Skip to content

Skip to table of contents

Ai bigi gi u taki Gadu soi bun-ati gi u

Ai bigi gi u taki Gadu soi bun-ati gi u

„A soi ala u bun-ati pasa maiki, bika a abi bun-ati pasa maiki.”​—YOHANISI 1:16.

SINGI: 95, 13

1, 2. (a) San Yesesi taki fu a basi di abi a doloifigoon? (b) San a toli ya e leli u fu wan sama di lobi gi sama sani anga wan sama di e soi bun-ati gi taawan?

WAN basi fu wan doloifigoon opo fuuku mamanten, neen a go suku wantu man a wowoyo fu kon wooko gi en. Di a taigi den omen a o pai den, neen den piki taki den o du a wooko. Ma a basi be abi moo wookoman fanowdu, neen meke a go a wowoyo wantu leisi fu suku moo wookoman. Sapaten mofu, neen a kai ala den wookoman fu kon teke den moni. A basi pai ala den wookoman aseefi moni, winsi a wan hii dei efuso wan yuu den wooko. Di den man di wooko hii dei bigin kuutu, a basi taigi den taki: ’Di mi taigi u omen mi o pai u, wi á be piki taki a bun noh? Mi ná abi leti fu pai mi wookoman omen mi wani noh? A di mi á giili meke wi e dyalusu?’​—Mateyesi 20:1-15.

2 A toli fu Yesesi ya, e soi u a „bun-ati” fu Yehofa. (Leisi 2 Korentesama 6:1.) Saide u sa taki a sani de? Kande son sama e si enke den man di wooko hii dei be mu fende moo moni. Ma a basi soi bun-ati gi den sama di á wooko hii dei. Luku san wan ondoosukuman taki fu a wowtu „bun-ati” di sikiifi aini Beibel. A taki: „Bun-ati a leti enke te wan sama gi i wan kado. A ná musu a musu gi i en. A ná di i wooko gi en meke a gi i en.”

A MOO MOIN KADO DI YEHOFA GI U

3, 4. Saide Yehofa e soi bun-ati gi libisama? Fa a soi bun-ati gi libisama?

3 Beibel taki a bun-ati fu Gadu de enke wan kado (Efeisesama 3:7). Fu di u sondu meke son leisi wi e du sani di Yehofa á lobi. Neen meke a ná abi fu soi bun-ati gi u. A dede u be mu dede. Kownu Salomo taki: „Nawan leti-ati sama de a goontapu, di e du bun ala yuu. Sama á de a goontapu di nai sondu” (Peleikiman 7:20). Bakaten apostel Pawlesi taki: „Ala sama e sondu. Nawan sama poi gendee enke Gadu.” Boiti dati „a paiman fu sondu a dede”.​—Romesama 3:23; 6:23a.

4 Yehofa lobi libisama te, neen a sende „a wan kodo Manpikin fi en” kon dede gi u. Na a sani ya na a moo gaan sani di e soi fa Yehofa lobi u (Yohanisi 3:16). Pawlesi taki nownow Yesesi „fende gaandi anga nen fu di a dede. Na a bun-ati fu Gadu meke a be poi dede gi ala sama” (Hebrewsama 2:9). Ma, „Gadu koboloiki Kelestesi Yesesi fu gi u teego libi enke kado”.​—Romesama 6:23b.

5, 6. (a) San e pasa te u meke sondu toon u basi? (b) Sowtu wini wi e fende te wi e tyai useefi enke sama di Gadu soi bun-ati?

5 Saide wi abi sondu? Saide wi e dede? A „wan man meke sondu de a goontapu, neen sondu tyai dede” (Romesama 5:12, 14, 17). Ma u mu meke moiti fu sondu á toon u basi. Fa wi o man du a sani ya? Te wi e biibi taki a dede fu Yesesi e tyai wini gi u, wi o fende wini fu a bun-ati fu Yehofa. Beibel taki: „Te sama e du omen sondu, da Gadu e moo soi den bun-ati. Fu saide? We, leti enke fa sondu anga dede e tii enke kownu, a so a bun-ati fu Gadu o tii enke kownu tu, fu sama sa toon leti-ati sama. Da a so den o fende teego libi fu Masaa Yesesi Kelestesi ede.”​—Romesama 5:20, 21.

6 Winsi fa wi a sondu sama, tokuso wi á mu meke sondu toon u basi. Neen meke te u du wan sani di á bun, u mu begi Yehofa fu a gi u paadon. Pawlesi be taigi den Kelesten taki: „Wi á mu meke sondu toon u basi, bika a Weiti nai teli gi u moo. Gadu soi u bun-ati” (Romesama 6:14). Ma fa wi e fende wini fu a bun-ati fu Gadu? Pawlesi taki: „A bun-ati fu Gadu . . . e leli u fa fu koti pasi gi ogii anga den takuu fii di den sama fu a goontapu abi. Ai leli u tu fu wooko anga bunbun fusutan, fu libi anga wan kiin ati, anga fu dini Gadu anga u hii ati aini a ten ya.”​—Titesi 2:11, 12.

A SOI BUN-ATI GI U „A OMEN SOWTU FASI”

7, 8. Fa Yehofa soi „bun-ati” gi u a omen sowtu fasi? (Luku a fowtow na a bigin.)

7 Apostel Peitilisi be sikiifi taki: „Leti enke fa ala u fende a koni fu man du son sani, a so u mu koboloiki a koni de, fu dini makandaa enke bun futuboi di Gadu soi bun-ati a omen sowtu fasi(1 Peitilisi 4:10). San a sani ya wani taki? A sani ya wani taki winsi sowtu tesi e miti u, Yehofa o yeepi u fu holidoo (1 Peitilisi 1:6). A o gi u san wi abi fanowdu fu pasa den tesi di e miti u.

8 Apostel Yohanisi be sikiifi taki: „A soi ala u bun-ati pasa maiki, bika a abi bun-ati pasa maiki” (Yohanisi 1:16). A omen wini wi e fende fu di Yehofa soi bun-ati gi u. San a wantu fu den wini ya?

9. Sowtu wini wi e fende fu di Yehofa soi bun-ati gi u?

9 Yehofa e gi u paadon te u meke wan fowtu. A di Yehofa abi bun-ati meke ai gi u paadon te u meke wan fowtu. A sani de e bigi gi u. Ma a te u soi taki a sondu di u du e hati u, fosi da Yehofa e gi u paadon. Boiti dati, u mu meke moiti fu wi á du a sondu moo. (Leisi 1 Yohanisi 1:8, 9.) Pawlesi be soi den salufu Kelesten fa Yehofa e gi sama paadon. A be taigi den taki: „A puu wi aini dunguu, neen a poti u aini a Kownukondee fi en Manpikin di a lobi, di pai a paiman gi u. Neen meke a gi u paadon fu u sondu” (Kolosesama 1:13, 14). Fu di ai bigi gi u taki Gadu soi tyali-ati gi u, meke u wani gafa en. A di Yehofa e gi u paadon, meke wi e fende omen taa belesi

10. Sowtu wini wi e fende fu di Gadu abi bun-ati?

10 Wi anga Yehofa sa toon mati. Wi a sondu sama. Neen meke fanafu a dei di u meke, wi anga Gadu a feyanti. Tokuso Pawlesi taki: „Wi anga Gadu a be feyanti, ma en Manpikin meke wi anga en kon bun baka di a dede gi u” (Romesama 5:10). A di Yesesi dede gi u meke wi anga Gadu kon bun baka. Wi anga en sa toon mati. Pawlesi e yeepi u fu fusutan a sani ya moo bun. Pawlesi yeepi den salufu Kelesten fu fusutan taki, a di Yehofa abi bun-ati meke u poi du den sani ya. A taki: „Neen meke nownow Gadu e si wi enke leti-ati sama fu di wi e biibi. Meke wi anga Gadu toon mati fu di Yesesi yeepi u. Neen yeepi u fu wi anga Gadu toon mati fu di wi e biibi. A so u fende a okasi fu wi anga Gadu toon mati fu di a abi bun-ati, enke fa wi e si nownow” (Romesama 5:1, 2). Ai bigi gi u tuutuu taki wi anga Yehofa poi toon mati.

Wantu fasi fa Gadu soi bun-ati gi u: U yee a bun nyunsu (Luku paragraaf 11)

11. Fa den salufu Kelesten e yeepi den taa sikapu fu libi enke fa Gadu wani?

11 Gadu e si wi enke sama di e libi a wan leti-fasi. A polofeiti Daniyeli be sikiifi taki na a ten fu a kaba, den sama di koni fu si sani kiin, dati a den salufu Kelesten, be o yeepi omen sama fu libi a wan leti fasi. (Leisi Daniyeli 12:3.) Fa den salufu Kelesten e du a sani ya? Den e paati a bun nyunsu gi miliyunmiliyun sama. Boiti dati den e leli den „taa sikapu” fa Yehofa wani den tyai denseefi (Yohanisi 10:16). Den e yeepi den fu toon sama di Gadu e si enke bun sama. A di Yehofa abi bun-ati meke a sani ya e pasa. Pawlesi be taki: „Na a bun-ati fu Gadu meke ai si u enke sama di e libi a wan leti fasi fu di Yesesi Kelestesi pai a paiman fu fii wi. A sani ya de enke wan kado di Gadu gi libisama.”​—Romesama 3:23, 24.

U poi begi Yehofa (Luku paragraaf 12)

12. Saide u sa taki a begi di u man begi, a wan fasi fa Gadu soi bun-ati gi u?

12 U poi begi Gadu. A di Yehofa soi bun-ati gi u meke u poi begi en. Pawlesi taki a kownusutuu fu Yehofa, na „a kownusutuu fu a Gadu di soi sama bun-ati”. A taki a á de fu u „feele” fu taki anga Yehofa (Hebrewsama 4:16a). Na ala yuu u sa begi Yehofa aini a nen fu Yesesi. A sani ya a wan gaandi tuutuu. Pawlesi taki: „A á de fu u feele fu taki anga Gadu. U sa taki anga en on ten u wani fu di wi e biibi Yesesi.”​—Efeisesama 3:12.

Yehofa e yeepi u na a moo bun yuu (Luku paragraaf 13)

13. Fa Yehofa e yeepi u ’na a bun yuu’ fu di a abi bun-ati?

13 Ai yeepi u na a moo bun yuu. Pawlesi taki solanga wi abi yeepi fanowdu, u sa begi Yehofa. Da a o ’soi u bun-ati. A o yeepi u na a bun yuu’ (Hebrewsama 4:16b). Te tesi e miti u efuso te wi abi polobelema, u sa begi Yehofa fu a yeepi u. A o du san u begi en, winsi a ná abi fu du a sani de. Son yuu a baala anga sisa ai koboloiki fu yeepi u. „Neen meke u sa taki anga ala deki-ati taki: ’A Yehofa a mi yeepiman. Mi ná o feele. San libisama o poi du anga mi?’”​—Hebrewsama 13:6.

14. Fa wi e fii di u sabi taki Yehofa abi bun-ati?

14 Ai gi u taanga-sikin te u booko-saka. Ai bigi gi u taki Yehofa e gi u taanga-sikin te wi abi booko-ede (Psalm 51:17). Di tesi be e miti den Kelesten fu Tesalonika, Pawlesi be taigi den taki: „Masaa Yesesi Kelestesi anga Gadu, u Dda, lobi u. Den gi u taanga-sikin fu teego. Den gi u wan moin howpu tu fu di den soi bun-ati gi u. Neen meke den toosutu u. Den gi u taanga-sikin” (2 Tesalonikasama 2:16, 17). Fu di Yehofa abi bun-ati meke a lobi u, neen meke ai solugu tu. Wi e fii bun fu di u sabi a sani ya!

15. San Yehofa paamisi u fu di a abi bun-ati?

15 Wi e biibi taki wi o libi fu teego. Fu di wi a sondu sama, meke wi á be abi howpu sondee Yehofa. (Leisi Psalm 49:7, 8.) Ma Yehofa paamisi wan moin sani. San a paamisi u? Yesesi taki: „Nda wani ala den sama di sabi a Manpikin, anga den sama di soi taki den e biibi en, fende teego libi” (Yohanisi 6:40). A sani ya e soi taki a di Yehofa abi bun-ati meke a paamisi u taki wi o libi fu teego. Pawlesi taki: „Gadu meke sama si a bun-ati di a abi. A sani ya e meke ala sowtu sama fende libi.”​—Titesi 2:11.

NÁ SI A BUN-ATI FU GADU ENKE WAN SANI DI E GI I PASI FU DU OGII

16. Fa son Kelesten soi taki den be e si a bun-ati fu Gadu enke wan sani di e gi den pasi fu sondu?

16 A omen wini wi e fende fu di Yehofa abi bun-ati. Ma wi á mu si a bun-ati fi en enke wan sani di e gi u pasi fu du ogii. Wantu fu den Kelesten fu fositen be e ’si a bun-ati di Gadu soi den enke wan sani di be e gi den pasi fu du ogii’ (Yudasi 4). Den Kelesten ya á be e biibi. Den be denki taki winsi den be sondu fu seefi, Yehofa be o gi den paadon. Den meke moiti tu fu meke den baala anga sisa sondu anga den. Aini a ten ya seefi ala sama di e tyai denseefi so „ná abi nawan doopu lesipeki gi a yeye fu a Gadu di e soi bun-ati gi sama”.​—Hebrewsama. 10:29.

17. Sowtu wasikoi Peitilisi gi u?

17 Saatan koli son Kelesten aini a ten ya taki solanga den du sondu, Yehofa o gi den paadon. A tuu, Yehofa e gi sama paadon te den soi taki ai hati den te den meke wan fowtu. Ma a wani u feti anga den sondu fii fu u. Yehofa meke Peitilisi sikiifi taki: „Lobiwan, di na u sabi den sani ya a fesi, u mu luku bun fu den sama di e du ogii, á koli u anga den lei fu den. A sani de o meke u buuya. Nono, ma meke moiti fu u Masaa Yesesi Kelestesi di fii wi, soi u moo bun-ati. U mu sabi en moo bun tu.”​—2 Peitilisi 3:17, 18.

DEN SAMA DI GADU SOI BUN-ATI ABI WAN FAANTIWOWTU

18. Sowtu faantiwowtu wi abi fu di Yehofa soi bun-ati gi u?

18 Ai bigi gi u taki Yehofa soi bun-ati gi u. Neen meke u mu Gafa en. U mu yeepi taawan tu. Fa u sa du a sani ya? Pawlesi taki: Fu di Gadu abi bun-ati, meke a gi ala u sowtu a sowtu koni. Neen meke efu wi abi wan wooko fu du, u mu du a wooko ya. Efu wan sama e leli taawan, meke a leli taawan go doo. Efu wan sama e gi taawan taanga-sikin, meke a gi taawan taanga-sikin go doo. Efu wan sama abi tyali-ati anga taawan, meke a piisii te ai du a sani ya” (Romesama 12:6-8). Fu di Yehofa soi bun-ati gi u, meke u mu du ala san u man aini a peleikiwooko. U mu leli taawan. U mu gi u baala anga sisa taanga-sikin. Boiti dati, u mu gi taawan paadon.

19. San wi o luku aini a taa artikel?

19 Fu di Yehofa soi bun-ati gi u, meke u mu meke moiti fu „paati a bun nyunsu finifini taki Gadu e soi bun-ati gi sama ” (Toli 20:24). Wi o taki fu a sani ya aini a taa artikel.