Jehoova tunnistajad peavad valitsustest ja riigisümbolitest lugu. Me respekteerime teiste inimeste soovi laulda riigihümni, osaleda liputseremoonial või vanduda oma riigile truudust.

 Aga me ise ei võta sellistest tseremooniatest osa, sest me usume, et need lähevad piibli põhimõtetega vastuollu. Loodame, et teised peavad meie seisukohast lugu, nii nagu meiegi peame lugu nende omast.

•  Millised piibli põhimõtted on selle teemaga seotud?

•  Aga kui riigi seadus kohustab tseremooniast osa võtma?

•  Kas Jehoova tunnistajad väljendavad sellega oma poliitilist seisukohta?

 Meie seisukoht põhineb peamiselt kahel piibli põhimõttel.

•   Ülimat austust väärib üksnes Jumal. Piibel ütleb: „Sa pead kummardama oma Jumalat Jehoovat ja teenima üksnes teda.” (Luuka 4:8.) Riigihümnide ja truudusvannete sõnastus sisaldab sageli tõotust austada ja armastada oma riiki rohkem kui midagi muud. Seega, Jehoova tunnistajad ei soovi sellistest tseremooniatest osa võtta.

   Samuti ei luba Jehoova tunnistajate südametunnistus avaldada ülimuslikku austust lipule, sest see oleks võrdne ebajumalakummardamisega, mille piibel hukka mõistab. (1. Korintlastele 10:14.) Ka mõned ilmalikud allikad on seda meelt, et riigilipud on tegelikult ususümbolid. Ajaloolane Carlton Hayes kirjutas: „Lipp on natsionalismi peamine ususümbol ja keskne kummardamisobjekt“. a Daniel Mannix kirjutas algkristlaste kohta: „Kristlased keeldusid ... ohverdamast [Rooma] keisri kaitsevaimule – mis on tänapäeval ligikaudu võrdne lipu tervitamisest keeldumisega.“ b

  Kuigi Jehoova tunnistajad ei tervita lippu, ei suhtu me sellesse lugupidamatult. Me ei lõhu ega põleta seda ega ole mingil muul moel lugupidamatud. Sama kehtib kõigi muude riigisümbolite kohta.

•  Kõik inimesed on Jumala ees võrdsed. (Apostlite teod 10:34, 35.) Piibel ütleb, et Jumal „on teinud ühest inimesest kõik rahvad“. (Apostlite teod 17:26.) Sellepärast Jehoova tunnistajad leiavad, et on vale pidada mõnd rahvust või etnilist gruppi teistest paremaks. Me austame kõiki inimesi, sõltumata sellest, kust nad pärit on või kus nad elavad. (1. Peetruse 2:17.)

 Jehoova tunnistajad ei ole riigivastased. Me usume, et valitsused on osa „Jumala seatud korrast“, ja ta lubab neil eksisteerida. (Roomlastele 13:1–7.) Samuti oleme seisukohal, et kristlased peaksid ilmalikele võimudele alluma. (Luuka 20:25.)

 Aga kui riigi seadus läheb vastuollu Jumala seadusega? Mõnel juhul on võimalik teha valitsusele ettepanek seaduse muutmiseks. c Kui aga pole võimalik midagi sellist teha, otsustavad Jehoova tunnistajad lugupidavalt kuuletuda „eelkõige Jumalale, mitte inimestele“. (Apostlite teod 5:29.)

 Ei. Jehoova tunnistajad jäävad poliitilistes ja ühiskondlikes küsimustes erapooletuks. Jehoova tunnistajad ei keeldu hümni laulmisest, liputervitamisest ja riigile truuduse vandumisest mitte sellepärast, et nad oleksid poliitilised aktivistid. Põhjus, miks me nendest isamaalistest tseremooniatest osa ei võta, on see, et me järgime piibli põhimõtteid.