Igal aastal käivad kümned tuhanded inimesed ekskursioonil Jehoova tunnistajate peakorteris ja Ameerika Ühendriikide harubüroos New Yorgi osariigis. Neid paiku nimetatakse Peeteliks. See nimi tuleb heebrea keelest ja tähendab „Jumala koda”. Külalisi käib nii lähemalt kui ka kaugemalt ning nad tulevad vaatama, kuidas valmistatakse kirjandust ja kuidas meie töö on organiseeritud, samuti tahavad nad näha oma sõpru, kes seal teenivad. Ühel hiljutisel külastajal oli olnud eriti kindel nõu see reis ette võtta.

Marcellus on Jehoova tunnistaja, kes elab USA-s Alaskal Anchorage’i linnas. Mõni aasta tagasi oli tal ajurabandus, mistõttu ta suudab öelda vaid mõned sõnad. a Samuti on ta ratastoolis ning vajab abi igapäevatoimetustes. Kõigi nende raskuste kiuste põles temas soov külastada Peetelit. Hiljuti tema unistus täitus.

Corey, Marcelluse sõber, kes aitas tal seda reisi planeerida, ütleb: „Ta helistas mulle pidevalt, et asjaga kursis olla. Kuna Marcellus suudab rääkida väga vähe, öelda vaid „jah” ja „ei”, siis tuli mul talle terve rida küsimusi esitada, kui ta helistas.” Nende jutuajamised olid umbes niisugused:

„Kas sa sooviksid, et ma sinu juurde tulen?”

„Ei.”

„Kas ma peaksin helistama arstile?”

„Ei.”

„Kas sa helistad Peeteli-reisi pärast?”

„Jah.”

„Siis tuli mul selgitada, kuidas sõidu korraldamine on edenenud,” meenutab Corey. „Ma olin väga rõõmus, nähes teda sihile jõudmas.”

Marcellusel tuli seoses oma reisiga mitme raskusega rinda pista. Kuna tema sissetulek pole kuigi suur, pidi ta kaks aastat raha kokku hoidma, et maksta 5400-kilomeetrise sõidu eest New Yorki. Oma füüsiliste piirangute pärast tuli tal leida ka asjalik reisikaaslane. Ja tagatipuks vajas ta reisiks oma arsti luba, mille ta sai vaid mõni päev enne äralendu.

Jõudnud New Yorki, käis Marcellus ekskursioonil Brooklyni, Pattersoni ja Wallkilli hoonetes. Ta nägi hiigelsuuri trükipresse raamatuid ja Piibleid valmistamas ning sai palju teada selle kohta, kuidas meie tegevus on organiseeritud. Ta vaatas ka näitusi „Piibel ja Jumala nimi” ning „Jehoova nime kandev rahvas”. Ekskursiooni ajal leidis ta palju uusi sõpru. See oli tõesti tema unistuste reis!

Paljud, kelle käest on küsitud, kuidas neile Peetelis-käik meeldis, on öelnud, et neil tuleb sõnadest puudu, et seda kirjeldada. Kui aga Marcelluse käest küsiti, kas tema pingutused olid vaeva väärt, vastas ta ainsal viisil, kuidas suutis: „Jah! Jah! Jah!”

Peetelis-käik võib olla tore kogemus ka sulle ja su perele. Külalised on teretulnud meie harubüroodesse kõikjal maailmas. Kas ka sina võiksid tulla?