Jehoova tunnistajate jaoks pole tähtsamat raamatut kui Piibel. Nad uurivad seda pidevalt ja räägivad selle abil teistele head sõnumit Jumala kuningriigist (Matteuse 24:14). Rohke kasutuse käigus lähevad nende Piiblid kiiresti läbi. Seepärast nägid Jehoova tunnistajad kõvasti vaeva selle nimel, et Piibli „Uue maailma tõlke” 2013. aasta uuendatud väljaanne näeks kena välja, aga peaks samas ka vastu.

Uus Piibel pidi olema vastupidav. Kui Jehoova tunnistajate USA-s New Yorgi osariigis asuva Walkilli trükikoja esindajad arutasid oma plaane ühe köitekoja direktoriga, kostis see: „Sellist Piiblit, mida te tahate, pole võimalik teha.” Ta lisas: „Kahjuks on enamik Piiblitest tehtud nii, et nad näeks kenad välja diivanilaual või riiulil, kuid nad pole eriti vastupidavad.”

Mõned varasemad „Uue maailma tõlke” trükid polnud eriti vastupidavad ja võisid laguneda väga kuuma ilmaga. Trükikoja töötajad uurisid põhjalikult kaanematerjale, liime ja köitmisviise, et valmistada selline Piibel, mis peaks vastu intensiivsele kasutamisele eri kliimas. Nende uurimistöö tulemusena valmistati proovipiiblid, mis anti kasutada Jehoova tunnistajatele, kes elasid erinevates kliimavöötmetes, olgu Alaskal või kusagil troopikas.

Kuue kuu pärast Piiblid tagastati ja neid uuriti. Trükikoja töötajad tegid veel mõned muudatused ning saatsid välja järgmise koguse proovipiibleid. Ühtekokku prooviti läbi 1697 Piiblit. Mõni neist sai juhuse tõttu päris palju räsida. Näiteks üks Piibel jäi ööseks välja vihma kätte, teine aga sai kannatada orkaani tekitatud üleujutuses. Nende katsetuste ja räsidasaamiste tulemused pakkusid väärtuslikku infot raamatu vastupidavuse kohta.

2011. aastal, kui proovipiiblid olid kasutuses, osteti uued kiired köitmismasinad Walkilli ja Ebina (Jaapan) trükikoja jaoks. Eesmärgiks polnud mitte üksnes trükkida suur hulk Piibleid, vaid et mõlemas paigas trükitud Piiblid oleksid ka identsed.

2012. aasta alguses hakkasid mõlemad trükikojad trükkima mustade ja punakaspruunide kaantega „Uue maailma tõlke” tolleaegset väljaannet ning kaante valmistamiseks kasutati uut materjali, polüuretaani. Kuid uutes masinates kasutati sellist kaane tugevdusmaterjali ja liimi, mida proovipiiblite juures polnud katsetatud. Pärast seda, kui kaaned olid Piiblite külge kinnitatud, tõmbusid need silmanähtavalt kaardu. Esialgsed katsed probleemi lahendada ei kandnud vilja ning trükitöö peatati.

Üks materjali tootjatest ütles, et kaante kaardumine on pehmete kaante puhul tavaline probleem ja seda on keeruline kõrvaldada. Kuid selle asemel et minna üle kõvade kaante peale, võtsid Jehoova tunnistajad nõuks valmistada siiski pehmekaaneline Piibel, mis oleks samas ka kena välimusega. Pärast nelja kuud kestnud katsetusi, mille käigus prooviti paljusid kaane tugevdusmaterjali ja liimi kombinatsioone, leiti lõpuks niisugune, mis pani trükitööd jälle käima — nüüd olid Piiblitel pehmed kaaned, mis ei tõmbunud kaardu.

2012. aasta septembris paluti trükikodadel tol ajal kasutuses oleva piiblitõlke trükkimine lõpetada, laos olevad Piiblid välja saata ning oodata luba uuendatud „Uue maailma tõlke” trükkimiseks. Uus Piibel oli plaanis välja anda 5. oktoobril 2013 Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu aastakoosolekul.

Trükikojad said uue Piibli elektroonilised tekstifailid reedel, 9. augustil 2013 ja trükkimine algas järgmisel päeval. Esimene Piibel valmis 15. augustil. Järgneval seitsmel nädalal töötasid Wallkilli ja Ebina trükikodade töölised ööpäev läbi, et trükkida ja laiali saata rohkem kui 1,6 miljonit Piiblit. See oli piisav kogus, et kõik aastakoosoleku programmi kuulama tulnud inimesed saaksid endale oma Piibli.

Uus Piibel on kena välimusega ja vastupidav, kuid veelgi suurem väärtus on selle raamatu sõnumil. Üks naine USA-st kirjutas päev pärast uue Piibli kättesaamist: „Tänu sellele uuendatud väljaandele saan Piiblist paremini aru!”