Skip to content

Skip to table of contents

Den poti a Wowtu fu Gadu aini taa tongo

Den poti a Wowtu fu Gadu aini taa tongo

„A wowtu fu Gadu de a libi.”​—HEBREWSAMA 4:12.

SINGI: 37, 116

1. (a) Sowtu wooko Gadu be gi Adan? (b) Fa a foluku fu Gadu koboloiki a tongo di den e taki aini den yali di pasa?

YEHOFA GADU meke libisama anga a koni fu taki wan tongo. Di Adan be de aini a dyali fu Eden Gadu be taigi en fu a gi ala den meti wan nen. Adan gi ala den meti wan nen di be fiti den (Genesesi 2:19, 20). Fanafu a ten de, neen a foluku fu Gadu e gafa en aini a tongo di den e taki. Aini a tongo ya den e taigi sama den sani di Yehofa leli den. Aini den yali di pasa, a foluku fu Gadu koboloiki a tongo di den e taki fu poti a Beibel aini taa tongo. A sani de yeepi omen sama fu kon sabi Yehofa.

2. (a) San den sama di meke a Nyun-grontapuvertaling du di den meke a Beibel ya? (b) San wi o luku aini a artikel ya?

2 Aini a ten di pasa den poti a Beibel aini dunsudunsu tongo. Ma son wan fu den Beibel ya abi wantu fowtu. Den sama di meke a Nyun-grontapuvertaling du dii sani fu sikiifi ala sani enke fa a be de aini a fosi Beibel. (1) Den hei Gadu nen fu di den poti en a den peesi pe a be de aini a fosi Beibel. (Leisi Mateyesi 6:9.) (2) Pe den be man den be e sikiifi denseefi wowtu di de aini a fosi Beibel. Efu a be o taanga gi sama fu fusutan, da den be e sikiifi en a wan fasi di sama be sa fusutan moo bun. (3) Den koboloiki wowtu di makiliki fu leisi anga di makiliki fu fusutan. * (Luku a maiki a ondoo.) (Leisi Nehemiya 8:8, 12.) Meke u luku fa den baala wooko anga den dii sani ya di den meke a Nyun-grontapuvertaling aini moo enke 130 tongo, anga di den kengi son sani aini a Ingiisi wan fu 2013. Wi o luku fa den baala aini taa kondee di e puu a Beibel poti aini taa tongo wooko anga den sani ya tu.

WAN BEIBEL DI E HEI GADU NEN

3, 4. (a) Pe a Tetragramaton sikiifi? (b) San omen sama di puu a Beibel poti aini taa tongo du anga Gadu nen?

3 Anga fo Hebrew letter den be e sikiifi a nen fu Gadu aini a Beibel. Den e kai den fo Hebrew letter ya a Tetragramaton. A Tetragramaton de aini omen gaandi bukulolo di de aini Hebrewtongo. Wantu fu den bukulolo ya, na a Dede Se den be fende den. A Tetragramaton de aini a Giiki Septuaginta tu. Dati a den Hebrew buku fu Beibel di sama be poti aini Giikitongo. Den bigin sikiifi den bukulolo ya 200 yali fosi Kelestesi, neen den kaba sikiifi en 100 yali baka Kelestesi. A omen sama e foondoo te den si omen leisi a nen fu Gadu sikiifi aini den gaandi bukulolo.

4 Den sani ya e soi taki Gadu nen mu de aini a Beibel. Tu yali baka di a olikanisâsi meke a Nyun-grontapuvertaling fu den Kresten Griki Buku fu Bijbel aini Ingiisitongo, neen sama meke wan moo nyun wan fu a Beibel di den e kai American Standard Version. Aini a yali 1901 di sama be meke a Beibel ya, den be poti a nen fu Gadu aini. Ma di den meke wan moo nyun wan fi en aini 1952, neen den puu Gadu nen aini. Fu saide? Den sama di sikiifi a Beibel be e si enke ’a á fiti’ fu kai Gadu nen. A omen sama di e puu a Wowtu fu Gadu poti aini taa tongo du aseefi sani ya.

5. Saide a de fanowdu fu sikiifi Gadu nen aini Beibel?

5 A wan gaan sani taki sama puu a nen fu Gadu aini Beibel? Eeye! A Yehofa sikiifi a Beibel. A wani sama sabi en nen. Wan sama di e poti wan buku aini wan taa tongo mu sabi fosi san a sama di sikiifi a buku be abi a pakisei. A sani de o yeepi en fu sabi san a mu du te ai puu a buku poti aini wan taa tongo. A omen tekisi fu Beibel e soi taki Gadu nen pelensipali. Den e soi tu taki sama mu gafa a nen de (Ekisodesi 3:15; Psalm 83:18; 148:13; Yesaya 42:8; 43:10; Yohanisi 17:6, 26; Toli 15:14). Yehofa be meke sama sikiifi en nen dunsudunsu leisi aini den gaandi bukulolo. (Leisi Eseikiyeli 38:23.) Neen meke te sama puu a nen fu Gadu aini Beibel, den nai lesipeki en.

6. Saide meke den sikiifi Gadu nen a ete sigisi peesi aini a Nyun-grontapuvertaling fu 2013?

6 Aini a ten ya moo sani de di e soi taki u mu koboloiki Yehofa nen. A nen fu Gadu sikiifi 7216 leisi aini a Nyun-grontapuvertaling fu 2013. Den sikiifi Gadu nen a ete sigisi peesi aini a Nyun-grontapuvertaling ya. Den du a sani ya di den si taki den bukulolo di sama fende na a Dede Se, abi a nen ya a ete feifi peesi.  * (Luku a maiki a ondoo.) Den tekisi ya na 1 Samuweli 2:25; 6:3; 10:26; 23:14, 16. A du fu sigisi peesi pe den poti a nen fu Gadu na a tekisi fu Kuutubakaa 19:18. Den poti a nen fu Gadu aini a tekisi ya di den go ondoosuku den gaandi bukulolo moo fini.

7, 8. San a nen fu Gadu wani taki?

7 Den tuu Kelesten sabi taki a de fanowdu fu sabi san a nen fu Gadu wani taki. A nen fu Gadu wani taki „mi o toon iniiwan sani di mi wani toon”. * (Luku a maiki a ondoo.) Aini a ten di pasa, a olikanisâsi be e koboloiki Ekisodesi 3:14 fu soi san a nen fu Gadu wani taki. A tekisi de taki: „Mi o toon iniiwan sani di mi wani toon.” A Ingiisi Nyun-grontapuvertaling fu 1984 be taki Yehofa poi toon iniiwan sani di a wani toon fu meke den sani di a abi a pakisei kon tuu.  * (Luku a maiki a ondoo.) Ma a Nyun-grontapuvertaling fu 2013 abi wan pisi a baka pe den e tyai wantu sani kon a kiin. A sikiifi na ape taki: „Winsi fa a nen fu Gadu e soi taki Gadu poi toon iniiwan sani di a wani toon, tokuso a ná dati wawan a wani taki. Gadu poi meke iniiwan sani di a meke toon san a wani tu fu meke den sani di a abi a pakisei kon tuu.” (I sa luku bladzijde 5 tu fu a bolosilo Studeri Gado Wortu moro fini.)

8 Wantu toli aini Beibel e soi taki Yehofa poi meke den sani di a meke toon iniiwan sani di a wani. A be meke Nowa meke wan ark. A be meke Besaleyel toon wan bun tembeeman. A be meke Gidiyon toon wan bun fetiman. A yeepi Pawlesi tu fu toon wan zendeling. A nen fu Gadu e gi a foluku fi en taanga-sikin. Neen meke den baala di meke a Nyun-grontapuvertaling poti a nen fu Gadu aini a Beibel ya.

9. Saide den baala di e tii a wooko be si enke a de fanowdu fu poti a Beibel aini taa tongo?

9 Aini a ten ya a omen sama di e poti Beibel aini taa tongo e puu Gadu nen aini. Te den puu a nen fu Gadu aini a Beibel da den e sikiifi „Masaa” efuso a nen fu a gadu di den sama sabi. Neen meke den baala di tii a wooko wani ala sama abi wan Beibel di e hei a nen fu Gadu. (Leisi Maleyaki 3:16.) Te enke now na a Nyun-grontapuvertaling di de aini moo enke 130 tongo, e hei a nen fu Gadu.

WAN BEIBEL DI MAKILIKI FU FUSUTAN ANGA DI SOIFILI

10, 11. Saide a be taanga gi den baala fu poti son wowtu fu a Ingiisi Nyun-grontapuvertaling aini wan taa tongo?

10 Aini a ten di pasa a á be makiliki fu poti a Ingiisi Nyun-grontapuvertaling aini taa tongo. Wan fu den sani di meke a á be makiliki na a Hebrew wowtu „Syeol” di sikiifi aini Peleikiman 9:10 anga wantu taa tekisi. Sama lobi koboloiki a wowtu ya aini taa Ingiisi Beibel. Ma a ná aini ala Beibel i man poti a wowtu ya, bika gaanse sama di e taki wan taa tongo á sabi a Hebrew wowtu ya. Fu di a wowtu ya á de aini den wowtu buku fu son tongo, meke son sama be e si enke a wan peesi den e kai so. Neen meke den baala di e tii a wooko taki den baala anga sisa di e puu a Beibel poti aini taa tongo, sa poti a wowtu „Geebi” a den peesi pe a Hebrew wowtu „Syeol” anga a Giiki wowtu „Hades” sikiifi. A wowtu „Geebi” na a moo bun fasi fu kai a Hebrew wowtu „Syeol” anga Giiki wowtu „Hades”. Sama e moo fusutan en tu.

11 A be taanga gi den baala fu poti a Hebrew wowtu nefesj anga a Giiki wowtu psuke aini wan taa tongo. Den á be poi sikiifi „sili” na ala den peesi pe den wowtu ya be de. Aini son tongo a wowtu „sili” wani taki yeye efuso wan sani di e tan a libi te wan sama dede. Fu di den baala di e tii a wooko á wani sama denki go na a se de, meke den taki den baala anga sisa di e puu a Beibel poti aini taa tongo sa sikiifi san a wowtu „sili” wani taki. Na a kaba pisi fu a Beibel den baala sikiifi san „sili” wani taki. Te a de fanowdu den baala e sikiifi san wan Hebrew wowtu efuso Giiki wowtu wani taki a ondoo fu a bladzijde. Den sani ya e meke a moo makiliki fu leisi efuso fu fusutan wan tekisi.

12. Sowtu sani den baala kengi aini a Nyun-grontapuvertaling fu 2013?

12 Den sani di den baala anga sisa di e puu a Beibel poti aini taa tongo be e akisi, e soi taki son sama á be e fusutan son tekisi bun. Neen meke den baala di e tii a wooko gi wantu baala a wooko fu meke wan nyun Ingiisi Beibel aini september 2007. Den baala ya be leisi ala den akisi fu den taa Kotoigi di e puu a Beibel poti aini taa tongo. Ala den gaandi Ingiisi wowtu di sama nai fusutan aini a ten ya den puu den, neen den sikiifi den taa fasi aini a nyun Beibel. A so meke a Beibel kon moo makiliki fu fusutan. Ma a bosikopu fu Beibel á kengi. Den Beibel di a olikanisâsi be poti aini taa tongo aini a ten di pasa, be yeepi den tu fu meke a Ingiisi Beibel kon moo bun.​—Odo 27:17.

DEN TEKE EN FU BIGI

13. Fa somen sama fii di den fende a Ingiisi Nyun-grontapuvertaling fu 2013?

13 San son sama du di den fende a Nyun-grontapuvertaling aini Ingiisitongo? A omen dunsudunsu biifi baala anga sisa sende go na a edekantoo fu Yehofa Kotoigi, fu gi den daa di den fende a Beibel ya. A omen fu den fii enke wan sisa di be taki: „A Beibel de enke wan kedee di lai anga omen gowtu sani efuso dii siton. Te mi e leisi a nyun Beibel ya, da a leti enke mi e ondoosuku ala den gowtu sani ya finifini. Mi e si fa den moin, fa den bigi, anga fa den e beenki. A Beibel ya á taanga fu fusutan. Ai yeepi mi fu sabi Yehofa moo bun. Yehofa de enke wan dda di e baasa mi te ai leisi den moin wowtu fi en gi mi.”

14, 15. Fa son sama fii di den fende a Nyun-grontapuvertaling aini den tongo?

14 Sama di nai taki Ingiiisitongo poolo di den fende a Nyun-grontapuvertaling aini den mamabee tongo. Di wan dda di e tan a Sofia, wan foto a Bulgaria fende a Nyun-grontapuvertaling aini Bulgariatongo, a piisii fu toko. A taki: „A omen yali mi e leisi a Beibel kaba, ma noiti mi leisi wan Beibel di makiliki fu fusutan so ete. A Beibel ya e doo mi ati.” Wan sisa fu Albania sikiifi taki: „Ná pikin moin a Wowtu fu Gadu moin aini Albaniatongo! Ai bigi gi mi taki Yehofa e taki anga wi aini u mamabee tongo!”

15 Beibel a wan dii sani aini omen kondee. Boiti dati, a taanga fu fende aini den kondee ya. Neen meke ai bigi gi den sama aini den kondee de te den fende wan Beibel! Den Kotoigi di e tan a Rowanda taki: „A omen sama di den Kotoigi be e leli, á be e go a fesi, bika den á be abi wan Beibel. Den á be abi a moni fu bai den Beibel fu den taa keliki. Boiti dati, a omen fu den á be poi fusutan den sani di sikiifi aini den Beibel ya. Neen meke den á be e go a fesi.” Di wan osufamii di abi fo pikin fende a Nyun-grontapuvertaling aini den tongo, neen den taki: „Wi e gi Yehofa anga a koni saafu daa taki u fende a Beibel ya. Wi a pootiman. Neen meke wi á poi bai wan Beibel gi ala sama aini a osufamii. Ma nownow ala sama aini a osufamii abi wan Beibel. Fu di u wani soi Yehofa taki a sani ya e bigi gi u, meke wi e leisi a Beibel ala dei enke osufamii.”

16, 17. (a) San Yehofa wani en foluku fende? (b) San u mu meke moiti fu du?

16 Aini a ten di e kon a olikanisâsi o meke a Nyun-grontapuvertaling aini taa tongo tu. Saatan á wani u du a wooko ya, ma Yehofa wani ala sama yee a bun nyunsu aini a tongo di den e fusutan moo bun. (Leisi Yesaya 30:21.) Dyonson „a leli fu Yehofa o fuu goontapu enke fa a se fuu anga wataa”.​—Yesaya 11:9.

17 Meke u koboloiki ala den sani di Yehofa gi u, moomoo a Nyun-grontapuvertaling di e hei a nen fi en. Meke Yehofa taki anga i ala dei te yu e leisi Beibel. Yehofa poi aliki ala den begi fi i. Te wi e leisi a Beibel anga te wi e taki anga Yehofa da wi o sabi en moo bun. Wi o moo lobi en tu.​—Yohanisi 17:3.

„U mu teke en fu bigi taki Yehofa e taki anga u aini u mamabee tongo!”

^ paragraaf 2 Luku a artikel „Fa yu kan sabi san na wan bun Bijbelvertaling?” di sikiifi aini A Waktitoren fu 1 mei 2008

^ paragraaf 6 Den bukulolo fu a Dede se gaandi 1000 yali moo den bukulolo di den Masoreten sikiifi.

^ paragraaf 7 Son buku e taki aseefi sani ya, ma son sabiman e si a toli ya taa fasi.

^ paragraaf 7 Luku „Moro sani”, nr. 1, blz. 2425 aini Bijbel​—Nyun-Grontapuvertaling.