Zarina, kes Venemaal Jehoova tunnistajaks sai, oli Kesk-Aasiasse oma koduriiki naastes täis otsustavust õpetada Piibli tõde ka oma kahele tütrele. Rahalise kitsikuse tõttu pidi ta aga elama koos oma vanemate, venna ja vennanaisega ühetoalises korteris. Zarina vanemad keelasid tal oma lastele Piibli tõde õpetada. Nad ei lubanud ka lastel temaga Piiblist rääkida.

 Zarina kaalus põhjalikult, kuidas ta saaks aidata oma tütardel Jehoovat tundma õppida. (Õpetussõnad 1:8.) Ta palvetas kogu hingest Jehoova poole ning palus juhatust ja tarkust. Seejärel tegutses ta vastavalt oma palvetele. Kui ta tütardega väljas jalutamas käis, juhtis ta nende tähelepanu Jumala imelisele loomistööle. Need jalutuskäigud kasvatasid lastes huvi Looja vastu.

 Järgmiseks leidis Zarina võimaluse, kuidas süvendada seda huvi raamatu abil „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”. a Ta kirjutas raamatust lõigud ja küsimused sõna-sõnalt märkmelehtedele ja lisas mõned laused, et tütred materjali paremini mõistaksid. Seejärel peitis ta need märkmelehed koos pliiatsiga vannituppa pesumasina alla. Kui tütred vannitoas käisid, lugesid nad lõigud läbi ja kirjutasid paberile oma vastused.

 Selle meetodi abil jõudis Zarina uurida oma lastega kaks peatükki, kuni nad kolmekesi mujale elama kolisid. Uues kohas sai Zarina lapsi segamatult kasvatada. Mõlemad tüdrukud ristiti 2016. aasta oktoobris ja neil on hea meel, et ema neile targalt ja peenetundeliselt Piiblist õpetust jagas.