1. Enke fa Kolosesama 2:4, 8 e soi, da fa Saatan e meke moiti fu koli u?

SAATAN wani u gwe fika Yehofa. Neen meke ai meke moiti fu kengi a fasi fa wi e denki, fu u sa denki enke fa a wani. A wani koli u fu du sani enke en. A wani u du san u fii tu.​—Leisi Kolosesama 2:4, 8.

2-3. (a) Saide u mu poti pakisei a san sikiifi a Kolosesama 2:8? (b) San wi o luku aini a artikel ya?

² I si enke Saatan poi koli u? Eeye, a poi! Holi a pakisei taki a salufu Kelesten Pawlesi be taigi a sani di sikiifi a Kolosesama 2:8 (Kol. 1:2, 5). Den Kelesten aini a ten de be mu luku bun fu Saatan á fende den koli. Aini a ten ya, u mu moo de na ain fu Saatan á fende u koli (1 Kor. 10:12). Saide? Den fiingi Saatan kon a goontapu. Ai du ala san a poi fu koli den sama di e dini Yehofa (Openb. 12:9, 12, 17). Wi e libi aini wan ten pe ogiiman anga bidiigiman „e kon moo ogii”.​—2 Tim. 3:1, 13.

³ Aini a artikel ya wi o luku fa Saatan e meke moiti fu poli a fasi fa wi e denki anga „soso taki”. Wi o luku dii fasi fa ai koli sama (Efe. 6:11). Aini a taa artikel wi o luku fa u sa puu den poli denki fu Saatan aini wi ati. Meke u luku fosi san u sa leli fu a fasi fa Saatan be koli den Islayelisama baka di den go aini a Paamisi Kondee.

4-6. Enke fa Deitolonomi 11:10-15 e soi, da fa den Islayelisama be mu paandi di den doo a Paamisi Kondee?

⁴ Fa Saatan koli den Islayelisama fu dini falisi gadu? A be sabi taki den be abi nyanyan fanowdu, neen meke a koboloiki a sani ya fu kisi den. Di den Islayelisama  go aini a Paamisi Kondee, den be abi fu kengi a fasi fa den be e paandi. Di den be de a Egepte, na a wataa fu a Nijl liba den be e koboloiki fu nati den sani di den be paandi. Ma gaan liba á be de aini a Paamisi Kondee. Na alen anga dow be e nati den sani di den be paandi. (Leisi Deitolonomi 11:10-15; Yes. 18:4, 5.) Neen meke den Islayelisama be mu leli fa den be mu paandi goon aini a Paamisi Kondee. A sani ya á be makiliki, bika gaanse fu den sama di be sabi paandi goon be dede aini a sabana.

⁵ Yehofa soi den kiin taki sani á be de aseefi moo enke di den be de a Egepte. Baka dati neen a wasikoi den. A be gei enke den sani di a taigi den á be e fiti sama di e paandi goon. A taigi den taki: „Luku bun fu sama á koli u fu u daai baka gi Gadu, da u go dini taa gadu” (Deit. 11:16, 17). A goon Yehofa be e leli den fu paandi, da saide meke a taigi den taki den mu luku bun fu den á go dini falisi gadu?

⁶ Yehofa be sabi taki den Islayelisama be o wani go a den sama di be e tan aini a kondee fu leli fa den mu paandi. Den sama ya be sabi paandi moo den Islayelisama. Den be sa leli den Islayelisama fa den be mu paandi goon, ma a sani ya be sa tyai ogii gi den. Den Kaana-ansama be e dini Baa-al. Den be e biibi taki a Baa-al be e meke alen kai. Yehofa á be wani a foluku fi en biibi a lei ya. Ma a tyali taki ala yuu baka den Islayelisama be e fika Yehofa go dini Baa-al (Num. 25:3, 5; Kuut. 2:13; 1 Kow. 18:18). Meke u luku fa Saatan be man kisi den Islayelisama.

7. Sowtu tesi be miti den Islayelisama di den go aini a Paamisi Kondee?

⁷ Saatan be sabi taki den Islayelisama be abi alen fanowdu, neen meke a disi na a fosi sani di a koboloiki fu koli den. A pisiten fu april te anga september alen á be e kai ipi aini a Paamisi Kondee. Aini oktober fosi alen be e kai bunbun fasi. A so namo den be sa fende wataa fu nati den sani di den be paandi. Saatan be koli den Islayelisama taki efu den be wani den sani fu den goo bun, den be mu dini den gadu fu den sama di be lontu den. Den sama ya be e biibi taki den be mu du sani gi den gadu fosi, da den gadu be o meke alen kai. Den Islayelisama di biibi be swaki, be bigin dini Baa-al, fu di den be e biibi taki Baa-al be o yeepi den fu a deeten ná holi langa tumisi.

8. San a du fu tu sani di Saatan koboloiki fu koli den Islayelisama?

⁸ Du fu tu sani di Saatan koboloiki fu koli den Islayelisama, a hululibi. Den sama di be lontu den be e du omen molusu sani te den be e dini den gadu fu den. I be abi uman anga man di be e seli den sikin aini den tempel pe den be e dini den gadu ya. Den be e si a libi di man anga man efuso uman anga uman e libi enke wan kowownu sani. Den be e si taa molusu libi enke wan kowownu sani tu (Deit. 23:17, 18; 1 Kow. 14:24). Den be e biibi taki te den be e du den sani ya, da den gadu be o meke den sani fu den goo bun. A omen Islayelisama be lobi den molusu sani di den sama be e du te den be e dini den gadu fu den, neen meke den be bigin dini den gadu ya tu. A so Saatan be koli den kisi.

9. Enke fa Hoseya 2:16, 17 e soi, da fa Saatan be puubei fu meke den Islayelisama feegete Yehofa?

⁹ Du fu dii sani di Saatan koboloiki fu koli den Islayelisama a di a puubei fu meke den feegete Yehofa. Aini a ten fu Yelemiya, Yehofa be taki den falisi polofeiti be meke en foluku feegete en nen „fu Baa-al ede” (Yel. 23:27). A gei enke a pisiten de a foluku fu Gadu á be e kai a nen fu Yehofa moo. A Baa-al den be e moo kai. A nen ya wani taki „Basi” efuso „Masaa”. A sani ya be e meke den Islayelisama á be e sabi moo sama a Yehofa anga sama a Baa-al. Neen meke den be e taki den e dini Yehofa, ma den sani di den be e du be e soi taki a Baa-al den be e dini.​—Leisi Hoseya 2:16, 17.

10. Fa Saatan e koli sama aini a ten ya?

¹⁰ Na aseefi fasi Saatan e koli sama aini a ten ya. Ai meke moiti fu koli wi anga den sani di a sabi taki wi abi fanowdu. Ai meke sama biibi taki a á fowtu te sama e siibi anga taawan sondee fu den toow. Ai meke sama feegete Yehofa tu. Meke u luku fa ai du den sani ya.

11. Fa Saatan e meke sama feegete Yehofa?

¹¹ Saatan e meke sama feegete Yehofa. Baka di den apostel dede, wantu sama di be e kai denseefi Kelesten bigin paati falisi leli (Toli. 20:29, 30; 2 Tes. 2:3). Den sama ya di be gwe fika a tuu biibi, be bigin poli a fasi fa sama be e si a tuu Gadu. Wan fasi fa den be du a sani ya, na a puu  di den puu a nen fu Gadu aini den bukulolo. Den poti sani enke „Masaa” a pe a nen fu Gadu be sikiifi. A poti di den poti „Masaa” a pe a nen ya be mu de, meke a be taanga gi sama fu si taki Yehofa anga den taa „masaa” di kai aini Beibel a ná aseefi (1 Kor. 8:5). Den be e koboloiki a wowtu „Masaa” gi Yehofa anga Yesesi. A sani ya be e meke a taanga gi sama fu si taki Yesesi anga Yehofa a ná aseefi sama (Yoh. 17:3). Den sani ya meke sama bigin biibi taki Gadu a wan sama di paati a dii. Ma a ná dati Beibel e leli u. Neen meke omen sama e si enke den á poi kon sabi Gadu tuutuu. A sani ya a wan gaan lei!​—Toli. 17:27.

12. Sowtu fasi fu libi falisi keliki e holibaka gi? Enke fa Romesama 1:28-31 e soi, da sowtu bakapisi a abi te falisi keliki e holibaka gi den sowtu libi ya?

¹² Saatan e gi sama taanga-sikin fu du sani di á fiti. Aini a ten fu den Islayelisama Saatan be e koboloiki falisi biibi fu paati a denki taki wan sama sa siibi anga sama a wani. Na aseefi sani ai du aini a ten ya tu. Falisi keliki e holibaka gi a libi di sama e libi wan hululibi. Neen meke omen sama di taki den e dini Gadu nai wooko anga den weiti fi en. Apostel Pawlesi be soi aini a biifi di a sikiifi gi den Romesama san na a bakapisi fu a sani ya. (Leisi Romesama 1:28-31.) Den sama fu a ten de be e du omen „sani di á fiti”. Wan fu den sani ya na a libi di man anga man efuso uman anga uman be e libi anga denseefi (Rom. 1:24-27, 32; Openb. 2:20). A de taanga fanowdu fu wi enke a foluku fu Yehofa wooko anga den leli fu Beibel.

13. San a wan taa fasi fa Saatan e koli sama?

¹³ Saatan e koli sama anga den sani di a sabi taki den abi fanowdu. Wi e meke moiti fu leli wan wooko di o yeepi u fu man solugu useefi anga wi osufamii (1 Tim. 5:8). Gaanse leisi a sikoo wi e leli den wooko ya, ma toku u mu de na ain. Aini omen kondee a ná wooko namo den e leli den pikin, ma den e leli den a koni fu a goontapu ya tu. Den e leli sama taki Gadu á de. Den e leli den tu taki den á mu wooko anga san  Beibel taki. Den e leli sama taki a soso koni sama e biibi taki libisama a mongii paansu (Rom. 1:21-23). Den sowtu leli ya nai kai anga ’den sani di Gadu leli u’.​—1 Kor. 1:19-21; 3:18-20.

14. Sowtu taanga-sikin a koni fu a goontapu e gi sama?

¹⁴ A koni fu libisama nai kai anga den leli fu Yehofa. A koni ya nai yeepi sama fu abi den manii di a yeye fu Gadu e meke sama abi, ma ai gi sama taanga-sikin fu du „den sani di a sondu sikin” wani (Gal. 5:19-23). Ai meke sama fii denseefi, den nai booko den ede anga taawan. A sani ya e meke den „lobi denseefi pasa peesi” (2 Tim. 3:2-4). Ma Yehofa wani den sama di e dini en soi sakafasi (2 Sam. 22:28). Son Kelesten di go a universiteit bigin denki enke fa den sama fu a goontapu ya e denki. Wi o luku wan ondoofenitoli di e soi fa a sani ya sa pasa anga wan Kelesten.

15-16. San i leli fu a ondoofenitoli fu a sisa?

¹⁵ Wan sisa di e du a fuuten diniwooko moo enke 15 yali taki: „Enke wan dopu Kotoigi, ala yuu mi be e yee fu den takuu bakapisi di universiteit sa tyai gi wan Kelesten. Tokuso mi á be aliki. Mi be si enke den sani ya á be o miti mi.” Sowtu tesi be miti a sisa ya? A taki: „Den sani di mi be mu leli be e ipi te da mi á be e abi ten fu begi Yehofa enke fa mi be gwenti. Mi be e weli te, mi á be e poi du a peleikiwooko anga piisii. Mi á be e poi seeka bun gi den komakandaa tu. Di mi kon fusutan taki  mi anga Yehofa be e poli, mi be sabi taki mi be abi fu fika a sikoo. A dati mi du tu.”

¹⁶ Sowtu kaakiti a go di a sisa ya go a universiteit be abi na a fasi fa a be e denki? A taki: „Sen e kisi mi fu taki a sani ya, ma a sikoo di mi go be leli mi fu kuutu taawan, moomoo den baala anga sisa fu mi. Mi be e suku fini tumisi te mi be de anga den. Mi á be e wani paa anga den so moo. A omen ten mi be abi fanowdu fu fika den takuu gwenti ya. A sani ya leli mi taki ai tyai takuu bakapisi te u nai wooko anga den leli di Yehofa e meke a olikanisâsi gi u. Yehofa sabi mi bun moo enke fa mi sabi miseefi. Efu mi be aliki Yehofa na a bigin, a sani ya á be o miti mi.”

17. (a) San wi á mu meke pasa anga u noiti? (b) San wi o luku aini a taa artikel?

¹⁷ Noiti i mu meke Saatan kisi yu anga a „koni fu a goontapu ya efuso anga soso taki”. Ala yuu i mu de na ain fu Saatan á fende i koli (1 Kor. 3:18; 2 Kor. 2:11). Noiti i mu meke Saatan koli i fu feegete Yehofa. Wooko anga den leli fu Yehofa ala yuu. Yu á mu meke Saatan koli i fu taangayesi Yehofa. Ma san i mu du efi i si taki yu e denki enke fa a goontapu e denki? Aini a taa artikel wi o luku fa Beibel sa yeepi u fu fika den gwenti di nai kai anga den leli fu Yehofa.​—2 Kor. 10:4, 5.