Mida tähendab juhis „silm silma vastu”?

ESITA

Piibli vastus

Juhis „silm silma vastu” oli osa Moosese seadusest, mille Jumal andis muistsele Iisraelile. Samuti tsiteeris Jeesus seda oma mäejutluses. (Matteuse 5:38; 2. Moosese 21:24, 25; 5. Moosese 19:21.) Selle juhise kohaselt pidi karistus, mis patustanule määratakse, olema vastavuses tema väärteoga. a

Kõnealust juhist rakendati olukorras, kus üks isik oli teisele meelega viga teinud. Tahtlikult patustanu kohta ütles Moosese seadus: „Murd murru vastu, silm silma vastu, hammas hamba vastu. Nii nagu tema vigastas teist, tuleb vigastada teda.” (3. Moosese 24:20.)

Mis eesmärk oli juhisel „silm silma vastu”?

Juhis „silm silma vastu” ei õigustanud omakohut. See hoopis aitas ametisseseatud kohtunikel määrata patustanule õige karistuse, mis poleks ei liiga karm ega liiga leebe.

See seadusesäte oli ka hoiatuseks, et keegi teisele tahtlikult või mingit kavalust kasutades kahju ei teeks. Seadus selgitas: „Siis teised kuulevad sellest [Jumala karistusest] ja hakkavad kartma ning nad ei tee teie keskel enam kunagi seesugust kurja.” (5. Moosese 19:20.)

Kas kristlased peavad seda juhist järgima?

Ei, kristlaste kohta need sõnad ei käi. Need olid osa Moosese seadusest, mille Jeesuse ohvrisurm tühistas. (Roomlastele 10:4.)

Sellegipoolest aitab see seadusesäte meil Jumala mõtteviisi kohta midagi teada saada. Näiteks mõistame tänu sellele, et Jumal väärtustab õiglust. (Laul 89:14.) Samuti ilmneb sellest juhisest Jumala õigusnorm: patustanut peab karistama parajal määral. (Jeremija 30:11.)

Väärarusaamu sõnadest „silm silma vastu”

Väärarusaam. Juhis „silm silma vastu” oli üleliia karm.

Tõde. See juhis ei andnud kellelegi voli karmikäeliseks, halastamatuks kohtumõistmiseks. Selle juhise järgi pidid pädevad kohtunikud määrama süüalusele karistuse alles pärast seda, kui nad olid asjaolusid põhjalikult uurinud, samuti, kui nad olid selgusele jõudnud, kas süütegu oli tahtlik. (2. Moosese 21:28–30; 4. Moosese 35:22–25.) Nõnda siis aitas juhis „silm silma vastu” hoiduda karistuse määramisel äärmustesse minemast.

Väärarusaam. Juhis „silm silma vastu” õhutas kättemaksu.

Tõde. Moosese seadus ütles: „Te ei tohi kätte maksta ega pidada vimma oma rahva poegade vastu.” (3. Moosese 19:18.) Selle asemel et õhutada ise kätte maksma, ergutas seadus usaldama Jumalat ja õigussüsteemi, mille tema oli õiguse jaluleseadmiseks loonud. (5. Moosese 32:35.)

Jeesus korrigeeris väärarusaama

Jeesus teadis, et mõned tõlgendavad juhist „silm silma vastu” valesti. Ta parandas nende arusaama, öeldes: „Te olete kuulnud, et on öeldud: „Silm silma vastu ja hammas hamba vastu.” Ent mina ütlen teile: ära hakka vastu sellele, kes kurja teeb, vaid kui keegi lööb sind vastu paremat põske, siis keera talle ette ka teine.” (Matteuse 5:38, 39.)

Pangem tähele Jeesuse sõnu „Te olete kuulnud, et on öeldud”. Ilmselt viitas ta mõnedele juudi usujuhtidele, kes õpetasid, et halva eest peab tasuma samaga. Piibliõpetlane Adam Clarke märkis: „Näib, et juudid kasutasid seda seadust [silm silma vastu] ... , et õigustada oma salavihast ja kättemaksuhimust ajendatud üleastumisi.” Kättemaksuhimu õhutades lõid need usujuhid Jumala seadusest väära pildi. (Markuse 7:13.)

Jeesus aga toonitas, et Jumala seaduses domineerib armastuse vaim. Ta ütles: „„Armasta Jehoovat, oma Jumalat ...” See on suurim ja esimene käsk. Teine, selle sarnane, on see: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.” Neil kahel käsul põhinevad Moosese seadus ja prohvetiraamatud.” (Matteuse 22:37–40.) Jeesus õpetas, et tema tõeliste järelkäijate tundemärgiks on armastus, mitte kättemaksuiha. (Johannese 13:34, 35.)

a Sellest õiguspõhimõttest, mille kohta vahel kasutatakse ladina väljendit lex talionis, juhinduti ka mõnede teiste muistsete ühiskondade õigussüsteemis.