Skip to content

Skip to table of contents

A TOLI DI SIKIIFI A FESISE

Saide Yesesi be mu pina te enke a dede?

Saide Yesesi be mu pina te enke a dede?

„Wan man [Adan] meke sondu de a goontapu, neen sondu tyai dede. Neen meke ala sama e dede, bika ala den abi sondu.”​—Romesama 5:12

Efu den akisi i efi i wani libi fu teego, san i be o piki? Gaanse sama be o taki den wani, ma den e si enke sama á poi libi fu teego. Den e taki ala wi o dede wan dei, bika a so a libi de.

Ma kon u taki den akisi i now taki: „I wani dede?” San i be o piki? Gaanse sama o taki nono. A sani ya e soi taki winsi sani nai go bun, efuso winsi wi abi polobelema, tokuso wi á wani dede. Beibel e soi taki a Gadu meke libisama anga a fii ya. „A poti teego ten aini den ati.”​—Peleikiman 3:11.

Ma fa a du kon taki libisama nai libi fu teego nownow? Gadu du wan sani fu puu dede gi u? Te i sabi san Beibel e taki, yu o fii bun. A piki e soi saide Yesesi be mu pina te enke a dede.

SAIDE LIBISAMA NAI LIBI FU TEEGO?

Den fosi dii kapitel fu Genesesi e soi u taki Gadu be meke a fosi man anga uman Adan anga Efa, fu libi fu teego. Gadu be taigi den san den be mu du efu den á be wani lasi a teego libi. Den kapitel ya e soi tu taki Adan anga Efa lasi a libi ya di den taangayesi Gadu. Son sama e si enke a toli ya a wan anainsitoli. Ma den sani di sikiifi aini Genesesi pasa tuutuu, leti enke den sani di Mateyesi, Malikisi, Lukasi anga Yohanisi sikiifi. *

Fa sani waka di Adan taangayesi Gadu? Beibel taki: „Wan man [Adan] meke sondu de a goontapu, neen sondu tyai dede. Neen meke ala sama e dede, bika ala den abi sondu” (Romesama 5:12). Adan sondu di a taangayesi Gadu. A so a lasi a teego libi, neen a dede. Ala den pikin di a meke e dede tu, bika ala den abi a sondu fi en. Neen meke wi e siki, wi e gaandi, wi e dede. A sani ya e kuudei anga san ondoosuku kon sabi aini a ten ya. Den kon si taki son pikin e meke anga denseefi siki efuso taa sani di den mma anga den dda abi. Ma Gadu du wan sani fu puu sondu anga dede?

SAN GADU DU?

Gadu seeka sani fu meke den bakapikin fende a teego libi di Adan lasi. Fa a du a sani ya?

Romesama 6:23 taki: „A pai fu sondu a dede.” Dati wani taki a fu di wi a sondu sama meke wi e dede. Neen meke Adan dede di a sondu. Useefi e dede, bika anga sondu u meke. A ná useefi suku en. Fu di Gadu lobi u, meke a be sende en Manpikin Yesesi kon a goontapu, fu pai gi den sondu fu u. Fa so?

A dede fu Yesesi opo a pasi gi u fu fende teego libi di o meke u piisii

Adan á be abi sondu, ma a di a taangayesi Gadu meke sondu kon a goontapu. Neen meke, a wan man di ná abi sondu be o de fanowdu fu puu sondu baka. A man ya be mu aliki Gadu te enke a dede. Beibel taki: „Leti enke fa sondu doo omen sama di wan man namo taanga-yesi, a so omen sama o toon sama di e libi a wan leti fasi di wan sama aliki Gadu” (Romesama 5:19). A Yesesi a be a „sama” de. A fika hemel kon a goontapu, a toon wan man di ná abi sondu *, neen a dede gi u. Neen meke u poi toon mati anga Gadu. Wi abi a okasi fu libi fu teego tu.

SAIDE YESESI BE MU PINA TE ENKE A DEDE?

Ma saide Yesesi be mu dede namonamo fu fii wi fu sondu anga dede? Baka di Adan anga Efa sondu, Gadu á be poi meke wan weiti fu meke den bakapikin fu den libi fu teego noh? Gadu abi a kaakiti fu du a sani de. Ma enseefi be taki a pai fu sondu a dede. Efu a be puu sondu, a á be o du sani a wan leti fasi, ma a be o lei gi enseefi. Neen meke a sani di a taki ya a ná wan weiti di a sa kengi iniiwan yuu. Ma a weiti ya e soi u taki en a wan Gadu fu leti-du.​—Psalm 37:28.

Efu Gadu be kengi mofu, da sama be o si enke a nai du san a paamisi. Kande den be o si enke a be o paati bee te a be mu luku sowtu bakapikin fu Adan be mu fende teego libi. Den á be o fitoow en moo. Ma a di a á kengi mofu, meke wi e biibi taki ala yuu a o du sani a wan leti fasi.

Fu di Gadu meke Yesesi kon dede gi u, meke wi abi a okasi fu libi fu teego a goontapu aini wan paladeisi. Yesesi be taki aini Yohanisi 3:16 taki: „Gadu be lobi goontapu te, neen ede meke a sende a wan kodo Manpikin fi en kon, fu meke den sama di e biibi aini en, á mu dede, ma den mu fende a libi fu teego.” A dede fu Yesesi e soi taki Gadu e du sani a wan leti fasi. Ai soi u tu fa Gadu lobi libisama.

Ma saide Yesesi be mu pina a wan ogii ati fasi te enke a dede enke fa a sikiifi aini Beibel? Di Yesesi holidoo anga ala fa sama du ogii ati sani anga en, a soi taki Saatan a wan leiman, bika Saatan be taki sama o gwe fika Gadu te tesi e miti den (Yopu 2:4, 5). Kande sama be o si enke Saatan abi leti, bika Adan taangayesi Gadu di tesi miti en. Ma leti enke fa Adan á be abi sondu, a so Yesesi seefi á be abi sondu tu. Tokuso Yesesi soi taki i sa aliki Gadu winsi sowtu tesi e miti i (1 Korentesama 15:45). A soi taki Adan seefi be sa aliki Gadu efu a be wani. Yesesi soi u fa u sa waka neen baka di a holidoo (1 Peitilisi 2:21). Yesesi du san Gadu taigi en, neen meke Gadu pai en anga teego libi. A á poi dede moo.

SAN A DEN WINI DI I SA FENDE?

Yesesi be dede tuutuu. A opo a pasi gi u fu fende teego libi. I wani libi fu teego? Yesesi soi u san u mu du. A taki: „Efu wan sama wani libi fu teego, da a mu sabi yu, a tuutuu Gadu, anga Yesesi Kelestesi, a sama di i sende kon a goontapu.”​—Yohanisi 17:3.

Den sama di meke a buku ya e gi i taanga-sikin fu leli sabi Yehofa, a tuu Gadu, anga a Manpikin fi en, Yesesi Kelestesi. Den Yehofa Kotoigi di e tan na a pisi fi i o piisii fu yeepi i. Efi i wani sabi moo, i sa go na a website www.pr418.com/djk tu.

^ paragraaf 8 Luku a artikel „Wan dyari fu Eden ben de trutru?”, aini A Waktitoren fu 1 yanuari 2011, bladzijde 4.

^ paragraaf 13 Yesesi be e tan a hemel, neen Gadu teke a libi fi en poti aini Maliya bee. A so Maliya kon de anga bee fu Yesesi. A santa yeye fu Gadu kibii Yesesi fu a sondu fu Maliya á kisi en.​—Lukasi 1:31, 35.