Skip to content

Skip to table of contents

SUTUDI-ARTIKEL 30

Fa u sa yeepi sama di nai biibi taki wan Gadu de?

Fa u sa yeepi sama di nai biibi taki wan Gadu de?

„Mi toon ala sani gi ala sama. Mi du ala san de fanowdu fu yeepi sama fu fende a libi, winsi a wantu sama namo.”​—1 KOR. 9:22.

SINGI 82 Meke sama si a faya

SAN WI O LELI *

1. Sowtu sani kengi aini den yali di pasa?

DEN dunsudunsu yali di pasa, gaanse sama be e biibi taki wan Gadu de. Ma tide na a dei sani kon kengi. Moo anga moo sama nai go a keliki. Aini son kondee gaanse fu den sama e taki den nai biibi taki wan Gadu de. *​—Mat. 24:12.

2. Saide omen sama nai go a keliki?

2 Saide gaanse sama aini a ten ya nai go a keliki? Son sama e moo poti pakisei a piisii. Taawan a den booko-ede fu a libi e fooseli den, neen meke den nai meke moiti fu sabi Gadu (Luk. 8:14). Son sama di be e go a keliki nai go moo. Taawan e biibi taki Gadu de, ma den e si keliki enke fositen sani. Den e si enke a á de fanowdu fu go a keliki fu di den nai si a wini fi en. Taawan fende taki keliki nai kai anga den sani di koniman ondoosuku. Kande den e denki so fu di den e yee den mati, den sama di e leli den a sikoo, anga balinen sama di e kon a tv e taki libisama a mongii paansu. Taawan nai wani yee sani fu keliki fu di den e si fa den keliki fesiman lobi moni anga fa den e feti fu abi makiti. Aini son kondee lanti poti weiti di e meke a taanga gi sama fu dini Gadu.

3. San wi o luku aini a artikel ya?

3 Yesesi taigi u taki u mu ’go a sama fu ala kondee, da u meke den toon en bakaman’ (Mat. 28:19). Fa u sa yeepi sama di nai biibi taki wan Gadu de fu kon lobi Gadu anga fu toon wan bakaman fu Kelestesi? U mu holi a pakisei taki a peesi pe wan sama kiya sa meke a aliki a nyunsu di wi e paati, ma a sani ya sa meke a ná aliki tu. Kande wan sama di kiya a Europa ná o wani aliki u te wi e peleiki gi en, ma wan sama di kiya a Asiya sa aliki u. Saide? Gaanse sama aini Europa sabi pikinso fu Beibel kaba. Den leli tu taki a Gadu meke ala sani. Ma gaanse sama aini Asiya á sabi nawan sani fu Beibel. Den nai leli taki wan Gadu de di meke ala sani tu. A artikel ya o soi u fa u sa yeepi iniiwan sama di wi e miti aini a peleikiwooko, winsi on pe anga on fa den kiya.

I MU E BIIBI TAKI DEN SAMA SA KENGI

4. Saide u mu abi a howpu taki den sama sa kengi?

4 I mu abi a howpu taki den sama sa kengi. Ala yali a omen sama di á be e go a keliki efuso di á be e biibi taki Gadu de, e toon Kotoigi. A omen fu den sama ya be e libi wan kiin libi fosi den toon Kotoigi. Den be e buuse a fasi fa den keliki e bidiigi sama. Ma taawan á be e tyai denseefi bun. A omen fu den be mu fika son sani di den be gwenti du. Yehofa yeepi ala den sama ya fu kengi. Neen meke u sa biibi taki efu u tan suku, wi o fende sama „di ati bun fu fende a teego libi”.​—Toli 13:48; 1 Tim. 2:3, 4.

Fiti iseefi a den sama di nai kaba biibi taki wan Gadu de te yu e taki anga den fu Beibel (Luku paragraaf 5-6) *

5. Saide son sama nai wani aliki u te wi e peleiki?

5 Taki switi anga den sama. Son leisi a ná den sani di wi e taki e meke sama e wani aliki u, ma na a fasi fa wi e taki e meke son sama wani aliki u. Ai bigi gi den te wi e taki switi anga den. Den e fii bun tu te den si taki wi e booko wi ede anga den. Pe fu u fooseli den fu aliki u, a moo bun fu meke moiti fu fusutan saide den nai go a keliki. Son sama á lobi gi keliki toli anga sama di den á sabi. Son wan e si enke i ná abi manii te ye akisi wan taawan fa ai denki fu Gadu. Son wan nai wani taki anga u fu di sen e kisi den taki sama o si den e leisi Beibel, moomoo anga Yehofa Kotoigi. Winsi fa, ala yuu u mu meke moiti fu fusutan saide son sama nai wani aliki u.​—2 Tim. 2:24.

6. Fa apostel Pawlesi be soi taki ai fiti enseefi a den sama di a be e miti? Fa u sa waka a Pawlesi baka?

6 San u mu du te u si enke wan sama á kaba lobi te wi e taki fu „Beibel”, „Gadu” efuso „keliki”? U sa waka na apostel Pawlesi baka, da u taki wan taa fasi anga den. Te Pawlesi be e taki anga den Dyu, a be e soi den kiin taki a san sikiifi aini a Wowtu fu Gadu a be e taigi den. Ma di a be e taki anga den Giiki filosofiyaman na Areyopagus, a á soi langalanga go na a Beibel (Toli 17:2, 3, 22-31). Fa u sa waka a Pawlesi baka? Te u miti wan sama di nai biibi aini Beibel, a be o moo bun fu wi á soi langalanga go na a Beibel te wi e taki anga en. Efi i si enke wan sama ná o wani taawan si taki ai leli Beibel toli, i sa soi en den tekisi aini i telefon efuso wan taa fasi pe taa sama nai si taki a Beibel ai leisi.

7. Enke fa 1 Korentesama 9:20-23 e soi, da san u mu du efu u wani waka a Pawlesi baka?

7 Meke moiti fu fusutan den sama di wi e miti. I mu e aliki den tu. U mu meke moiti fu sabi fa den sama di wi e miti e denki anga saide den e du son sani (Odo 20:5). Luku a toli fu Pawlesi baka. Pawlesi a be wan Dyu, neen meke te a be mu peleiki gi taa kondee sama a be abi fu fiti enseefi a den, bika den sama ya á be sabi Yehofa. Den á be sabi a Wowtu fu Gadu tu. Kande wi abi fu ondoosuku sani fu sabi moo fu den sama di e tan na a pisi pe wi e peleiki. I sa akisi baala anga sisa di abi ondoofeni tu. A sani ya o yeepi i fu fusutan den sama di yu e miti moo bun.​—Leisi 1 Korentesama 9:20-23.

8. San a wan fasi fa u sa bigin taki fu Beibel anga wan sama?

8 A wooko fu wi a fu suku „sama di fiti fu yee a bosikopu” (Mat. 10:11). Fu man du a sani ya, u mu e akisi den sama fa den e denki, da u aliki bun te den e taki. Wan baala aini Ingiisikondee e akisi den sama di ai miti san den denki sama mu du fu den toowlibi waka bun, san den denki na a moo bun fasi fu kiya pikin anga san o yeepi den fu den á lasi-ati te sama e du ogii anga den. Baka te a aliki san den piki, ai akisi den taki: „San yu e denki fu a sani ya di sikiifi beina 2000 yali kaba?” Da sondee fu a koboloiki a wowtu „Beibel”, ai soi den Beibeltekisi neen telefon di e piki a akisi.

MEKE MOITI FU DOO DEN SAMA ATI

9. Fa u sa yeepi wan sama di á lobi taki sani fu Gadu?

9 Efu u wani taki anga sama di á lobi taki sani fu Gadu, u sa taki fu sani di den lobi. A sani ya o yeepi u fu doo den ati. Gaanse sama lobi sani enke boomiki efuso meti. Neen meke efi i wani taki anga wan sama di á lobi taki sani fu Gadu, i sa taigi en taki: „Kande i si taki omen fu den nyun sani di koniman e meke, a sani di de kaba den e luku fu meke den sani ya. Wan fu den sani ya a mikrofon. Den sama di meke mikrofon ondoosuku a fasi fa wan sama yesi e wooko, neen den meke en. Den sama di meke camera ondoosuku a fasi fa wan sama ain e wooko neen den meke en. San yu e pakisei te i luku den meti anga den boomiki? I si enke a wan sama meke den? I si enke den kon fu denseefi efuso wan taa sani?” Baka te yu aliki a sama bun, i sa taki: „Koniman e ondoosuku fa u yesi anga wi ain e wooko, fu sabi fa den mu meke son sani. Kande yu e akisi iseefi sama meke den sani di den e ondoosuku. Mi lobi wan nongo di wan sikiifiman fu fositen be sikiifi. A taki: ’A sama di meke a yesi á poi yee noh? A sama di meke wi ain á poi si noh? . . . Neen na a sama di e gi libisama koni.’ A omen koniman e biibi a sani ya. Den e biibi taki a Gadu meke ala sani” (Ps. 94:9, 10). Baka dati u sa soi en wan felon a JW Broadcasting®. (Go a FELEM DI YU WANI LUKU > INTERVIEW NANGA ONDROFENITORI > FA A LIBI DU KON.) U sa gi en a bolosilo tu di e soi fa a libi du kon (Is het leven geschapen?) efuso a wan di e taki fu feifi sani di sama e akisi fu a fasi fa a libi bigin (Vijf belangrijke vragen over het ontstaan van het leven).

10. Fa u sa bigin wan takimakandaa anga wan sama di á lobi taki fu Gadu anga taawan?

10 Gaanse sama wani wan bun libi, ma toku a omen sama e feele taki a goontapu o booko. Son sama e si enke libisama ná o de a goontapu moo. Wan kelen owluman fu Noorwegen taki son sama di á wani taki fu Gadu, e wani taki fu den sani di e pasa na a goontapu. Neen meke baka te a gi a sama odi, ai akisi en taki: „Sama i si enke sa yeepi u fu sani go moo bun aini a ten di e kon? I si enke a wan politiki tiiman, koniman efuso wan taa sama?” Baka te a aliki a sama bun, ai leisi efuso taki fu wan Beibeltekisi di e soi fa a libi o de aini a ten di e kon. Son sama e piisii fu yee taki a goontapu ná o booko. Den e piisii tu fu yee taki sama di e libi bun o libi fu teego a goontapu.​—Ps. 37:29; Peleik. 1:4.

11. Saide u mu seeka omen fasi fu bigin taki anga sama? Fa u sa waka a Pawlesi baka te u luku san sikiifi a Romesama 1:14-16?

11 A ná aseefi fasi u mu e bigin taki anga ala sama di wi e miti. Saide? Bika a ná ala sama na aseefi. Son sama e wani aliki te wi e taki fu Gadu efuso Beibel, ma taawan e moo aliki te u bigin taki anga den sondee fu opo Beibel. Winsi fa, u mu meke moiti fu taki anga ala sama di wi e miti. (Leisi Romesama 1:14-16.) U mu holi a pakisei taki a Yehofa na a sama di e meke a waaleiti goo aini wan sama ati.​—1 Kor. 3:6, 7.

FA U SA TAKI ANGA SAMA DI NAI BIIBI TAKI WAN GADU DE?

A omen Kownukondee peleikiman e soi switifasi gi den sama di den e miti di komoto a kondee pe sama á kaba sabi sani fu a Beibel, baka dati den e soi den sowtu wini den sa fende te den e wooko anga den leli fu Beibel (Luku paragraaf 12-13)

12. Fa u sa taki anga sama di nai biibi taki wan Gadu de?

12 Baala anga sisa e miti omen sama a hii goontapu di nai biibi taki wan Gadu de. Son wan fu den sama ya be e tan aini kondee pe lanti poti weiti di e meke a taanga gi sama fu dini Gadu. Aini son kondee a Asiya, omen sama ná akisi denseefi noiti efu wan Gadu de di meke ala sani. Son wan fu den sama ya e aliki te yu e taki anga den fu Beibel, den e wani sutudeli tu. Ma taawan nai wani aliki te yu e taki fu Beibel. Fa u sa yeepi den sama ya? Son peleikiman di abi ondoofeni, taki a moo bun fu gi toli anga den fosi fu kon sabi den moo bun. Bakaten den peleikiman e taigi den sowtu wini den fende di den bigin du san den leli aini Beibel.

13. San u sa du fu hali wan sama pakisei fu wani sabi moo fu Beibel? (Luku a fowtow a fesise fu A Wakititolen.)

13 Son sama e wani aliki te i soi den wan leli aini Beibel di den sa wooko anga en (Peleik. 7:12). Wan sisa a New York e peleiki gi sama di e taki Sineisitongo. A taki: „Te mi miti wan sama, mi e meke moiti fu kon sabi en moo bun. Mi e aliki bun te ai taki. Efu mi fusutan taki a taade ya a foloisi kon aini a kondee, mi e akisi en taki: ’I gwenti a peesi kaba? I fende wooko? Den sama e libi bun anga i?’” Son leisi na a sani ya e yeepi en fu bigin taki fu Beibel anga sama. Efu a sisa si enke a sama ná o fii wan fasi ai akisi en taki: „San i si enke u mu du efu u wani libi bun anga taawan? Mi sa soi i wan nongo aini Beibel? Ai taki: ’Te wan toobi bigin, a leti enke te wan dan booko. Neen meke i mu gwe fosi a toobi bigin.’ I si enke a sani di sikiifi ya sa yeepi u fu wi anga taawan libi na a wan?” (Odo 17:14) Den sowtu takimakandaa ya sa yeepi u fu sabi efu wan sama be sa wani sabi moo fu Beibel.

14. Fa wan baala aini Asiya e peleiki gi sama di taki den nai biibi aini Gadu?

14 Fa u sa peleiki gi wan sama di nai biibi taki wan Gadu de? Wan baala aini Asiya di gwenti peleiki gi sama di nai biibi taki wan Gadu de taki: „Gaanse leisi te wan sama aini Asiya taki den nai biibi aini Gadu, a den gadu di den sama gwenti dini aini a kondee den e taki. Neen meke te den taki so, mi e piki anga den taki a tuu taki den gadu di libisama seefi meke a ná tuutuu gadu. Mi lobi leisi Yelemiya 16:20 gi den. Ai taki: ’Libisama e meke gadu gi denseefi, ma den sani de a ná tuutuu gadu.’ Da mi e akisi den taki: ’Fa wi o du sabi sowtu Gadu na a tuutuu Gadu?’ Mi e aliki bun te den e taki, da mi e leisi Yesaya 41:23. Ai taki: ’Taigi u san o pasa aini a ten di e kon, da wi o sabi efu wi a gadu tuu.’ Baka te mi leisi a tekisi, mi e soi den wan toli aini Beibel di e soi fa Yehofa be taki sani a fesi anga fa a kon tuu.”

15. San u sa leli fu wan baala aini Asiya?

15 Meke u luku fa wan taa baala aini Asiya e taki anga sama te a go a den baka. A baala taki: „Mi e soi den wan toli aini Beibel di sa yeepi den, wan polofeititoli di kon tuu efuso wan tekisi di e kai anga san koniman ondoosuku. Da mi e soi den fa den sani ya e soi taki wan Gadu musu de. Efu a sama piki taki a sa de so tuu taki wan Gadu de, da mi e soi en san Beibel e taki fu Yehofa.”

16. Enke fa Hebrewsama 11:6 e soi, da saide u mu yeepi den Beibelsutudi fu u fu biibi taki Beibel na a Wowtu fu Gadu? Fa u sa yeepi den fu biibi Gadu anga a Beibel?

16 Te yu e sutudeli anga wan sama di á be e kaba biibi taki wan Gadu de, i mu tan yeepi en fu biibi taki wan Gadu de. (Leisi Hebrewsama 11:6.) I mu yeepi en tu fu biibi taki Beibel na a Wowtu fu Gadu. Son leisi yu abi fu leli en aseefi sani omen leisi. Ala yuu te i go sutudeli anga en, kande i mu soi en tekisi di e soi taki Beibel na a Wowtu fu Gadu. I sa soi en Beibel polofeititoli di kon tuu. I sa soi en tu fa den sani di sikiifi aini Beibel e kai anga sani di koniman ondoosuku. Boiti dati, i sa soi en fa u du sabi taki den toli di sikiifi aini Beibel be pasa tuu, anga fa a sa fende wini fu den leli fu Beibel.

17. Sowtu wini a abi te wi e soi den sama di wi e miti taki u lobi den?

17 Wan fasi fa u sa yeepi sama fu toon Kelestesi bakaman, a te wi e soi den taki u lobi den winsi san den e biibi (1 Kor. 13:1). Te wi e leli den, u mu soi den taki Gadu lobi ala sama. U mu soi den tu taki Gadu wani den lobi en. Ala yali a omen dunsu sama di á be e go a keliki e dopu fu di a sutudeli di den sutudeli Beibel yeepi den fu kon lobi Gadu. Neen meke wi á mu kuutu sama. U mu soi den sama di wi e miti taki u lobi den. U mu aliki den te den e taigi u fa den e denki. U mu meke moiti fu fusutan den tu. U mu soi den anga den sani di wi e du fa den bakaman fu Kelestesi mu tyai denseefi.

SINGI 76 Taigi mi fa yu e fii

^ paragraaf 5 Aini a ten ya wi e moo miti sama di nai go a keliki efuso sama di nai biibi taki wan Gadu de. Aini a artikel ya, wi o luku fa u sa leli den sama ya sani fu Beibel. Wi o luku tu fa u sa yeepi den fu biibi den sani di sikiifi aini Beibel, anga fa u sa yeepi den fu biibi Yehofa, a sama di sikiifi a Beibel.

^ paragraaf 1 Ondoosuku e soi taki wantu fu den kondee pe gaanse sama nai biibi taki wan Gadu de na: Albaniya, Australiya, Oostenrijk, Aserbadyan, Kanada, China, Tyekiya Republiek, Deinsikondee, Faansikondee, Doisilikondee, Hong Kong, Ierland, Islayeli, Yapan, Bakaakondee, Noorwegen, Zuid-Koreya, Sipanyookondee, Sweden, Switzerland, Ingiisikondee, anga Viyetnam.

^ paragraaf 53 SAN WI E SI A DEN FOWTOW. Wan baala di e wooko na ati-osu e peleiki gi wan taa wookoman. Bakaten a man ya go na a website fu wi.