Skip to content

Skip to table of contents

A TOLI DI SIKIIFI A FESISE | SAN BEIBEL E TAKI FU A LIBI ANGA A DEDE DI SAMA E DEDE?

San Beibel e taki fu a libi anga a dede di sama e dede?

San Beibel e taki fu a libi anga a dede di sama e dede?

A fosi buku fu Beibel di den e kai Genesesi e soi taki a Gadu meke ala sani. Te i leisi a buku ya, da yu e si taki Gadu be taigi a fosi man di den e kai Adan taki: „I sa nyan den sii fu ala den bon di de aini a dyali te a sai yu. Ma a bon di den e kai sabi bun anga ogii, yu á mu nyan a sii fi en, bika a dei di yu o nyan en, yu o dede namo” (Genesesi 2:16, 17). A sani ya e soi taki efu Adan be aliki Gadu, a á be o dede, ma a be o libi fu alaten aini a dyali fu Eden.

Ma a tyali taki Adan taanga-yesi Gadu. Di en uman gi en a sii fu a bon, a nyan. Neen meke a lasi a gaandi di a be abi fu libi fu teego (Genesesi 3:1-6). Te anga now wi e fii a bakapisi fu a sani di Adan du. Apostel Pawlesi taki: „Wan man meke sondu de a goontapu, neen sondu tyai dede. Neen meke ala sama e dede, bika ala den abi sondu” (Romesama 5:12). A man ya na Adan. Ma san a sondu? Saide sondu e meke sama e dede?

A sondu Adan sondu di a taanga-yesi Gadu fu seefi (1 Yohanisi 3:4). Leti enke fa Gadu be taigi Adan, a sitaafu di wan sama e fende te a sondu, a dede. Efu Adan anga den bakapikin fi en be du san Yehofa taki, den á be o abi sondu. Noiti den be o dede tu. Gadu á be meke libisama fu dede, ma a meke u fu libi fu teego.

Wi e si kiin taki „ala sama e dede” enke fa Beibel taki. Ma wan sani de aini wi di e libi go doo te u dede? Son sama taki wi abi wan akaa di nai dede. Ma efu libisama abi wan akaa di nai dede, da dati wani taki a koli Gadu be koli Adan. Saide? Efu wan sani de aini libisama di e go tan a wan taa peesi te den dede, da dede a ná a sitaafu di libisama fende di Adan sondu. Beibel taki: „Gadu á poi lei” (Hebrewsama 6:18). A Saatan lei di a taigi Efa taki: „I ná o dede seefi.”​—Genesesi 3:4.

Ma son sama sa akisi enseefi taki: Efu libisama ná abi akaa efuso sili di e libi go doo te den dede, da san e pasa anga wan sama te a dede?

BEIBEL E SOI FA SANI DE TUUTUU

A buku Genesesi taki: „Neen Yehofa Gadu teke doti neen a meke a man. Neen a boo libi aini en nosu. A so a man toon wan libisama.” Aini Hebrewtongo nefesj * wani taki „libisama”. A wani taki „wan sani di e boo”.​—Genesesi 2:7.

Beibel e soi u kiin taki Gadu á meke libisama anga wan akaa di nai dede. Ala wi a „libisama”. Neen meke i sa ondoosuku Beibel fa i wani, noiti yu o leisi den wowtu „akaa efuso sili di á poi dede”.

Efu Beibel nai leli u taki wi abi akaa, da saide somen keliki e leli sama a sani ya? Efu u wani sabi a piki, da u mu sabi fosi fa sani be de aini Egepte.

WAN LELI FU DEN SAMA DI Á BE E DINI GADU PAATI NA ALA SE

Herodotus a wan man di e ondoosuku fa sama be e libi fositen a Giikikondee. A man ya be e libi na a pisiten fu 500 anga 400 fosi Kelestesi. A taki den „Egeptesama a den fosi sama di be e biibi taki libisama abi wan akaa di nai dede”. Den Babilonsama seefi be e biibi taki libisama abi wan akaa di nai dede. Den sabiman fu Giikikondee be e paati a leli ya na a pisiten di Aleksander a Gaanwan wini den kondee fu Midden Oosten aini a yali 332 fosi Kelestesi. Baka wan pisiten, a leli ya doo ala den peesi di Giikikondee be e tii.

Noiti yu o leisi den wowtu „akaa di á poi dede” aini Beibel

Aini a ten fu den apostel, tu Dyu biibi be e leli sama taki libisama abi wan akaa di nai dede. Dati na a biibi fu den Eseinasama anga a biibi fu den Faliseiman. A buku di den e kai The Jewish Encyclopedia taki: „A biibi di sama e biibi taki libisama abi wan akaa di nai dede, komoto a den Dyu di be e mosoo anga den Giikisama, moomoo a Giiki sabiman di den e kai Plato.” Wan Dyu ondoosukuman di den e kai Josephus be e libi aini a ten fu den apostel. A man ya taki a ná Beibel a leli ya komoto, „ma na a biibi fu den Giikisama”. Josephus be e si a leli ya enke wan fu den anainsitoli fu den Giikisama.

Di den gwenti fu den Giikisama paati na a ala se, den sama di be e kai denseefi Kelesten seefi teke den leli fu den Giikisama e leli taawan. Jona Lendering di e ondoosuku fositen sani taki: „Plato be e leli sama taki libisama akaa, be e tan a wan bun peesi fosi, ma nownow ai libi aini wan poli goontapu. Neen meke a á be taanga gi den keliki fu mokisa a leli ya anga a Kelesten biibi.” A so den Kelesten keliki teke a falisi leli ya a den sama di á be e dini Gadu. A leli ya toon wan fu den moo pelensipali leli fu den Kelesten keliki.

„A TUU O MEKE U FII”

Aini a ten fu den apostel, Pawlesi be taigi den Kelesten taki: „A yeye fu Gadu e soi kiin taki aini a ten di e kon son sama o gwe fika a biibi, bika den o poti pakisei a bosikopu di o gei enke a fu Gadu. Den o poti pakisei a den leli fu den ogii yeye tu” (1 Timotiyesi 4:1). Wi e si kiin taki na a sani de e pasa aini a ten ya. A biibi di sama e biibi taki den abi wan akaa di nai dede, a wan fu den „leli fu den ogii yeye”. A leli ya á de aini Beibel, a den sama di á be e dini Gadu be e biibi a sani ya.

Wi e piisii bika Yesesi taki: „Wi o sabi a tuu, da a tuu o meke u fii” (Yohanisi 8:32). Efu u sabi den leli fu Beibel, u ná o biibi den leli di e poli Gadu nen. A omen keliki e leli sama den sani ya. Den falisi leli ya de enke wan gaan bui di den e bui sama. Ma den leli fu Beibel e koti a bui ya. U ná o biibi moo taki sama e libi go doo te den dede. U ná o go e du omen sowtu sani tu gi den sama fu u di dede kaba.​—Luku a faki „ Pe den dedewan de?

Di Gadu meke u a á be wani u libi 70 efu 80 yali namo a goontapu, da u kengi toon wan yeye di e libi fu teego. Ma a be wani libisama aliki en, da den libi fu teego a goontapu ya. A sani ya e soi taki Gadu lobi libisama tuutuu. Nawan sama o poi tapu en fu du san a abi a pakisei (Maleyaki 3:6). A sani di a psalm sikiifiman taki e meke u fii bun. A taki: „Den sama di e libi a wan leti fasi o fende a goontapu, a den o tan neen fu teego.”​—Psalm 37:29.

 

^ paragraaf 9 Aini a Da Bijbel na ini Sranantongo den koboloiki a wowtu „libi sieli” a den peesi pe a Hebrew wowtu nefesj be sikiifi. Aini a Bijbel di den e kai Wortu fu Gado den koboloiki a wowtu „libisani” a den peesi pe a Hebrew wowtu nefesj be sikiifi.