Lõuna-Aafrika Vabariigis elav Jehoova tunnistaja Danielle leidis kohvikust sinna unustatud koti. Kotis oli rahakott koos raha ja krediitkaartidega. Danielle tahtis koti omanikule tagasi anda, aga ta ei leidnud kotist ei aadressi ega telefoninumbrit, seal oli vaid mehe nimi. Panga kaudu tal mehega ühendust saada ei õnnestunud. Kuid Danielle ei andnud alla. Kotis oli retsept arsti telefoninumbriga. Ta helistas sellele numbrile ja seal lubati Danielle’i number mehele edasi anda.

 Mees oli väga üllatunud, kui talle arsti juurest helistati ja öeldi, et Danielle oli leidnud tema koti ja tahab selle talle tagasi anda. Kui ta oma kotile järgi läks, kohtus ta Danielle’i ja tema isaga. Nad rääkisid talle, miks nad olid niiväga püüdnud teda kätte saada. Nad selgitasid, et on Jehoova tunnistajad ja üritavad elada Piibli põhimõtete järgi ning seepärast on neile oluline käituda alati ausalt. (Heebrealastele 13:18.)

 Mõne tunni pärast saatis mees Danielle’ile ja ta isale sõnumi ja tänas neid uuesti koti tagastamise eest. Ta kirjutas: „Aitäh, et te mu leidmiseks nii palju vaeva nägite. Mul oli hea meel teie ja teie perega tuttavaks saada. Tore oli kohata nii südamlikke ja sõbralikke inimesi. Tahaksin teha teile tänutäheks annetuse. Ma tean, et te järgite oma jumalikku kutsumust ja toote selle nimel suuri ohvreid. Danielle’i aususest on selgelt näha, et te olete head inimesed. Seepärast tänan teid veelkord. Jumal õnnistagu teid!”

 Mõne kuu pärast ajas Danielle’i isa mehega uuesti juttu ja mees rääkis, mis temaga hiljuti oli juhtunud. Ta oli poes käies leidnud maast rahakoti ja kui ta selle omanikule tagastas, siis ta oli öelnud, et tahtis seda teha, sest tema endaga oli hiljuti juhtunud midagi sarnast. „Üks väike heategu viib teiseni ja nii muutub kogu ühiskond paremaks,” sõnas ta.