Jehoova tunnistajatena me püüame perekondi tugevdada, nii meie enda peret kui ka teiste omi. Me austame Jumalat, kes on perekonna kui institutsiooni looja. (1. Moosese 2:21–24; Efeslastele 3:14, 15.) Piibli kaudu õpetab Jumal meile kasulikke põhimõtteid, millest juhindudes on paljud inimesed kõikjal maailmas suutnud üles ehitada tugeva ja õnneliku abielu.

 Me püüame käia Piibli nõuannete järgi, mis aitavad meil saada paremateks abielumeesteks, abielunaisteks ja lapsevanemateks. (Õpetussõnad 31:10–31; Efeslastele 5:22–6:4; 1. Timoteosele 5:8.) Piibli tarkust järgides võivad isegi need pered, mille liikmed on eri usku, õnnelikud olla. (1. Peetruse 3:1, 2.) Pane tähele, mida on öelnud inimesed, kelle abikaasa on saanud Jehoova tunnistajaks.

•   „Meie esimesed kuus kooseluaastat olid täis tülitsemist ja tuska. Kui aga Ivete sai Jehoova tunnistajaks, muutus ta hulga lahkemaks ja kannatlikumaks. Tänu sellele, et ta end muutis, jäi meie abielu püsima.” (Clauir Brasiiliast)

•   „Kui mu mees Chansa hakkas Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima, oli see mulle väga vastumeelt, sest arvasin, et tunnistajad ajavad peresid lõhki. Olen aga tõdenud, et tänu Piiblile on meie abielu hoopis tugevnenud.” (Agness Sambiast)

 Kuulutustööl me näitame inimestele, kuidas Piiblist ammutatud tarkus aitab neil

•   abikaasa valikul tarka otsust teha

•   esimest abieluaastat üle elada

•   abikaasa vanematega häid suhteid hoida

•   rahaga targalt ümber käia

•   tülitsemisele lõppu teha

•   andestav olla

•   lapsi õpetada

 Mõnikord küll. Näiteks ilmnes uuringufirma Sofres 1998. aastal tehtud uuringust, et igas kahekümnendas abielus, kus ainult üks pool oli Jehoova tunnistaja, olid pärast selle inimese uskupöördumist tekkinud suured probleemid.

 Jeesus ennustas, et need, kes peavad kinni tema õpetustest, võivad kogeda oma pereliikmete vaenulikkust. (Matteuse 10:32–36.) Ajaloolane Will Durant kirjutab, et Rooma impeeriumis „süüdistati kristlust perede lõhki ajamises” a. Ka nüüdisajal on mõned Jehoova tunnistajad langenud samasuguse süüdistuse alla. Kas see aga tähendab, et ebakõlade põhjustajaks on kindlasti Jehoova tunnistajast abielupool?

 Kui Euroopa Inimõiguste Kohus oli käsitlenud Jehoova tunnistajate vastu esitatud süüdistust, et nad lõhuvad perekondi, ütles ta oma otsuses, et sageli põhjustavad konflikti need pereliikmed, kes pole Jehoova tunnistajad ja kes keelduvad „tunnustamast ja austamast oma uskliku sugulase vabadust oma usku kuulutada ja selle järgi elada”. Kohus ütles veel: „Sellist asja tuleb ette kõigis abieludes, kus kaasad pole sama usku, ning Jehoova tunnistajad pole selles suhtes erand.” b Kuid ka usulise sallimatusega silmitsi seistes püüavad Jehoova tunnistajad järgida Piibli nõuannet „Ärge tasuge kellelegi halba halvaga. ... Kui võimalik, nii palju kui oleneb teist, olge rahujalal kõigi inimestega”. (Roomlastele 12:17, 18.)

 Jehoova tunnistajad võtavad tõsiselt Piibli juhtnööri abielluda „üksnes Kristuse jüngriga”, see tähendab oma usukaaslasega (1. Korintlastele 7:39). See Piibli juhis on tõesti praktiline. Näiteks öeldi 2010. aastal ajakirjas Journal of Marriage and Family, et „neil paaridel, kus mõlemad kuuluvad samasse usku, järgivad samu usutavasid ja on ühesuguste usuliste tõekspidamistega” on üldiselt parem suhe. c

 See aga ei tähenda, nagu ergutaksid Jehoova tunnistajad oma usukaaslasi abielu lahutama, kui abikaasa pole nendega sama usku. Piibel ütleb: „Kui mõnel vennal on uskmatu naine ja naine on nõus temaga kokku jääma, siis ta ärgu jätku naist maha; samuti kui naisel on uskmatu mees ja mees on nõus temaga kokku jääma, siis ta ärgu jätku meest maha.” (1. Korintlastele 7:12, 13.) Jehoova tunnistajad peavad sellest käsust kinni.