On küll. Seda saab teha kahel moel.

•   Esitades avalduse. Inimene saab nii suuliselt kui ka kirjalikult teha teatavaks oma otsuse, et ta ei soovi olla enam Jehoova tunnistaja.

•   Vastavalt tegutsedes. Inimene võib teha midagi, mis näitab, et ta ei taha olla enam Jehoova tunnistaja. (1. Peetruse 5:9.) Näiteks võib ta liituda mõne teise religiooniga ja anda teada, et ta soovib selle liikmeks ka jääda. (1. Johannese 2:19.)

 Ei suhtuta. Organisatsioonist lahti ütlemine on midagi muud, kui usus nõrgaks jäämine. Tihtipeale need, kelle jumalateenimise ind on raugenud, ei ole oma usku hüljanud, vaid kogevad ajutist madalseisu. Selle asemel, et selliseid inimesi vältida, üritame neile lohutust ja tuge pakkuda. (1. Tessalooniklastele 5:14; Juuda 22.) Kui inimene palub abi, on kogudusevanemad varmad pakkuma talle vaimset juhatust. (Galaatlastele 6:1; 1. Peetruse 5:1–3.)

 Siiski pole kogudusevanematel õigust sundida kedagi Jehoova tunnistajaks jääma. Igaüks teeb oma usulised valikud ise. (Joosua 24:15.) Me soovime, et need, kes teenivad Jumalat, teeksid seda meeleldi ja kogu südamest. (Laul 110:3; Matteuse 22:37.)