„Justkui perepidu”. Sellise pealkirjaga artikkel ilmus ajalehes Frankfurter Rundschau. Kohalviibinud olid sellega päri.

„Tundsin end nagu kodus!” sõnas Karla Puerto Ricost.

„Oleksin nagu oma perele külla läinud, ainult et teisele poole maakera,” lausus Sara Austraaliast.

Mis ajendas neid kaht naist midagi nii kaunist ütlema? Jehoova tunnistajate rahvusvaheline kokkutulek, mis toimus 18.–20. juulini 2014. aastal Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis Commerzbank-Arenal. Kohal viibis ligi 37 000 inimest.

Nad tulid kokku, et Piiblit paremini tundma õppida. Kokkutuleku programmis oli Piibli lugemine, laulud, palved, kaks lavastust ning elavad piibliteemalised kõned.

Kuulajate seas olid kohalikud Jehoova tunnistajad ning üle 3000 külalise Austraaliast, Kreekast, Liibanonist, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Serbiast, Suurbritanniast ja USA-st. Kohal viibis ka 70 riigist tulnud 234 Jehoova tunnistajate misjonäri.

Osa programmist kanti interneti kaudu üle 19 linna Saksamaal ning mõnda linna Austrias ja Šveitsis. Kokku kuulas programmi 204 046 inimest.

Frankfurdis toimus kokkutulek inglise, kreeka ja saksa keeles. Teistes kohtades tõlgiti kõned 17 keelde, sealhulgas araabia, hiina, tamili ja türgi keelde ning kahte viipekeelde.

Olgugi et kokku tulnud Jehoova tunnistajad kõnelesid eri keelt, olid pärit paljudest eri riikidest ja olid erineva kultuuritaustaga, polnud nad eri meelt. Neid ühendas armastus. (Johannese 13:34, 35.) Nad suhtusid üksteisesse kui vendadesse ja õdedesse ning ka kohtlesid üksteist niiviisi.

„Kogesime omal nahal, et meie rahvusvaheline vennaskond ületab kõik barjäärid,” ütles Tobias Suurbritanniast.

„Kohtusin kaasusklikega enam kui 20 riigist. Meid ühendab armastus Jumala ja üksteise vastu,” lausus Davianna Puerto Ricost.

„Mina sain Jehoova tunnistajaks ühes väikelinnas,” sõnas Austraaliast tulnud Malcom. „Lugesin meie väljaannetest, kui ainulaadne on meie üleilmne vennaskond, ja isegi nägin selle kohta videoklippe. Kuid nüüd saan seda ise kogeda. See on hoopis midagi muud. Siin olemine on tugevdanud mu usku.”

Jehoova tunnistajad 58 kogudusest Frankfurdis ja selle ümbruses olid valmistanud väliskülalistele kingitusi ning korraldanud meelelahutuseks õhtusi koosviibimisi.

„Meile osutati uskumatut külalislahkust,” sõnas Cynthia USA-st. „Ma ei unusta eales, kui armastavad, südamlikud ja külalislahked vennad ja õed olid.”

„Kõikjal oli tunda ülevoolavat armastust ja kiindumust ning kuulda rõõmsat naeru. Me võime üksteiselt nii palju õppida,” rääkis Simon Saksamaalt.

„Õhtune koosviibimine oli hea näide selle kohta, et Jehoova tunnistajad pole fanaatilised enesesalgajad. Me oskame elust rõõmu tunda, sellist rõõmu, mis on puhas ja tõeline,” märkis Amy Austraaliast.

Frankfurdis toimunud kokkutulek oli vaid üks kõigist rahvusvahelistest kokkutulekutest, mis toimusid kõikjal maailmas üheksas riigis.

Kui ühelt väliskülaliselt küsiti, kuidas talle meeldis Frankfurdis toimunud kokkutulek, kostis ta: „Kujuta ette, et sa kohtud oma lähedase sugulase, näiteks vennaga, kelle olemasolust sul polnud aimugi. Temaga kokku saades avab ta sulle nii oma koduukse kui ka südame. Sind valdab kirjeldamatu rõõm. Nüüd korruta see 37 000-ga. Just niisugune tunne oli seal viibida.”