•  Mille järgi Jehoova tunnistajad otsustavad, kas mingit püha sobib tähistada või mitte?

•  Kas Jehoova tunnistajad, kes hoiduvad tähistamast mõningaid pühi, ikka armastavad oma lähedasi?

•  Kas Jehoova tunnistajad keelavad teistel pühi pidada?

 Enne kui Jehoova tunnistajad otsustavad, kas mingit püha pidada, otsivad nad nõu Piiblist. Mõned pühad ja tähtpäevad lähevad Piibli põhimõtetega selgelt vastuollu. Sellisel juhul Jehoova tunnistajad neid ei pea. Muude pühade pidamise otsustab iga Jehoova tunnistaja ise, püüdes „alati hoida puhast südametunnistust Jumala ja inimeste ees”. (Apostlite teod 24:16.)

 Enne kui Jehoova tunnistajad otsustavad mingit püha pidada, esitavad nad endale järgmised küsimused. a

•   Kas see püha põhineb õpetusel, mis on Piibliga vastuolus?

   Piibli põhimõte: „Minge ära nende keskelt ja eralduge neist, ütleb Jehoova, ning ärge enam puudutage rüvedat.” (2. Korintlastele 6:15–17.)

   Selleks, et vaimses mõttes rüvedatest, see tähendab Piibliga vastuolus õpetustest täielikult hoiduda, ei pea Jehoova tunnistajad pühi, millel on järgnevad tunnusjooned.

   Pühad, mis põhinevad teistesse jumalatesse uskumisel või nende kummardamisel. Jeesus ütles, et „sa pead kummardama oma Jumalat Jehoovat ja teenima üksnes teda”. (Matteuse 4:10.) Seda käsku järgides ei pea Jehoova tunnistajad jõule, lihavõtteid ega volbriööd, sest need pühad on seotud teiste jumalate, mitte Jehoova teenimisega. Lisaks ei tähista nad järgnevaid pühi.

  •  Kwanzaa. Nimi kwanzaa „tuleb suahiilikeelsetest sõnadest matunda ya kwanza, tähendusega „uudsevili”, ja see viitab püha pärinemisele Aafrika ajaloolistest lõikuspühadest”. („Encyclopedia of Black Studies”.) Kuigi mõned ei pea kwanzaad usupühaks, võrdleb „Encyclopedia of African Religion” seda teise Aafrika pühaga, kus uudsevili „tuuakse tänuohvriks jumalatele ja esivanematele”, lisades, et „nagu afroameerika püha kwanzaa puhul, väljendub selleski tänulikkus esivanematele eluanni eest”.

  •  Kesksügise püha. See on Aasias „kuujumalanna austamise püha”. („Holidays, Festivals, and Celebrations of the World Dictionary”.) Sellega kaasneb rituaal, kus kõik „maja naised kummardavad jumalanna ette”. („Religions of the World – A Comprehensive Encyclopedia of Beliefs and Practices”.)

  •  Navruz. „Püha pärineb zoroastrismist, mille kalendris oli see üks pühamaid päevi ... Zoroastrismi pärimuse järgi tervitati navruzi ajal keskpäeva vaimu tagasitulekut, kelle talve vaim külmadel talvekuudel allmaailma oli kihutanud.” (Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon.)

  •  Shab-e Yalda. See talvise pööripäeva püha seondub vaieldamatult valgusejumala Mithra kummardamisega, nagu öeldakse raamatus „Sufism in the Secret History of Persia”. Samuti arvatakse, et see püha on seotud Rooma ja Kreeka päikesejumalate kummardamisega. b

  •  Tänupüha. Sarnaselt kwanzaale pärineb seegi iidsetest lõikuspühadest, millega austati mitmeid jumalaid. Aja jooksul „võttis kristlik kirik need vanad rahvakombed üle”. („A Great and Godly Adventure – The Pilgrims and the Myth of the First Thanksgiving”.)

   Pühad, mis põhinevad ebausul või õnnele lootmisel. Piibel ütleb, et need „kes katavad laua õnnejumalale,” on „hüljanud Jehoova”. (Jesaja 65:11.) Seetõttu ei pea Jehoova tunnistajad ka neid alltoodud pühasid.

  •  Ivan Kupala (slaavi jaanipäev). „Üldlevinud arvamuse kohaselt vallanduvad siis looduse maagilised jõud, millest need, kes on vaprad ja kel on õnne, osa saavad,” öeldakse raamatus „The A to Z of Belarus”. Algselt oli see paganlik suvise pööripäeva püha. „Encyclopedia of Contemporary Russian Culture” ütleb selle püha kohta, et „see sulandus peale ristiusu levimist ühte kirikupühaga [Ristija Johannese pühakupäevaga]”.

  •  Hiina ja Korea uusaasta. Raamatus „Mooncakes and Hungry Ghosts – Festivals of China” öeldakse: „Sel ajal aastas on perel, sõpradel ja sugulastel kõige tähtsam hea õnne kindlustamine, jumalate ja vaimude austamine ning saabuvaks aastaks õnne soovimine.” Teatmeteos „Encyclopedia of New Year’s Holidays Worldwide” mainib Korea uusaasta kohta, et see „sisaldab esivanemate kultust, kurjade vaimude väljaajamise ja õnne tagamise rituaale ning ennete otsimist uueks aastaks”.

   Pühad, mis põhinevad uskumusel, et hing on surematu. Piibel ütleb selgelt, et hing sureb. (Hesekiel 18:4.) Seetõttu ei pea Jehoova tunnistajad järgnevaid hinge surematuse ideed toetavaid pühi.

  •  Hingedepäev. See on „usklike surnute mälestuspäev”, ütleb „New Catholic Encyclopedia” ja lisab: „Keskajal levinud arvamuse kohaselt ilmuvad sel päeval hinged puhastustulest kummituste, nõidade, kärnkonnade jms kujul nendele, kes olid neile elu jooksul liiga teinud.”

  •  Qingming püha ja näljaste vaimude püha. Neid mõlemaid pühi peetakse esivanemate austamiseks. Raamat „Celebrating Life Customs Around the World – From Baby Showers to Funerals” ütleb qingming püha kohta, et sel ajal „põletatakse toitu, jooki ja paberraha selleks, et surnud ei peaks nälga, janu ega rahapuudust tundma”, ning lisab: „Usutakse, et näljaste vaimude kuul, eeskätt täiskuu ajal, on surnute ja elavate vahel tihedam side kui tavaliselt, seetõttu on tähtis juba ette surnuid lepitada ja esivanemaid austada.”

  •  Chuseok. Raamat „The Korean Tradition of Religion, Society, and Ethics” ütleb, et selle püha ajal „viiakse toitu ja veini surnute hingedele”. Sellised ohvriannid peegeldavad „uskumust, et pärast keha surma elab hing edasi”.

   Pühad, mis on seotud okultismiga. Piibel ütleb: „Ärgu leidugu teie seas ... selgeltnägijaid, maage, ennete otsijaid, nõidu, ega kedagi, kes loitsib, küsib nõu vaimude väljakutsujalt või ennustajalt või otsib juhatust surnutelt. Igaüks, kes seda teeb, on Jehoovale jäle.” (5. Moosese 18:10–12.) Et hoiduda okultismist, kaasa arvatud astroloogiast (üks ennustamise vorme), ei pea Jehoova tunnistajad halloween’i ega järgmisi pühi.

  •  Singali ja Tamili uusaasta. „Encyclopedia of Sri Lanka” ütleb, et „selle sündmusega seotud rituaalid ... hõlmavad teatavaid tegevusi astroloogiliselt soodsatel aegadel”.

  •  Songkran (Tai uusaasta). Selle Aasia püha nimi „tuleneb sanskriti sõnast ..., mis tähendab liikumist või muutumist ja sellega tähistatakse päikese liikumist Jäära tähtkujusse”. („Food, Feasts, and Faith – An Encyclopedia of Food Culture in World Religions”.)

   Pühad, mida seostatakse Moosese seadusega, mis kaotas pärast Jeesuse lunastusohvrit kehtivuse. Piiblis öeldakse: „Kristusega seadus lõppes.” (Roomlastele 10:4.) Kristlased rakendavad siiamaani muistsele Iisraeli rahvale antud Moosese seaduse põhimõtteid, kuid nad ei tähista selle pühasid. Eriti võiks mainida pühasid, mis viitasid messia tulekule, keda kristlased usuvad juba tulnud olevat. Piibel kinnitab: „Need kõik on tulevaste asjade vari, aga Kristus on tegelikkus.” (Koloslastele 2:17.) Lisaks eelpool mainitule on mõned selliste pühadega seotud kombed Piibliga vastuolus. Seetõttu ei pea Jehoova tunnistajad ka järgmisi pühi.

  •  Hanuka. Selle juudi pühaga tähistatakse Jeruusalemma templi taaspühitsemist. Piibel aga ütleb, et Jeesusest sai ülempreester, kes läks „suuremasse ja täiuslikumasse telki [ehk templisse], mis pole kätega tehtud, see tähendab, mis pole maise loodu osa”. (Heebrealastele 9:11.) Kristlastele asendas see vaimne tempel füüsilise templi Jeruusalemmas.

  •  Roš hašana. See on juudi kalendriaasta esimene päev. Muistsel ajal toodi seda püha pidades Jumalale erilisi ohvreid. (4. Moosese 29:1–6.) Jeesus Kristus aga kaotas ohvri ja ohvrianni, mistõttu need muutusid Jumala silmis kehtetuks. (Taaniel 9:26, 27.)

•   Kas selle pühaga edendatakse uskudevahelist koostööd?

   Piibli põhimõte: „Mida ühist on usklikul uskmatuga? Kuidas sobib Jumala tempel kokku ebajumalatega?” (2. Korintlastele 6:15–17.)

   Kuigi Jehoova tunnistajad püüavad teistega rahus elada ja nad austavad igaühe õigust valida, mida uskuda, hoiduvad nad pidamast pühi, millega edendatakse uskudevahelist koostööd järgnevatel viisidel.

   Usutegelaste austamise pühad või sündmused, millega propageeritakse eri religiooni kuulujate ühtset jumalateenimist. Kui Jumal oli oma muistse rahva viinud uuele maale, kus rahvad teenisid teisi jumalaid, ütles ta neile: „Sa ei tohi teha lepingut nendega ega nende jumalatega. ... Kui sa hakkad teenima nende jumalaid, saab see sulle püüniseks.” (2. Moosese 23:32, 33.) Seetõttu ei võta Jehoova tunnistajad osa järgmiste pühade pidamisest.

  •  Loy Krathong. Selle Tai püha ajal „valmistatakse küünalde või viirukipulkadega ehitud lehtedest korvikesi, mis lastakse vette. Arvatakse, et need kannavad ebaõnne minema. Pühaga mälestatakse tegelikult Buddha jäetud püha jalajälge”. („Encyclopedia of Buddhism”.)

  •  Rahvuslik patukahetsuspäev. Selle tähistajad „nõustuvad kristluse põhitõdedega”, mainib üks valitsusametnik Paapua Uus-Guinea ajalehes „The National”. Tema sõnul edendab see päev riigis kristlikke põhimõtteid.

  •  Vesak. „See on budismi kõige tähtsam püha, millega tähistatakse Buddha sündi, virgumist, surma või nirvaanasse jõudmist.” („Holidays, Festivals, and Celebrations of the World Dictionary”.)

   Pühad, mis põhinevad usupärimustel, mida Piibel ei toeta. Jeesus ütles usujuhtidele: „Te olete oma pärimuse pärast Jumala sõna kõrvale heitnud.” Samuti ütles ta, et nad teenivad Jumalat ilmaasjata, sest „kõik, mida nad õpetavad, on vaid inimeste käsud”. (Matteuse 15:6, 9.) Jehoova tunnistajad võtavad neid Jeesuse sõnu tõsiselt, mistõttu ei pea nad paljusid usupühi.

  •  Epifaania (kolmekuningapäev, timkat). Selle pühaga tähistatakse astroloogide külaskäiku Jeesuse juurde või tema ristimist. Püha sisseseadmisega „ristiusustati teatud paganlikud kevadpühad, millega austati voolava vee, jõgede ja ojade jumalaid”. („The Christmas Encyclopedia”.) Samalaadsel pühal timkatil on „sügavad juured pärimuses”. („Encyclopedia of Society and Culture in the Ancient World”.)

  •  Neitsi Maarja taevassevõtmise püha (rukkimaarjapäev). Selle pühaga tähistatakse uskumust, et Jeesuse ema läks taevasse oma füüsilise kehaga. „See uskumus oli algkristlastele tundmatu ja Piiblis pole selle kohta ühtki viidet.” („Religion and Society – Encyclopedia of Fundamentalism”)

  •  Neitsi Maarja pärispatuta saamise püha. „Pühakirjas patuta eostuse käsitust otseselt ei esine ..., selle võttis vastu kirik.” („New Catholic Encyclopedia”.)

  •  Suur paast. See patukahetsuse ja paastumise periood seati sisse neljandal sajandil, rohkem kui 200 aastat pärast Piibli valmimist, mainib „New Catholic Encyclopedia”, ja lisab paastu esimese päeva kohta, et „usklike komme kasutada tuhkapäeval tuhka on olnud üldlevinud alates Benevento kirikukogust aastal 1091”.

  •  Meskel. Selle Etioopia pühaga tähistatakse „tõelise risti (rist, millele Kristus risti löödi) leidmist lõkete süütamise ja nende ümber tantsimisega,” ütleb „Encyclopedia of Society and Culture in the Medieval World”. Jehoova tunnistajad aga ei kasuta Jumalat teenides risti.

•   Kas selle pühaga ülistatakse mõnda inimest, organisatsiooni või riiklikku sümbolit?

   Piibli põhimõte: „Nii ütleb Jehoova: „Neetud on mees, kes loodab inimesele, kes toetub inimjõule, kelle süda pöördub ära Jehoovast.”” (Jeremija 17:5.)

   Ehkki Jehoova tunnistajad austavad kaasinimesi ja isegi palvetavad nende eest, ei võta nad osa järgnevatest pühadest ega pidulikest talitustest.

   Pühad, millega austatakse valitsejat või mõnda teist silmapaistvat isikut. Piibel ütleb: „Ära siis looda tühise inimese peale, kes on vaid hingeõhk. Miks peaksid toetuma temale?” (Jesaja 2:22.) Seetõttu ei pea Jehoova tunnistajad näiteks valitseja sünnipäeva.

   Riigilipu ülistamine. Jehoova tunnistajad ei tähista riigi lipu päeva. Miks? Kuna Piibel ütleb: „Hoiduge ebajumalatest.” (1. Johannese 5:21.) Mõned ei pea tänapäeval lippu jumaldamise objektiks, kuid ajaloolase Carlton Hayesi sõnul „on lipp natsionalismi peamine ususümbol ja keskne kummardamisobjekt”.

   Pühad ja pidustused pühakute ülistuseks. Mida tegi Peetrus, kui üks jumalakartlik mees tema ette kummardas? Piibel ütleb: „Peetrus tõstis ta püsti, öeldes: „Tõuse üles! Minagi olen ju vaid inimene.”” (Apostlite teod 10:25, 26.) Kuna ei Peetrus ega teised apostlid polnud nõus, et neid erilisel viisil austataks, siis Jehoova tunnistajad ei võta osa järgnevatest pühakute austamise pühadest.

  •  Kõigi pühakute päev. „Kõigi pühakute austamise püha ... Selle algupära pole teada.” („New Catholic Encyclopedia”.)

  •  Guadalupe Neitsi päev. Selle pühaga austatakse Mehhiko kaitsepühakut, kes mõnede arvates on Jeesuse ema Maarja. Väidetavalt ilmus ta 1531. aastal ime läbi ühele talupojale. („The Greenwood Encyclopedia of Latino Literature”.)

  •  Nimepäev. „Nimepäev on selle pühaku mälestuspäev, kelle järgi laps on ristimisel või leeritamisel nime saanud,” öeldakse raamatus „Celebrating Life Customs Around the World – From Baby Showers to Funerals”. Lisaks mainitakse, et „see päev on ilmselgete religioossete sugemetega”.

   Poliitiliste või ühiskondlike liikumistega seotud tähtpäevad. Piibel ütleb: „Parem on otsida varju Jehoova juurest kui loota inimestele.” (Laul 118:8, 9.) Jehoova tunnistajad ei soovi oma tegevusega mõista anda, et nad maailma probleemide lahendamisel loodavad Jumala asemel inimestele. Seetõttu ei võta nad osa poliitilisi või sotsiaalseid liikumisi toetavast noortepäevast ega naistepäevast. Samal põhjusel ei tähista nad võrdsete õiguste päeva või teisi sarnaseid päevi. Selle asemel ootavad nad, et rassismi ja ebavõrdsuse probleemid lahendab Jumala kuningriik. (Roomlastele 2:11; 8:21.)

•   Kas selle pühaga tõstetakse mõnda rahvast või etnilist rühmitust teistest kõrgemale?

   Piibli põhimõte: „Jumal ei ole erapoolik, vaid iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes on jumalakartlik ja teeb, mis on õige.” (Apostlite teod 10:34, 35.)

   Kuigi paljud Jehoova tunnistajad peavad oma kodumaad kalliks, ei tähista nad selliseid pühi, millega mõnda rahvast või etnilist gruppi teistest kõrgemale tõstetakse.

   Relvajõude ülistavad tähtpäevad. Jeesus ei toetanud sõdimist, vaid ütles oma jüngritele: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad.” (Matteuse 5:44.) Seetõttu ei võta Jehoova tunnistajad osa sõdurite austamisega seotud pühadest, kaasa arvatud järgmistest pühadest.

  •  ANZAC-i päev. „Lühend ANZAC tähistab Austraalia ja Uus-Meremaa armeekorpust ... ANZAC-i päev on aja jooksul kujunenud sõjas hukkunute mälestuspäevaks.” („Historical Dictionary of Australia”.)

  •  Veteranide päev (mälestuspühapäev, mälestamispäev). Nendel pühadel austatakse „riigi relvajõudude veterane ja sõdades hukkunuid”. („Encyclopædia Britannica”.)

   Riigi ajaloo või iseseisvusega seotud pühad. Oma jüngrite kohta ütles Jeesus: „Nad ei kuulu maailma, nagu minagi ei kuulu maailma.” (Johannese 17:16.) Olgugi, et Jehoova tunnistajad tutvuvad meeleldi oma riigi ajalooga, ei tähista nad järgmisi tähtpäevi.

  •  Austraalia päev. Teatmeteos „Worldmark Encyclopedia of Cultures and Daily Life” ütleb, et selle pühaga mälestatakse „päeva aastast 1788, mil Briti sõdurid heiskasid Austraalias oma lipu ja kuulutasid selle oma uueks kolooniaks”.

  •  Guy Fawkesi päev. Selle päevaga „tähistatakse ja mälestatakse aastal 1605 toimunud Guy Fawkesi ja teiste katoliiklastest poolehoidjate nurjunud katset lasta õhku kuningas James I ja Inglise parlament”. („A Dictionary of English Folklore”.)

  •  Iseseisvuspäev. Paljudes maades tähistatakse sellega riikliku iseseisvuse rajamise tähtpäeva. („Merriam-Webster’s Unabridged Dictionary”.)

•   Kas selle püha pidamist iseloomustab ohjeldamatu ja kõlblusetu käitumine?

   Piibli põhimõte: „Sellest on küllalt, et teil varem kulus aeg maailma inimeste tahte täitmisele. Te käitusite jultunult, elasite ohjeldamatutes ihades, jõite end purju, pidasite metsikuid pidusid, osalesite joomingutel ja jäledas ebajumalateenistuses.” (1. Peetruse 4:3.)

   Seda põhimõtet silmas pidades ei osale Jehoova tunnistajad selliste pühade pidamises, mille puhul on kombeks purjutada ja metsikult pidutseda. Jehoova tunnistajad tunnevad rõõmu sõpradega koosolemisest ja võivad otsustada tarvitada alkoholi mõõdukalt või üldse mitte. Nad püüavad hoolega järgida Piibli põhimõtet: „Kas te siis sööte või joote või teete midagi muud, tehke kõike Jumala auks.” (1. Korintlastele 10:31.)

   Seega ei osale Jehoova tunnistajad karnevalidel ega muudel sarnastel pidustustel, kus propageeritakse sündsusetut käitumist, mille Piibel hukka mõistab. Nende hulka kuulub juudi püha purim. Kuigi purimiga on pikka aega tähistatud juutide pääsemist hävingust 5. sajandil e.m.a, siis nüüd võiks seda „üsna tabavalt iseloomustada kui Mardi Gras’ või karnevali juudi vastet” öeldakse raamatus „Essential Judaism”. Paljude pidutsejate puhul „hõlmab see karnevalikostüümi kandmist (mehed on sageli naisteriietes), mürgeldamist, liigjoomist ja lärmamist”.

 Armastavad küll. Piibel käsib armastada ja austada kõiki pereliikmeid, sõltumata sellest, mida nad usuvad. (1. Peetruse 3:1, 2, 7.) Kui Jehoova tunnistaja lõpetab mingi püha pidamise, võib mõni sugulane ärrituda, haavuda või tunda end isegi reedetuna. Paljud Jehoova tunnistajad on seetõttu varmad väljendama oma sugulaste vastu kiindumust, selgitama taktitundeliselt oma seisukohti ja külastama neid mõnel muul ajal.

 Ei keela. Nad usuvad, et iga inimene peab ise valiku tegema. (Joosua 24:15.) Jehoova tunnistajad austavad kõiki inimesi, vaatamata sellele, millised on nende usulised tõekspidamised. (1. Peetruse 2:17.)