Skip to content

Skip to table of contents

A be lobi sama

A be lobi sama

„Mi be moo lobi libisama.”​—ODO 8:31.

1, 2. Fa Yesesi soi taki a lobi libisama?

YEHOFA koni tuutuu. Wi e si a sani de te u luku a libi fu a fosi Manpikin fi en. A Manpikin ya be „koni fu du en wooko” di a be e wooko makandaa anga en Dda. Pakisei fa Yesesi be e piisii di a be si fa en Dda „be e meke hemel” anga di a be e „sete a goontapu poti kinkin neen peesi”. Ma fu ala den sani di Yehofa meke, Yesesi be „moo lobi libisama” (Odo 8:22-31). Eeye, a senten na a bigin Yesesi be lobi libisama.

2 Bakaten Yesesi du sani fu soi taki a lobi en Dda anga libisama, bika a be de kabakaba fu kon a goontapu enke wan libisama. A du a sani ya fu di a be wani „gi a libi fi en enke wan paiman fu fii somen sama” (Mateyesi 20:28; Filipisama 2:5-8). Di Yesesi be de a goontapu ya, Gadu be gi en a kaakiti fu du wonduu. A soi anga den wonduu di a be e du taki a lobi sama. Den wonduu be e soi tu san a o du gi libisama aini a ten di e kon.

3. San wi o luku aini a artikel ya?

3 Di Yesesi be de a goontapu a be e paati a „bun nyunsu fu a Kownukondee fu Gadu” (Lukasi 4:43). A be sabi taki na a Kownukondee ya o meke a nen fi en Dda santa. Na a Kownukondee ya o puu den polobelema fu libisama fu teego. Yesesi be du omen wonduu di a be e peleiki. Den wonduu di a du soi fa ai booko en ede anga libisama. Saide meke den sani di a du pelensipali gi u? Bika den sani ya e meke u moo biibi den sani di Gadu paamisi u. Meke u go luku fo fu den wonduu di Yesesi be du.

„A BE ABI KAAKITI FU DEESI SAMA”

4. Fa sani waka di Yesesi miti wan man di be abi kokobe?

4 Di Yesesi be e peleiki, a be go a wan fu den foto fu Galileya. Di a be de ape neen a miti wan man di be abi kokobe (Malikisi 1:39, 40). Lukasi seefi di be de wan dataa, taki a man „be abi kokobe neen hii sikin” (Lukasi 5:12). Beibel taki di a sikiman ya si Yesesi, a „sutu kini a doti, neen a taki: ’Masaa, a wani namo fi i wani baa, da yu o deesi mi.’” A man ya be sabi taki Yesesi be abi a makiti fu deesi en. Ma a be wani sabi efu Yesesi be wani deesi en. Fu saide? Bika a be sabi taki den Faliseiman be e wisiwasi sama di be abi kokobe. Ma san Yesesi pakisei di a si a man? A be o yeepi en? San i be o du?

5. Fu saide meke Yesesi be wani deesi a kokobeman?

5 Enke fa a Weiti fu Mosesi be e soi, da wan sama di be abi kokobe be mu e bali: „Mi á kiin, mi á kiin!” A kan taki a man ya á du a sani de (Lefitikesi 13:43-46). Tokuso Yesesi ati á boon na a man ya. A be e booko en ede anga a man. A be wani yeepi en tu. Wi á sabi pilisisi san Yesesi be e denki, ma u sabi taki tyali be e kisi en gi a man, neen meke a du wan wonduu fu yeepi en. A du wan sani di nawan taa sama á be o du. A holi a man. A wan switifasi a taki: „Mi wani, kon betee.” Neen „wantenwanten a kokobe komoto neen sikin” (Lukasi 5:13). A sani ya e soi taki a Yehofa be gi Yesesi a kaakiti fu du a wonduu ya. Ai soi tu fa Yesesi lobi libisama.​—Lukasi 5:17.

6. San wi e si te u luku a fasi fa Yesesi be e du wonduu? San den sani ya e leli u?

6 Yehofa be gi Yesesi a kaakiti fu du omen gaan wonduu di a be de a goontapu. A ná kokobeman wawan a deesi. A be deesi sama di be abi taa sowtu siki tu. Beibel taki den sama be e foondoo di „den si fa babawman be kon e e taki, fa lanman be kon e waka, anga fa beendiman be kon e si” (Mateyesi 15:31). Aini a ten ya a omen dataa di e koti sama, abi pisi fu taa sama sikin fanowdu fu yeepi wan sikisama. Ma Yesesi be e deesi a hii sikin fu a sama sondee fu koti den. A be e deesi sama wantenwanten, winsi a sama be de faawe fi en (Yohanisi 4:46-54). San den toli ya e leli u? Den e leli u taki Yesesi abi a makiti fu deesi ala sowtu siki. A wani puu siki fu teego tu. Te wi e luku a fasi fa Yesesi be e yeepi sama, da wi e biibi taki „a o fii tyali gi den mofinasama anga den pootiman” aini a nyun goontapu (Psalm 72:13). Yesesi o deesi ala den sama di siki, bika a wani yeepi den tuutuu.

„OPO TAAMPU, TEKE I BEDI, DA I WAKA”

7, 8. San Yesesi du fosi a miti wan lanman a Betsata?

7 Wantu mun baka di Yesesi deesi a kokobeman a Galileya, neen a go a Yudeya tu fu peleiki a bun nyunsu fu a Kownukondee. Kande dunsudunsu sama be yee a bosikopu di Yesesi be e paati. A kan taki a fasi fa a be lobi den be e bigi gi den. Yesesi be wani toosutu den mofinawan tuutuu, a be wani den sama di booko-saka abi howpu.​—Yesaya 61:1, 2; Lukasi 4:18-21.

8 Yesesi be go a Yelusalem aini a mun Nisan, fu fii a Paskafesa. Sama be lai a Yelusalem a ten de, bika den be kon fii a fesa. Wan peesi di den e kai Betsata be de koosube fu a tempel. Sikisama be gwenti go wasi ape. Na ape Yesesi miti wan man di á be poi waka.

9, 10. (a) Fu saide sama be e go a Betsata? (b) San Yesesi du di a go a Betsata? San a sani ya e leli u? (Luku a fowtow na a bigin.)

9 A omen siki sama be e go a Betsata. Fu saide? Den be e biibi taki wan sama di siki be sa kon betee, efu a be go aini a wataa te a wataa be e seke. Pakisei fa a peesi be lai anga sikisama di be wani kon betee. Pakisei fa den be e kusumi fu di den á be sabi san fu du. Yesesi a á be e siki, a á be abi sondu tu. Da fu saide meke a be go ape?A fu di be a lobi libisama. A go miti wan man na ape di be siki. A man ya be e siki fosi Yesesi be kon a goontapu enke libisama.​—Leisi Yohanisi 5:5-9.

Yesesi be e suku den sama di be abi yeepi fanowdu

10 Yesesi be akisi a man efu a be wani waka baka. Pakisei fa a man be e kusumi di a taigi Yesesi taki a be wani kon betee, ma a á be poi, bika nawan sama be de fu yeepi en fu go aini a wataa. Neen Yesesi taigi en fu du wan sani di nawan sama á be denki. A taigi en fu a teke en bedi, da a waka. Neen a man opo, a teke en bedi, neen a bigin waka! A sani ya e soi u san Yesesi o du aini a nyun goontapu. Ai soi u tu taki Yesesi lobi libisama tuutuu. A be e suku den sama di abi yeepi fanowdu. A sani di Yesesi du mu gi u taanga-sikin fu tan suku sama aini a peleikiwooko di e fii booko-saka fu den ogii di e pasa aini a goontapu ya.

„SAMA HOLI MI KOOSI?”

11. Fa Malikisi 5:25-34 e soi taki Yesesi be lobi sikisama?

11 Leisi Malikisi 5:25-34. Wan uman be e siki 12 yali langa. A siki ya be e meke sen e kisi en. A á be poi du somen sani di a be mu du. A á be poi go na a tempel fu dini Gadu tu. A pai omen dataa anga ala a moni di a be abi soso fu di a be wani fende yeepi. Ma pe fu a be kon betee, a ogii a siki fi en be e kon moo ogii. Wan dei neen a uman ya pakisei fu du wan taa sani fu kon betee, neen meke a pasa a wantu sama ini go holi a koosi fu Yesesi (Lefitikesi 15:19, 25). Di Yesesi be fusutan taki kaakiti komoto neen sikin, neen a akisi taki: „Sama holi mi koosi?” „A uman be e feele te ala en sikin be e dansi”. Neen meke „a sutu kini neen fesi, neen a taigi en ala sani”. Yesesi be sabi taki a Yehofa be deesi a uman, neen ede meke a taigi en a wan switifasi taki: „Mi umanpikin, a biibi fi i meki i betee. Ná booko yu ede moo. I ná o abi a takuu siki ya moo.”

Den wonduu di Yesesi be du e soi taki ai booko en ede anga u tuutuu. A wani yeepi wi anga den polobelema di wi abi (Luku paragraaf 11, 12)

12. (a) San i be o taki fu Yesesi te i luku den sani di u leli ya? (b) Fa u sa waka a Yesesi baka?

12 Wi e fii bun te u luku a lobi di Yesesi be lobi libisama, moomoo sikisama. Yesesi á de enke Saatan, bika Saatan wani u denki taki wi á bun. A wani u biibi taki sama á de di lobi u. Den wonduu di Yesesi be du e soi u taki ai booko en ede anga u tuutuu. A wani yeepi wi anga den polobelema di wi abi. U mu teke en fu bigi taki wi abi wan Kownu anga Hei pilisite di e booko en ede anga u! (Hebrewsama 4:15). Son leisi ai taanga gi wi fu fusutan fa wan sama di siki omen yali kaba e fii, moomoo efu wi á siki. Ma pakisei Yesesi. A be e fii gi sikisama, aladi noiti wan dei a siki. Meke u meke moiti fu lobi taawan enke Yesesi.​—1 Peitilisi 3:8.

„YESESI BIGIN KEE”

13. San wi e leli fu Yesesi te u luku a opobaka fu Lasalesi?

13 Tyali be e kisi Yesesi te a be si fa taawan e pina. Di a mati fi en Lasalesi be dede, a „geme. A sani be moo en te” di a si fa den mati anga den famii fu Lasalesi be e kee. (Leisi Yohanisi 11:33-36.) Anga ala fa Yesesi be sabi taki a be poi weki Lasalesi, tokuso a be e kee. A á be abi toobi efu sama be o si taki ai kee. A lobi di Yesesi be lobi Lasalesi anga den famii fi en, be meke a koboloiki a kaakiti di Gadu be gi en fu weki Lasalesi!​—Yohanisi 11:43, 44.

14, 15. (a) San e soi taki Yehofa wani puu pina gi libisama? (b) San a wi e leli te u luku san a wowtu „geebi” wani taki aini Giikitongo?

14 Beibel e leli u taki Yesesi de leti enke en Dda, Yehofa (Hebrewsama 1:3). Den wonduu di Yesesi du e soi kiin taki Yehofa wani puu siki, pen anga dede. Dyonson Yehofa anga Yesesi o meke omen sama kon a libi baka. Yesesi be taki „wan ten o kon di ala den sama di de aini den geebi” o kon a libi baka.​—Yohanisi 5:28, 29.

15 Aini Giikitongo a wowtu „geebi” wani taki ’membee’. A sani ya fiti, bika a Moo Gaan Gadu di meke hemel anga goontapu, poi membee finifini fa den sama fu u di dede be de fosi. A sabi sowtu manii den be abi tu (Yesaya 40:26). Ma a ná poi wawan Yehofa poi membee den dedesama, a wani membee den tu. Den toli di sikiifi aini Beibel fu sama di kon a libi baka e soi wi san o pasa aini a nyun goontapu.

SAN DEN WONDUU DI YESESI BE DU E LELI U?

16. Sowtu okasi somen fu den diniman fu Yehofa o abi aini a ten di e kon?

16 Efu u tan dini Yehofa te enke a kaba doo, da wi o abi a okasi fu si wan fu den moo gaan wonduu a goontapu. A wonduu de, na a pasa di wi o pasa a gaan banowtu libilibi. Baka Alimakedon wi o si tyaipi wonduu. Ala libisama o gusontu (Yesaya 33:24; 35:5, 6; Openbaring 21:4). Pakisei fa libisama o fii te den ná o abi sani enke wakatiki, beendi, anga lolosutuu fanowdu moo. Yehofa sabi taki ala den sama di o pasa Alimakedon libilibi o abi wan bun gusontu fanowdu, bika ná pikin wooko o de fu du. A den sama de o meke a goontapu ya toon wan moin paladeisi.​—Psalm 115:16.

17, 18. (a) Fu saide meke Yesesi be e du wonduu? (b) Fu saide u mu du ala san u poi fu go aini a nyun goontapu?

17 Den sama di o libi a goontapu ya e kisi taanga-sikin te den e leisi fa Yesesi be e deesi sama (Openbaring 7:9). Den wonduu ya e meke a biibi di wi e biibi taki u ná o siki moo aini a ten di e kon, kon moo taanga. Den e soi u tu fa a fosi Manpikin fu Gadu lobi libisama (Yohanisi 10:11; 15:12, 13). A fii di Yesesi be abi gi libisama e soi fa Yehofa lobi iniiwan fu den sama di e dini en.​—Yohanisi 5:19.

18 A goontapu di wi e libi aini nownow lai anga pina, pen, anga dede (Romesama 8:22). Neen meke wi abi a nyun goontapu fu Gadu fanowdu. Nawan sama o siki moo a ten de, enke fa Gadu paamisi. Maleyaki 4:2 e taki wi o go e „dyombo a tapu” fu piisii ede, bika u ná o abi sondu moo. Meke u teke den sani di Gadu du gi u fu bigi. Meke u biibi den sani di a paamisi u tu. Bika den sani ya o gi u taanga-sikin fu du ala san u poi fu go aini a nyun goontapu. Den wonduu di Yesesi du di a be de a goontapu, e taanga a biibi fu u. Den e soi u taki dyonson te a o tii enke Kownu, sama ná o siki moo. Sama ná o dede moo tu!