Saide den „taa sikapu” e fende wini tu fu a ageisitoli fu den tin uman di á didon anga man ete?

14 A ageisitoli fu Yesesi abi fu du anga den salufu Kelesten. Ma den taa sikapu e fende wini fu a ageisitoli ya tu? (Yohanisi 10:16) Eeye. A sani di wi e leli fu a ageisitoli na: „De na ain.” Yesesi be taki wan leisi tu taki: „San mi e taigi u ya, e teli gi ala sama: De na ain” (Malikisi 13:37). Yesesi wani ala den bakaman fi en de seekaseeka. Ala Kelesten sa waka a den salufuwan baka, fu di den salufuwan e poti a diniwooko a fesi aini den libi. Membee taki den don uman be begi den koni uman oli. Ma den koni uman á gi den nawan oli. A sani ya e soi wi taki nawan sama á poi teke seeka gi wi. A useefi mu meke moiti fu tan dini Gadu. A useefi mu meke moiti fu de na ain tu. Ala u mu gi faantiwowtu a Yesesi, a kuutuman di e kuutu sani a wan leti fasi. A ná o teke langa moo fosi a kon.

A useefi mu meke moiti fu de na ain. A useefi mu meke moiti fu tan dini Gadu tu

15. Saide a toow fu Yesesi anga en uman a wan piisii sani gi ala tuutuu Kelesten?

15 A toow di e toow aini a ageisitoli fu Yesesi a wan sipan toli gi ala Kelesten. Fu saide? Fu di baka Alimakedon, den salufu Kelesten o de enke a uman fu Kelestesi (Openbaring 19:7-9). Ala sama a goontapu o fende wini fu a toow de, fu di Kelestesi anga a uman fi en o tii den na a moo bun fasi di de. Winsi wi abi a howpu fu libi fu teego a hemel efuso a goontapu ya, ala u mu meke moiti fu de seekaseeka. U mu meke moiti fu de na ain tu. Te wi o du den sani ya, wi o abi wan bun libi aini a nyun goontapu di Yehofa paamisi u.

^ paragraaf 9 Aini a ageisitoli, te den bali: „A toowman e kon!” (vers 6), da wan pisi ten e pasa fosi a toowman doo (vers 10). Aini den ten di pasa den salufu Kelesten be de seekaseeka. Den be si den maiki di e soi kiin taki Yesesi e tii enke Kownu fu a Kownukondee fu Gadu. Anga ala fa den e si den maiki ya, tokuso den mu de na ain te enke Yesesi doo.