2012. aasta oktoobris avati meie peakorteris New Yorgis Brooklynis Jehoova tunnistajate ajaloonäitus, millega saab tutvuda omal käel. a Seal saab ülevaate, milliseid võitlusi on paljudel kristlastel olnud, milliste ohtudega neil on tulnud silmitsi seista ja milliseid häid tulemusi on saavutatud.

Külastajad saavad teha ringkäigu läbi aja, alustades kristliku ajajärguga aastast 33 ja jõudes tänapäeva. Näitus on jaotatud neljaks osaks, mida ühendab ajatelg. Igal osal on Piiblist võetud teema ja selle juhatab sisse lühike video, mida saab kuulata inglise keeles ja millel on subtiitrid hispaania, itaalia, jaapani, korea, portugali ja prantsuse keeles.

Esimene osa on teemal „Inimesed on armastanud pimedust”, mis põhineb Jeesuse sõnadel kirjakohas Johannese 3:19. Piiblis on ennustatud, et „tõusevad mehed, kes räägivad pööraseid asju” (Apostlite teod 20:30). Külastaja saab kainestava ülevaate selliste inimeste tegudest.

Teise osa teemaks on „Paistku valgus pimedusest”, mis on võetud kirjakohast 2. Korintlastele 4:6. Ajateljel on sündmused 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni. See osa algab looga siirastest meestest, kes hakkasid värske pilguga Pühakirja uurima, ja räägib sellest, kuidas kasvasid nende teadmised ja arvukus enne esimest maailmasõda.

Järgmisena on selles osas keskendutud tuntud ja ainulaadsele linateosele „Loomise fotodraama” („Photo-Drama of Creation”), mis koosnes slaididest ja heliga filmilõikudest. Piibliuurijad (tollane Jehoova tunnistajate nimi) hakkasid seda näitama 1914. aastal. Seda linateost käisid aastate jooksul vaatamas miljonid inimesed. Väljapanekul on näha mõned originaalpildid, lühike videonäidis selle sissejuhatusest ja üle 500 värvislaidi.

Kolmanda osa teema on „Lohe sai vihaseks”, mis põhineb kirjakohal Ilmutus 12:17. See räägib Kristuse järelkäijate tagakiusamisest 20. sajandi alguses ja jutustab innustavaid kogemusi kristlastest, kes jäid sõjaajal erapooletuks. Üks videoklipp on Jehoova tunnistajast Remigio Cuminettist, kes keeldus selga tõmbamast Itaalia sõjaväevormi ja võitlemast esimeses maailmasõjas. Teine videoklipp räägib Austriast pärit Alois Moserist. Tema keeldus kasutamast tervitust „Heil Hitler!”, mistõttu ta kaotas töö ja saadeti lõpuks Dachau koonduslaagrisse.

Sünge ja hämaralt valgustatud vangikong aitab ette kujutada, millises olukorras olid need Jehoova tunnistajad, kes sellistes riikides nagu Jaapan, Kreeka, Poola ja Serbia oma usu pärast vangistati.

Viimase osa teemaks on „Hea sõnum kõigile rahvastele”, mis põhineb kirjakohal Matteuse 24:14. See keskendub Jehoova tunnistajate tegevusele aastast 1950 kuni tänapäevani. Fotokollaaž jutustab loo kiirest kasvust, lakkamatust kuulutustööst ja vennalikust armastusest, mille järgi Jehoova tunnistajaid tuntakse.

Lõpuks võivad külalised arvuti abil uurida lähemalt Piiblikoda ja Brooklyni Tabernaaklit, hooneid, mis olid Jehoova tunnistajate kasutuses üle 100 aasta tagasi.

Selle näituse kavandamiseks kulus aasta ja üles panemiseks mitu kuud. Jehoova tunnistajad kogu maailmast annetasid esemeid, mida nende arvates tasub talletada kui pärandit.

Miks kogu see töö ära tehti? Kui ühelt Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liikmelt küsiti, mida selle väljapaneku vaatamine Jehoova tunnistajatele annab, vastas ta tuntud ütlusega: „Teadmaks, kuhu me läheme, on meil vaja teada, kust oleme tulnud.”