Suurtes linnades üle terve maailma on jalakäijad harjunud nägema Jehoova tunnistajate stende, millelt saab võtta Piiblil põhinevat kirjandust. Saksamaal on Jehoova tunnistajate kirjandusstendid üles seatud Berliinis, Kölnis, Hamburgis, Münchenis ja teistes rahvarohketes linnades.

Kas kirjandusstendid oleksid tõhusad ka väiksemates linnades, kus sakslased puhkamas käivad? Kuidas inimesed neisse suhtuks kuurortlinnades ja mujal rannikualadel ning Põhja- ja Läänemere saartel? Vastamaks neile küsimustele korraldas Jehoova tunnistajate Kesk-Euroopa harubüroo 2016. aastal erilise hoogtöö. See hoogtöö kestis maist oktoobrini ning selles osales 800 Jehoova tunnistajat, kes on kirjandusstende kasutanud suurlinnades. Mõned neist tulid kohale lausa Viinist. Nüüd aga seadsid nad kirjandusstendid üles umbes 60 kohas Põhja-Saksamaal.

Jehoova tunnistajad võeti soojalt vastu. Üks hoogtöös osalenu ütleb: „Oli näha inimeste huvi. Nad olid sõbralikud, uudishimulikud ja valmis rääkima.” Plöni linnas stendiga seisnud Heidi räägib: „Mõne päevaga hakkasid inimesed tundma, et me oleme osa linnast. Mõned tundsid meid ära ja lehvitasid, kui meid nägid.” Üks kurt mees viiples neile: „Te olete kõikjal!” Mees oli just tulnud oma sõpradega Kagu-Saksamaal toimunud kurtide kokkutulekult, kus ta oli kohanud ka Jehoova tunnistajaid.

Mõned kohalikud pakkusid Jehoova tunnistajatele oma abi. Wangerooge saarel tuli üks politseinik kirjandusstendi juurde ja andis Jehoova tunnistajatele sõbralikult nõu, kuidas jõuda rohkemate inimesteni. Üks kapten tegi turistidele Müritzi järvel ekskursiooni ja näitas järve kaldal oleva Wareni linna peamisi vaatamisväärsusi. Ta osutas sadamas olevale kirjandusstendile ja ütles: „Ja seal saate õppida midagi Jumala kohta.” Paljud reisijad läksidki hiljem stende uudistama ja võtsid aega, et lugeda neil olevaid plakateid.

Nii turistid kui ka kohalikud tundsid huvi kolme brošüüri vastu.

• „Kas Jumal tegelikult hoolib meist?” Üks turist ütles: „Ma olen sellele küsimusele pikka aega mõelnud. Nüüd, puhkusel olles, on mul aega selle kohta lugeda.”

• „Hea sõnum Jumalalt”. Üks vanem mees ütles Jehoova tunnistajatele, et ta on religioonis pettunud. Jehoova tunnistajad selgitasid talle, et ükski inimene ei suuda meie probleeme kõrvaldada, ainult Jumal suudab seda teha. Mees võttis hea meelega brošüüri vastu ja lubas seda lugeda.

• „Pisipõnni piiblitunnid”. Üks isa lubas oma tütrel võtta selle brošüüri, mis on mõeldud just väikestele lastele. Lisaks võttis isa väljaande „Minu piiblilugude raamat” ja ütles: „Seda on mu perele vaja.”

Möödakäijad võtsid stendidelt rohkem kui 3600 väljaannet. Mõned inimesed palusid Jehoova tunnistajatel neid külastada, et vestlust jätkata.

Jehoova tunnistajatele meeldis väga selles hoogtöös osaleda. Jörg ja tema abikaasa Marina, kes olid Läänemere-äärses piirkonnas, ütlevad: „See oli imeline kink. Me saime nautida Jumala kätetööd ning samal ajal inimestele temast rääkida.” 17-aastane Lukas ütleb: „See hoogtöö oli nii tore. Kuid see ei olnud lihtsalt tore kogemus, vaid ma sain ka midagi väärtuslikku teistega jagada.”