Eestikeelne „Uue maailma tõlge” on pälvinud rohkesti tunnustust

ESITA

Eestis korraldatud konkursile 2014. aasta parima keeleteo väljaselgitamiseks esitati teiste seas ka „Piibel. Uue maailma tõlge”. 18 auhinnakandidaadi hulgast sai see rahvahääletusel kolmanda koha.

Selle uue eestikeelse piiblitõlke, mis anti välja 8. augustil 2014, esitas konkursile keeleteadlane Kristiina Ross Eesti Keele Instituudist. Ta kirjutas „Uue maailma tõlke” kohta, et see on „ladusas ja mõnuga loetavas tänapäevases eesti keeles piiblitõlge, mis oluliselt rikastab meie tõlkemaastikku”. Eesti kirjanduse ja kultuuriloo professori Rein Veidemanni sõnul on see uus piiblitõlge „raamatukultuuri suursaavutus”.

Esimene eestikeelne täispiibel ilmus aastal 1739 ning pärast seda on eesti keeles välja antud veel teisigi piiblitõlkeid. Mille poolest väärib siis „Uue maailma tõlge” äramärkimist?

Täpsus. Laialt levinud eestikeelses Piiblis, mis ilmus 1968. aastal, on Jumala nimi selle heebreakeelse osa tõlkes (vanas testamendis) antud edasi vastega „Jehoova” rohkem kui 6800 korda, mis kahtlemata väärib kiitust. a Kuid „Uue maailma tõlkes” on tehtud veel enamat. Salmides, kus selleks on selgelt alust, kasutatakse Jumala nime ka Piibli kreekakeelse osa tõlkes (uues testamendis).

Selgus. Kas „Uue maailma tõlke” puhul on suudetud toime tulla paljunõudva ülesandega teha täpne ja samas kergesti loetav piiblitõlge? Mainekas piiblitõlkija Toomas Paul kirjutas ajalehes Eesti Kirik: „Kahtlemata on P 2014-s saavutatud eesmärk, et tõlge oleks ladusas eesti keeles.” Ta lisas: „Võin kinnitada, et tegelikult see eesmärk on esimest korda [eesti piiblitõlke ajaloos] ka saavutatud.”

Vastsaadud Piiblit uudistamas

Eestlased on „Uue maailma tõlke” hästi vastu võtnud. Vikerraadio edastas 40-minutilise saate, mis oli tervenisti pühendatud sellele uuele Piiblile. Nii vaimulikud kui ka kirikuskäijad on Jehoova tunnistajatega ühendust võtnud, et endale seda Piiblit saada. Üks Tallinna eliitkool palus endale õppetöös kasutamiseks 20 eksemplari. Eestlased armastavad raamatuid ning Jehoova tunnistajatel on hea meel, et nad saavad anda neile parima eales kirjutatud raamatu täpse ja selge tõlke.

a Olles rääkinud sellest, kuidas tekkis nimekuju Jehoova, ütles Tartu ülikooli teoloogiadoktor Ain Riistan: „Leian, et sõna Jehoova kõlbab meil öelda küll. Sest sõltumata selle sõna päritolust on sel olnud ... paljude põlvkondade jaoks väga oluline ja sügav tähendus – Jehoova on selle Jumala nimi, kes on saatnud oma Poja inimkonda lunastama.”