Koolikiusamine on tõsine probleem. Ühes Suurbritannias korraldatud uurimuses tõdeti, et enam kui 40 protsendil noorte enesetapujuhtudest, mida kajastati riigi meedias, oli üheks mõjuteguriks just kiusamine.

 Kiusamine ei tähenda üksnes füüsilist vägivalda. See võib tähendada ka järgmist:

•   Sõnaline vägivald. „Tüdrukud võivad oma sõnadega väga jõhkrad olla,” räägib 20-aastane Celine. „Ma ei unusta iial, mida nad minu kohta ütlesid. Nad tekitasid minus tunde, et ma pole midagi väärt ning mind pole kellelegi vaja. Pigem oleksin sinise silmaga ringi käinud.”

•   Sotsiaalne tõrjutus. „Koolikaaslased hakkasid mind vältima,” räägib 18-aastane Haley. „Lõunasöögi ajal jätsid nad mulje, nagu poleks laua ääres rohkem ruumi ega lasknud mul enda juurde istuda. Terve aasta sõin üksinda ja nutsin.”

•   Küberkiusamine. „Kõigest paari klahvivajutusega võid sa rikkuda kellegi maine või koguni elu. See võib kõlada liialdusena, kuid nii on juhtunud,” räägib 14-aastane Daniel. Küberkiusamise alla käib ka piinlike fotode ja sõnumite saatmine mobiiltelefoniga.

 Toome ära mõned levinud põhjused.

•   Neid endid on kiusatud. „Mul oli kõrini sellest, et koolikaaslased mind pidevalt kiusasid. Kuna tahtsin nende silmis heakskiitu leida, hakkasin ka ise teisi kiusama,” tunnistab noormees Antonio. „Hiljem tagasi vaadates sain aru, kui valesti ma tookord käitusin.”

•   Neil on halvad eeskujud. „Sageli kohtlevad noored kiusajad teisi ... nii nagu seda teevad nende vanemad, suuremad õed-vennad või teised pereliikmed,” kirjutab Jay McGraw oma raamatus „Life Strategies for Dealing With Bullies”.

•   Üleolevuse taga on ebakindlus. „Kiusavate laste üleolev käitumine on sageli maskiks nende sügavalt haavatud tunnetele ja ebakindlusele,” märgib Barbara Coloroso oma raamatus „The Bully, the Bullied, and the Bystander”.

•   Omaettehoidjaid. Mõned noored, kes ei oska hästi suhelda, eraldavad end teistest ja saavad kiusajate märklauaks.

•   Noori, keda peetakse teistsugusteks. Seda võib tingida nende välimus, rass, religioon, koguni puue või mistahes muu asi, mille kallal kiusaja norida saab.

•   Noori, kes pole piisavalt enesekindlad. Kiusajad tajuvad, kui keegi endast negatiivselt mõtleb. Sellised inimesed on kiusajaile kergeks saagiks, sest tõenäoliselt ei hakka nad vastu.

•   Ära reageeri. „Kiusajatele meeldib näha, et nad on suutnud panna sind end halvasti tundma,” ütleb noor naine Kylie. „Kui sa aga ei reageeri, siis kaotavad nad huvi.” Piibel ütleb: „Tark jääb rahulikuks lõpuni” (Õpetussõnad 29:11, UM).

•   Ära vasta samaga. Kättemaks teeb probleemi vaid hullemaks ega lahenda seda. Piibel ütleb: „Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga” (Roomlastele 12:17; Õpetussõnad 24:19).

•   Hoia ohust eemale. Kui võimalik, väldi kiusajaid ja olukordi, kus sind võidakse kiusama hakata (Õpetussõnad 22:3).

•   Tegutse vastu kiusaja ootusi. Piibel ütleb: „Rahulik vastus vaigistab raevu” (Õpetussõnad 15:1).

•   Võta asja huumoriga. Näiteks, kui kiusaja norib selle kallal, et oled ülekaaluline, siis kehita lihtsalt õlgu ja ütle: „Peaksin vist jah mõnest kilost loobuma.”

•   Kõnni minema. „Vaikimine on täiskasvanulik ning see näitab, et oled seesmiselt tugevam kui sinu kiusaja,” ütleb 19-aastane Nora. „See näitab, et suudad ennast valitseda. Sinu kiusaja seda aga ei suuda.”

•   Kasvata enesekindlust. „Kui kiusajad tajuvad, et oled pinges, võivad nad olukorda ära kasutada ja hävitada su viimsegi enesekindluse,” ütleb Rita.

•   Räägi kellegagi. Ühe uuringu kohaselt ei teata kiusamisest rohkem kui pooled küberkiusamise ohvrid, seda kas häbi pärast (eriti poisid) või kättemaksuhirmust. Pea meeles, et saladuskate vaid soosib kiusajaid. Kiusamisest teatamine võib olla esimene samm õudusunenäo lõpetamiseks.