Skip to content

Skip to table of contents

Den Masoretsama sikiifi a Beibel enke fa a be de

A TOLI DI SIKIIFI A FESISE | FA A DU KON TAKI A BEIBEL DE ETE?

Sama be wani kengi den sani di sikiifi aini Beibel

Sama be wani kengi den sani di sikiifi aini Beibel

SANI DI BE SA POLI A BEIBEL: Den sani di den be koboloiki fu sikiifi a Beibel á be e libi langa. Boiti dati, sama be e meke moiti fu poli a Beibel tu, ma tokuso Beibel de ete, a á poli. Son wan fu den sama di puu Beibel poti aini taa tongo, be e kengi sani aini. A san den be e biibi den be e sikiifi. Den á be e sikiifi sani enke fa a de aini a Beibel. Meke u luku wantu fu den sani di den kengi:

  • Peesi pe sama e dini Gadu: Na a pisiten fu a yali 300 te anga a yali 100 fosi Kelestesi, da den sama di sikiifi a Samaliya Pentateuch poti ete wan pisi na a kaba fu Ekisodesi 20:17. Den sikiifi ape taki, a „Aargaareezem u mu meke a altari”. Den Samaliyasama be poti a pisi ya aini a Beibel, bika den wani a de taki a Beibel seefi taki den mu meke a tempel a „Aargaareezem” efuso Gerizim mongo.

  • A leli di e taki gadu a dii sama di miti na a wan: Wan sani fu 300 yali di den kaba sikiifi a Beibel, neen wan sama di be e biibi taki gadu a dii sama miti na a wan poti ete wan pisi a 1 Yohanisi 5:7. A sikiifi na a kaba fu a tekisi taki „aini hemel, a Dda, a Wowtu, anga a Santa yeye: ala den dii na a wan”. A sani ya á de aini den fosi Beibel. Bruce Metzger, wan man di e ondoosuku Beibel taki „na a pisiten fu 500 go miti 600 yali baka Kelestesi, sama poti den sani ya aini a bukulolo di be de aini Lateinitongo anga a [Lateini] Vulgaat Beibel”.

  • A nen fu Gadu: Den Dyu be e biibi taki den á mu koboloiki Gadu nen, neen meke omen fu den sama di puu a Beibel poti aini taa tongo, puu Gadu nen aini Beibel. Den be e puu en, da den poti „Gadu” efuso „Masaa”. Ma a ná Gadu wawan den be e kai so. Den be e koboloiki den wowtu ya gi libisama, falisi gadu anga Didibii tu.​—Yohanisi 10:34, 35; 1 Korentesama 8:5, 6; 2 Korentesama 4:4. *

FA A DU KON TAKI BEIBEL DE ETE: Son wan fu den sama di puu a Beibel poti aini taa tongo á be e booko den ede anga san den e sikiifi. Den be e kengi son sani aini a Beibel. Ma toku sama de di be e sikiifi ala sani leti enke fa den be de aini den fosi Beibel. Den á kengi sani aini. Na a pisiten fu a yali 500 te go miti 900 baka Kelestesi, den Masoretsama be e sikiifi a Wowtu fu Gadu poti a nyun bukulolo. Aini a ten ya sama e kai den bukulolo ya den Masoret bukulolo. Den sama ya á be wani misi nawan wowtu, neen meke te den be e sikiifi den sani di de aini a Beibel poti a nyun bukulolo, den be e teli ala den wowtu. Te den be si enke wan fowtu de a wan fu den tekisi, da den be e sikiifi en a sikinse fu a pampila. Den Masoretsama á be wani kengi nawan sani aini a Beibel. Wan koniman den e kai Moshe Goshen-Gottstein taki: „Den be e si en enke wan gaan sondu fu kengi sani aini a Beibel.”

Aini a ten ya den abi omen fositen bukulolo fu Beibel. A sani ya e meke a moo makiliki gi den ondoosukuman fu si pe den sama di kopi a Beibel meke fowtu. A omen ondoo yali langa den keliki fesiman e leli sama taki a den Beibel di de aini Lateinitongo na a bun wan, bika a sikiifi pilisisi enke fa a fosi Beibel be sikiifi. Ma enke fa u be si kaba, den poti wantu wowtu aini 1 Yohanisi 5:7. Den wowtu ya á de aini a fosi Beibel. Aseefi fowtu ya de aini a King James Beibel aini Ingiisitongo tu! Sama lobi koboloiki a Beibel ya. Ma san den si di den fende taa gaandi kopi fu Beibel? Bruce Metzger sikiifi taki: „A pisi di den poti a [1 Yohanisi 5:7] á de aini nawan fu den gaandi Beibel (di de aini Syriyaktongo, Koputikitongo, Armeniyatongo, Etiyopiyatongo, Arabiyatongo, Salafonisitongo). Na a Beibel di de aini Lateinitongo wawan a de.” Neen meke den puu a pisi ya aini den nyun King James Beibel.

Chester Beatty P46, wan pisi fu den bukulolo fu Beibel di sikiifi na a pisiten fu a yali 200 baka Kelestesi. Anga papirus den meke a bukulolo ya

San den gaandi bukulolo di sama fende e soi fu a Beibel di wi abi nownow? Aini 1947, da sama fende wantu bukulolo koosube fu a Dede Se. Den bukulolo ya gaandi 1000 yali moo den bukulolo fu den Masoretsama. Sama di e ondoosuku Beibel be luku efu den sani di sikiifi aini den bukulolo ya e kai anga den sani di den Masoretsama be sikiifi. Wan fu den man di be e ondoosuku den Dede Se lolo kon si taki te i luku wan kodo bukulolo, da yu e si „omen sani di e soi taki a bosikopu fu a Beibel á kengi, bika den Dyu di be meke kopi fu a Beibel 1000 yali pasa á kengi nawan sani aini a Beibel. Den sikiifi ala sani pilisisi enke fa den be de aini den fosi Beibel”.

Chester Beatty a wan peesi aini Dublin pe sama sa go luku fositen buku. Den abi wantu Kelesten Giiki buku fu Beibel di sama be sikiifi a papirus. Son wan fu den bukulolo ya sikiifi 100 yali baka di den kaba sikiifi a Beibel. Wan wowtu buku taki: „A ná yeepi namo den papirus bukulolo e yeepi sama fu fusutan a Beibel moo bun, ma den e soi tu taki a bosikopu fu a Beibel á kengi.”​—The Anchor Bible Dictionary.

„Nawan fositen buku de enke a Beibel, bika a bosikopu fi en á kengi”

FA SANI WAKA: Den gaandi bukulolo yeepi sama fu fusutan Beibel moo bun. Den á soi taki a bosikopu fu a Beibel kengi. Sir Frederic Kenyon taki: „Sama á fende kopi fu taa gaandi buku enke fa den fende omen kopi fu den Kelesten Giiki buku fu Beibel. Den koniman di e ondoosuku Beibel anga wan kiin ati, á poi taki a bosikopu fu Beibel kengi.” William Henry Green wan koniman di e ondoosuku beibel taki: „Nawan fositen buku de enke a Beibel, bika a bosikopu fi en á kengi.”

^ paragraaf 6 Efi i wani sabi moo, da luku a pikin buku di den e kai Studeri Gado Wortu moro fini, pisi 1 anga 2. I sa fende a buku ya a www.pr418.com/srn.