Lõikumine on harjumus end tahtlikult mingi terava esemega vigastada. See on üks enesevigastamise vorme. Teiste vormide hulgas on näiteks põletamine ja enda löömine. See artikkel räägib lõikumisest, kuid põhimõtted, mida arutatakse, käivad kõigi enesevigastamise vormide kohta.

 Kas väide on õige või vale?

1.   Ainult tüdrukud lõiguvad end.

2.   Lõikumine on vastuolus Piibli käsuga tekstis 3. Moosese 19:28, kus öeldakse: „Ärge lõigake oma ihu.”

 Kumb väide on sinu arvates täpsem?

 Ennast lõigutakse selleks, et ...

1.   ... emotsionaalse valuga toime tulla.

2.   ... ennast tappa.

 Vaata, mida mõned noored on öelnud selle kohta, miks nad on end lõikunud.

 Celia: „Pärast seda oli mul kergem olla.”

 Tamara: „See tundus olevat väljapääs. Füüsilist valu oli kergem taluda kui emotsionaalset valu.”

 Carrie: „Ma ei tahtnud olla kurb. Lõikumine viis mu mõtted kurbuselt füüsilisele valule.”

 Jerrine: „Iga kord, kui ma end lõikusin, vajusin justkui vati sisse ja mul ei olnud enam vaja oma probleemidega tegeleda. Mulle meeldis see tunne.”

 Palve Jehoova poole võib olla oluline samm paranemise suunas. Piibel ütleb: „Heitke kõik oma mured tema peale, sest ta hoolib teist” (1. Peetruse 5:7).

 Soovitus. Tee algust lühikeste palvetega. Ütle Jehoovale näiteks lihtsalt: „Palun aita mind.” Aja möödudes suudad sa end ehk rohkem avada ja „lohutuse Jumalale” oma sügavaimatest tunnetest rääkida (2. Korintlastele 1:3, 4).

 Palve ei ole lihtsalt abivahend enesetunde parandamiseks. See on reaalne suhtlemine oma taevase Isaga, kes lubab sulle: „Ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!” (Jesaja 41:10).

 Paljusid on aidanud ka see, kui nad on rääkinud oma isa, ema, või mõne teise täiskasvanuga, keda nad usaldavad. Loe, mida ütlesid kolm noort, kes seda tegid.