Skip to content

Skip to table of contents

A TOLI DI SIKIIFI A FESISE | SAIDE YESESI BE MU PINA TE ENKE A DEDE?

A sani ya pasa tuutuu?

A sani ya pasa tuutuu?

Den kii Yesesi aini a yali 33. Den be lei gi en taki a be e gi sama taanga-sikin fu den á du san lanti e taki. Den fon en te a fon, neen den sipikii en a wan ponsu. Ná pikin pen a fii fosi a dede. Ma Gadu weki en baka. Neen a go a hemel baka 40 dei.

Wi e leisi a toli ya aini Mateyesi, Malikisi, Lukasi anga Yohanisi. Den toli di den man ya sikiifi de aini den Giiki buku fu Beibel di sama sabi enke a Nyun Testamenti. Ma den sani ya pasa tuu? A akisi ya a wan pelensipali akisi. Bika efu den sani ya á pasa tuu, da a fu soso den Kelesten e biibi den sani di sikiifi aini Beibel. A o de enke a deen den e deen taki den o libi fu teego aini wan paladeisi (1 Korentesama 15:14). Ma efu den pasa tuu, da sani o waka bun gi libisama aini a ten di e kon. Sani sa waka bun gi i tu. Neen meke a bun fu u luku efu den sani di Mateyesi, Malikisi, Lukasi anga Yohanisi sikiifi a tuu efuso na anainsitoli.

SANI DI E SOI TAKI A TOLI YA A NÁ ANAINSITOLI

Den sani di den man ya sikiifi a ná anainsitoli, bika den be sikiifi finifini fa sani be pasa aini a ten de. Den be taki fu wantu peesi di de tuutuu. Aini a ten ya seefi sama e go a den peesi de. Boiti dati, den sama di kai aini den buku ya be e libi tuutuu. Ondoosukuman seefi kon si taki den sama ya be e libi tuutuu.​—Lukasi 3:1, 2, 23.

Baka di Yesesi dede, den sama di be e sikiifi buku, be sikiifi sani fi en. * A fasi fa den kii en e kai anga a fasi fa den Romesama be e kii sama di be du ogii. Den buku di e taki fu a libi fu Yesesi e taki kiin fa sani be pasa. Den e taki tu fa wantu disipel fu Yesesi á be e tyai denseefi bun (Mateyesi 26:56; Lukasi 22:24-26; Yohanisi 18:10, 11). Ala den sani ya e soi taki den sani di Beibel e taki fu Yesesi, a ná lei, ma den pasa tuu.

FA FU A OPOBAKA FU YESESI?

Winsi fa sama e biibi taki Yesesi be e libi tuutuu, tokuso son wan fu den nai biibi taki a weki baka. Biginbigin den apostel fi en seefi á be e biibi taki a weki baka (Lukasi 24:11). Ma di den anga wantu taa disipel si Yesesi wantu leisi, neen den biibi. Wan fu den leisi, a moo enke 500 sama si Yesesi baka di a weki.​—1 Korentesama 15:6.

Sama be sa kisi den disipel tyai go sooto efuso kii den, ma tokuso den á be e feele fu taigi sama taki Yesesi weki baka. Den á be e feele fu taigi den sama di be kii Yesesi a sani ya tu (Toli 4:1-3, 10, 19, 20; 5:27-32). Efu den disipel á be sabi taki Yesesi weki baka tuutuu, i denki den be o abi a deki-ati de? Ma a di den be sabi taki a weki baka, meke tide na a dei a Kelesten biibi paati na ala se fu goontapu.

Den sani di Mateyesi, Malikisi, Lukasi anga Yohanisi sikiifi fu a libi anga a dede fu Yesesi, a sani di pasa tuutuu. Te yu e teke ten leisi den, da iseefi o si taki a ná lei toli. Ma yu o moo biibi te i fusutan saide den sani ya pasa. A taa artikel o taki fu a toli ya.

^ paragraaf 7 Wan fu den man di sikiifi fu Yesesi a Tacitus. A man ya meke na a pisiten fu 55 B.K. A taki „[Kelesten] na a nen di den kai den bakaman fu Kelestesi. A man ya fende a moo ibi sitaafu fu wan fu den gaanman fu u. Na a gaanman ya den be e kai Pontius Pilatus. A be sitaafu Kelestesi na a ten di Tiberius be e tii.” Den taa ondoosukuman di be sikiifi sani fu Yesesi, a Suwetonius (69-122 B.K), a Dyu Josephus (37-100 B.K), anga Plinius a yonkuuwan di be e tii Bitiniya (61-113 B.K). (B.K. wani taki Baka Kelestesi.)