Skip to content

Skip to table of contents

U mu e taki a tuu

U mu e taki a tuu

„Te wi e taki anga taawan u mu e taki a tuu.”​—SAKALIYA 8:16.

SINGI: 56, 124

1, 2. San Didibii koboloiki fu du ogii anga libisama?

Son wan fu den sani di libisama meke, sani enke telefon, adaaya, wagi, anga eisikasi, e meke a libi moo makiliki gi u. Ma wantu fu den sani di libisama meke sa du ogii anga u. Wantu fu den sani ya a goni, bom anga tabaka. Ma wan sani de omen ondoo yali kaba, di e moo du ogii anga sama. San na a sani ya? Na a lei di sama e lei! Lei, a te wan sama e taki wan sani di a sabi taki a ná tuu fu di a wani koli wan taawan. Sama na a fosi sama di lei? A Didibii. Yesesi Kelestesi kai en „a dda fu lei”. (Leisi Yohanisi 8:44.) On ten a lei a fosi leisi?

2 A be du a sani ya omen dunsu yali pasa aini a dyali Eden. Adan anga Efa be de koloku aini a moin paladeisi di Yehofa be seeka gi den. Ma Gadu be taigi den taki efu den nyan a sii fu a bon „di den e kai sabi bun anga ogii” den be o dede. Saatan be sabi a sani ya, ma toku a meke wan sineki taigi Efa taki: „I ná o dede seefi.” A sani ya a be a fosi lei. A taigi en tu taki: „Gadu sabi taki a dei di wi o nyan a sii fu a bon, wi ain o opo, wi o kon de enke Gadu, wi o sabi san bun anga san ogii.”​—Genesesi 2:15-17; 3:1-5.

3. Saide a wan ogii-ati sani Saatan du di a lei? San a lei ya e du anga u?

3 A wan ogii-ati sani Saatan du di a lei, bika a be sabi taki Efa be o dede di a be o nyan a sii. A so sani waka tu. Efa anga Adan á du san Yehofa taigi den, neen meke den dede (Genesesi 3:6; 5:5). Ma a ná dati wawan. „Ala sama e dede” fu di Adan sondu. ’Dede e tii enke kownu. Ai tii den sama tu di á du aseefi sondu enke Adan’ (Romesama 5:12, 14). Neen meke u nai libi fu teego enke fa Gadu wani, bika ala wi abi sondu. ’Wi e libi wan sani fu 70 yali. Efu u taanga u sa doo 80 yali.’ Ma a satu ten di wi e libi seefi „lai booko-ede anga pina” (Psalm 90:10). Na a lei di Saatan lei meke ala den sani ya e miti u!

4. (a) Sowtu akisi wi o luku? (b) Sama Yehofa e si enke en mati enke fa Psalm 15:1, 2 taki?

4 Yesesi taki Saatan „gwe fika a tuu, bika a á be lobi a tuu”. Saatan á kengi. Te anga a dei fu tide „ai koli sama a hii goontapu” anga den lei fi en (Openbaring 12:9). Ma wi á wani Saatan fende u koli. Neen meke u wani sabi den piki fu den akisi ya. Fa Saatan e koli sama aini a ten ya? Saide sama e lei? Fa u sa taki sani di tuu ala yuu fu wi anga Yehofa á poli?​—Leisi Psalm 15:1, 2.

FA SAATAN E KOLI SAMA?

5. Fa Saatan e koli sama aini a ten ya?

5 U sa du wan sani fu Saatan á fende u koli. Apostel Pawlesi taki: „U sabi fa ai koli sama” (2 Korentesama 2:11). U sabi taki a Saatan e tii a hii goontapu. A Saatan e tii den falisi keliki, den tiiman fu kondee di e bidiigi sama anga den giili bisnis fu a goontapu ya (1 Yohanisi 5:19). U nai foondoo te Saatan e gi den sama di abi makiti taanga-sikin fu „lei” (1 Timotiyesi 4:1, 2). Son sama di e du bisnis e lei te den e meke lekalaama fu di den wani den sani fu den seli. Den e seli sani di sa du ogii anga sama tu soso fu teke a moni fu den.

6, 7. (a) Saide a moo ogii te keliki fesiman e leli sama lei sani? (b) Sowtu lei sani i yee keliki fesiman e leli sama?

6 San moo ogii, a te keliki fesiman e lei. Saide? Efu sama biibi den lei di den keliki fesiman e leli den, den o du sani di Gadu á lobi. A sani ya o meke den á fende teego libi (Hoseya 4:9). Yesesi be sabi taki den keliki fesiman fu a ten fi en be e koli sama, neen meke a be taigi den taki: „Faliseiman anga leliman fu a Dyuweiti, mi bali heelu gi u ye, bika wi a bidiigiman! Wi e waka lontu goontapu e suku sama fu toon u bakaman, te a daai en libi da wi e meke a toon wan sama di fiti fu go a Gehena.” Dati wani taki den sama di be e aliki den be o dede fu teego (Mateyesi 23:15). Yesesi taki den keliki fesiman ya de enke den dda Didibii, di e „kii sama”.​—Yohanisi 8:44.

7 A omen keliki fesiman e leli sama falisi sani aini a ten ya. Den e kai den pastoo, pilisite, rabi efuso taa fasi. Leti enke fa den Faliseiman á be e leli sama san de aini a Wowtu fu Gadu, a so den keliki fesiman fu a ten ya nai leli sama san de aini Gadu Wowtu tuutuu. „Pe fu den biibi den tuu leli fu Gadu, den e biibi lei” (Romesama 1:18, 25). Den e leli sama taki ogii sama o boon aini wan gaan faya. Den e leli sama taki libisama abi wan akaa efuso yeye di e libi go doo baka te wan sama dede. Den taki te wan sama dede en nen seki e kon baka. Taawan taki Gadu ná abi toobi te tu man efuso tu uman e libi anga denseefi.

8. Sowtu lei den tiiman o paati dyonson?

8 Den fesiman fu den politiki palitei seefi e koli omen sama anga den lei fu den. Dyonson den tiiman fu kondee o lei wan moo gaan lei. Den o taki den tyai „freide” kon a goontapu, ma wanboowanboo „ogii o miti den”. Neen meke wi á mu biibi den. A lei den e lei taki sani e go bun a goontapu. U sabi taki „a dei fu Yehofa o kon enke fa wan fufuuman e kon a neti”.​—1 Tesalonikasama 5:1-4.

SAIDE SAMA E LEI?

9, 10. (a) Saide sama e lei? San sa pasa te wan sama e lei? (b) San wi á poi du?

9 A ná sama di abi makiti wawan e lei. Wan artikel fu wan buku (National Geographic) e taki ’saide sama e lei’. A taki „lei a wan sani di de aini libisama”. A sani ya e soi taki libisama nai si lei enke wan ogii. Sama e lei fu di den á wani sani miti den, den e lei fu di den á wani sama sabi taki den meke wan fowtu efuso fu di den á wani sama sabi sowtu ogii den du. Den e lei fu di den wani meke moni efuso fu di den wani wan taa sani. A artikel e soi tu taki te son sama e lei, den ná abi toobi efu a sama di den taigi a lei „a wan sama di den á sabi, wan sama a wookope, wan mati efuso wan sama di den lobi”.

Te sama e lei den sa koli taa sama ma den á poi koli Yehofa

10 Fa sani e waka te sama e lei? Sama nai fitoow taawan moo. Lei e booko osufamii tu. Pakisei fa wan man di lobi en uman be o fii te a yee taki en uman du ogii neen osu, neen ai lei fu di a á wani a sabi. Pakisei fa a be o de efu wan man e libi ogii anga en uman anga en pikin, ma te a de aini sama da ai meke enke a lobi den. San wi á mu feegete, a taki te wan sama e libi so a taa sama ai koli. A á poi koli Yehofa. Beibel taki Yehofa e „si ala sani. Nawan sani poi kibii gi en”.​—Hebrewsama 4:13.

11. San a toli fu Ananiyas anga Safira e leli u? (Luku a fowtow na a bigin.)

11 Beibel e taki fu tu Kelesten di be meke Saatan koli den fu lei gi Gadu. Den tu sama ya na Ananiyas anga en uman Safira. Den be wani bidiigi den apostel. Den be seli wan pisi fu a doti fu den, neen den gi den apostel afu fu a moni. Den be wani taa sama aini a kemeente gafa den, neen meke den taigi den apostel taki na ala moni den gi den. Ma Yehofa be sabi taki den e lei, neen meke a sitaafu den.​—Toli 5:1-10.

12. San o pasa anga den sama di e lei gi taawan efu den á wani kengi?

12 Fa Yehofa e si den sama di e lei gi taawan fu seefi? Efu den sama ya á wani kengi, leti enke Saatan den o towe den go „aini a se di e boon anga faya”. Dati wani taki den o dede fu teego (Openbaring 20:10; 21:8; Psalm 5:6). Saide? Yehofa e si den sama di e lei gi taawan enke fa ai si den kiiman, den bonuman, anga den huluman.​—Openbaring 22:15.

13. San u sabi fu Yehofa? San a sani ya e gi u taanga-sikin fu du?

13 U sabi taki „Gadu a ná libisama di e lei”. U sabi tu taki „Gadu á poi lei” (Numeri 23:19; Hebrewsama 6:18). „Yehofa e buuse . . . sama di e lei” (Odo 6:16, 17). Efu u wani Yehofa piisii, u mu e taki a tuu. Wi á ’mu e lei gi taawan’.​—Kolosesama 3:9.

’WI E TAKI A TUU’

14. (a) Saide tuu Kelesten á de enke den sama fu falisi keliki? (b) San a sani di sikiifi a Lukasi 6:45 wani taki?

14 Tuu Kelesten anga falisi keliki a ná aseefi. Saide u sa taki a sani ya? Wi e „taki a tuu”. (Leisi Sakaliya 8:16, 17.) Pawlesi be taki: „A omen sowtu fasi wi e soi taki a Gadu wi e dini . . . U nai lei” (2 Korentesama 6:4, 7). Yesesi be taki „san de a wan sama ati, a dati ai taki” (Lukasi 6:45). Dati wani taki wan sama di ati kiin nai lei. Winsi anga sama di a á sabi ai taki, winsi a wan sama a wookope, en mati efuso taa sama, tokuso ai taki a tuu. Wi o luku wantu fasi fa u sa soi taki wi e meke moiti fu taki a tuu ala yuu.

Sowtu polobelema a yonkuu sisa ya abi? (Luku paragraaf 15, 16)

15. (a) Saide wi á mu du enke wi e dini Gadu da wi e du taa sani? (b) San o yeepi yonkuuwan te taawan wani dwengi den fu du sani di á fiti? (Luku a maiki a ondoo.)

15 Te i yonkuu yu e wani taa yonkuuwan lobi i. Neen meke son yonkuuwan nai soi fa den de tuutuu. Den e du enke den a Kelesten te den de anga den famii anga a kemeente, ma te den e taki anga sama a internet efuso anga sama di nai dini Yehofa, den e de taa fasi. Kande den e kosi, den e wei koosi di á fiti, den e aliki poku di á fiti, den e diingi sopi pasa maiki, den e somoko, den e libi wan hululibi efuso e du taa sani di á fiti. Den e lei gi den mma, den dda, den baala anga sisa anga Yehofa (Psalm 26:4, 5). Ma Yehofa sabi te sama e du enke den e dini en, da den e du sani di a á lobi (Malikisi 7:6). A be o moo bun fu du san Odo taki. A taki: „Ná dyalusu anga den sama di e du ogii, ma lesipeki Yehofa ala dei.”​—Odo 23:17. * (Luku a maiki a ondoo.)

16. Fa u mu piki den akisi di den baala e poti te u wani du moo gi Yehofa?

16 Efu wan sama wani du a kowownu pionili wooko efuso go wooko a Betel a mu piki wantu akisi. Kande den o akisi sani fu a gusontu fi i, den poku di yu e aliki efuso sani di i lobi luku anga a fasi fa yu e tyai iseefi. I mu taki a tuu te yu e piki den akisi ya (Hebrewsama 13:18). Ma meke u taki i du wan sani di Yehofa e buuse efuso wan sani di e meke i kosensi e fon yu, san i mu du efu yu á taki anga den owluman ete? Akisi den fu yeepi i fi i sa dini Yehofa anga wan kiin kosensi.​—Romesama 9:1; Galasiyasama 6:1.

17. San u mu du te sama di tapu a wooko fu wi e akisi u sani fu u baala anga sisa?

17 Meke u taki den tapu a wooko na a pisi pe yu e tan, neen lanti e akisi i fu den taa baala anga sisa fi i, san yu o du? Yu o taigi den ala sani? San Yesesi be du di wan bigiman fu Rome be akisi en wantu sani? Yesesi be du san sikiifi a Peleikiman 3:1, 7. A tekisi e taki: ’Wan ten de fu taki anga wan ten fu de pii.’ Son yuu a á be e taki nawan sani (Peleikiman 3:1, 7; Mateyesi 27:11-14). Efu a sani ya miti u, u mu luku bun fu wi á du sani efuso taki sani di o meke u baala anga sisa kon aini polobelema.​—Odo 10:19; 11:12.

Fa yu o du sabi on ten i mu de pii anga on ten i mu taki? (Luku paragraaf 17, 18)

18. San u mu du efu den owluman akisi u wan toli fu wan baala efuso wan sisa?

18 San i mu du efi i sabi taki wan baala efuso wan sisa fu a kemeente du wan gaan sondu? Kande den owluman akisi i san i sabi fu a toli, bika a den abi a faantiwowtu fu luku a kemeente. San yu o du, moomoo efu a sama di du a sondu a wan famii efuso wan mati fi i? Beibel taki: „Wan sama di gwenti taki a tuu ná o lei” (Odo 12:17; 21:28). Neen meke i mu taigi den owluman ala sani. Yu á mu kibii sani gi den. Den owluman abi a leti fu sabi ala sani, bika dati o yeepi den fu sabi fa den mu yeepi a sama fi en anga Yehofa kon bun baka.​—Yakowbesi 5:14, 15.

19. San wi o luku aini a taa artikel?

19 David be taigi Yehofa taki: „Yu e piisii te mi e taki sani anga wan kiin-ati” (Psalm 51:6). David be sabi taki a den sani di de a wi ati pelensipali gi Yehofa. Tuutuu Kelesten ’e taki a tuu ala yuu’. Wan taa fasi fa u sa soi taki wi anga den falisi keliki a ná aseefi, a te wi e leli sama san de aini Beibel. Aini a taa artikel wi o luku fa u sa du a sani ya te wi e peleiki.

^ paragraaf 15 Luku akisi 6 „San mi kan du te pikin e dwengi mi fu du san den wani?” aini bolosilo di den e kai Piki tapu 10 aksi di yongusma abi, anga kapitel 16 „Moet ik iemand over mijn dubbelleven vertellen?” aini a buku Wat jonge mensen vragen ​— Praktische antwoorden (Sani di yonkuu sama e akisi​—Piki di e yeepi den) Pisi 2.